Muusikaajalugu (6)

MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND – 20. SAJAND
Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750)
Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline , lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst , monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees.
Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil.
Barokiajastu ajalised piirid: 1) 1580 -1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630—1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680- 1740 : hiline periood, ajastu žanride kõrgaeg;
Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid , muusika õhtud.
Tuli monoodia -stiil, mis väljendub ühehäälselt.
17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda.

• Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi.
  
• Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette
  
• Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline , kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
  

Barokkstiil tekkis algul ühemõttelise vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia . Varabaroki suurim geenius Claudio Monteverdi (1567-1643)-kuulus aaria “ Laske mul surra“ ooper „Orfeo“
Ooper tekkis umbes 1580 Firenze Camerata -poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahv Bardi ja krahv Corsi. Nende eesmärk oli taas luua antiik müüdid. Algselt nimetati draama muusikas; lugu muusikas. Ottavio Rinuccini – esimene ooperilibretode autor. Esimesed ooperi muusika loojad Jacob Peri ja Giulio Caccini .
Esimene ooper „ Daphne “ etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas .Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse, esimene tõeline virtuoosiaaria.. Teine ooper „Eurydike“ kanti ette 1600, mõlema muusika lõi Peri. Alessandro Striggo ja Monteverdi 5- vaatuseline ooper „ Orpheus “ (1607), toetus müüdile, kasutab orkestrit.
1637. ehitati Veneetsiasse I vaba sissepääsuga ooperiteater . Seal hakati kordama esitusi, rahaliselt ei oldud nii hästi varustatud, hakati kokku hoidma koori arvelt, orkestri pealt. Dekoratsioonid olid tüüpilised, riietus pidulik, ajaloolist tõepära ei järgitud. Antonio Cesti- „Kuldõun“ Meespeaosad olid tavaliselt kirjutatud kastraartidele.
Kirikumuusika žanrid: Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus 17. sajandi esimesel poolel sooloaaria ja duetiga, mida lauldi baso continuo või väikese ansambli saatel. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist, teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga.
Kantaat - algselt pärineb 17.sajandi vaimulikust kontserdist , mille tekst oli võetud enamasti Piiblist või luteri koraalist,