Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matemaatika definitsioonid (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Matemaatika definitsioonid
  • Lõikuvad sirged on sirged, millel leidub ühine punkt.
  • Paralleelsed sirged on sirged, mis paiknevad ühel ja samal tasandil ning ei lõiku.
  • Ristuvad sirged on kaks lõikuvat sirget, mis lõikumisel moodustavad täisnurga.
  • Sirgnurk on sirge, mille haarad moodustavad sirge.
  • Täisnurk on sirge, mis on 90kraadi.
  • Teravnurk on nurk, mis mahub täisnurga sisse.
  • Nürinurk on nurk, mis mahub sirgnurga sisse, aga mitte täisnurga sisse.
  • Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka, millel üks haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge.
  • Kaht nurka nimetatakse tippnurkadeks, kui ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu.
  • Täisnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk.
  • Teravnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad.
  • Nürinurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on nürinurk.
  • Erikülgne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik küljed on erineva pikkusega.
  • Võrdhaardne kolmnurk on kolmnurk, mille kaks külge on võrdsed.
  • Võrdkülgne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik küljed on võrdsed.
  • Kolmnurga aluseks nimetatakse seda kolmnurga külge, mille suhtes kõrgus määratakse.
  • Kolmnurga kõrgus on algusele selle vastastipust joonestatud ristlõik ning ka selle ristlõigu pikkus.
  • Rööpkülik on nelinurk , mille vastasküljed on paralleelsed.
  • Ristkülik on tasandiline nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad.
  • Ruut on nelinurk, mille kõik küljed on võrdsed.
  • Rombiks nimetatakse rööpkülikut, mille lähisküljed on võrdsed.
  • Trapetsiks nimetatakse nelinurka, mille kaks vastaskülge on paralleelsed (nimetatakse alusteks ), kuid teised küljed ei ole paralleelsed (nimetatakse haaradeks)
  • Diagonaal on nelinurga vastastippe ühendav lõik.
  • Ringjoone kõik punktid asuvad ühel ja samal tasandil ning on ringjoone keskpunktist samal kaugusel.
  • Ringi moodustab ringjoone sees olev tasandi osa koos ringjoonega.
  • Raadius on matemaatiline lõik, mis ühendab rongjoone punkti keskpunktiga.
  • Diameetriks nimetatakse sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti .
  • Algarvuks nimetatakse arvu, millel on ainult kaks jagajat.
  • Kordarv on arv, millel on vähemalt kolm jagajat.
  • Kõik arvud, millega antud arv jagub , on selle arvu tegurid.
  • Arvu kordsed on kõik need arvud, mis antud arvuga jaguvad .
  • Vastandarvud on arvud, mis erinevad ainult märgi poolest.
  • Mis tahes positiivse arvu ja arvu 0 absoluutväärtus on võrdne arvu endaga, negatiivse arvu absoluutväärtus on võrdne tema vastandarvuga
  • Võrrand on võrdus, mis sisaldab tundmatut.
  • Võrrandi lahend on võrrandist leitud tundmatu väärtus.
  • Osamäär näitab, kui suur osa tervikust tuleb leida või kui suur osa arvust on antud.
  • Protsent on suht arv, mis näitab kui palju üks suurus moodustab teisest.
  • Võrre on võrdus, mille mõlemad pooled on jagatised.


  • Matemaatika definitsioonid #1 Matemaatika definitsioonid #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Roosakas45 Õppematerjali autor
    38 matemaatika definitsiooni. Erinevad sirged, kolmnurgad jne.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    rtf

    Geomeetria mõisted

    Ruuduks nim. võrdsete kölgedega ja täisnurkadega nelinurka. Ristkülik on nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad. Trapets on nelinurk, mille kaks külge on paralleelsed. Võrdhaarne trapets on nelinurk, mille kaks haara on paralleelsed ja võrdsed. Täisnurkne trapets on nelinurk, mille kaks külge on paralleelsed ja üks nurk on 90 kraadi. Kolmnurgaks nimetatakse kolme punktiga määratud kinnist murdjoont koos tasandi osaga, mida see murdjoon piirab. Võrdkülgne kolmnurk, mille kõik kolm külge on võrdsed. Võrdhaarne on kolmnurk, mille vähemalt kaks külge on võrdsed. Erikülgne on kolmnurk, mille kõik küljed on erineva pikkusega. Täisnurkne on kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk. Nürinurkne on kolmnurk, mille üks nurk on nürinurk, s.o suurem kui 90o. Teravnurkne on kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad, s.o väiksemad kui 90o Rööpkülik ehk rööpnelinurk on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed ning võrdsed. Rombiks nim. nelinurka , mille kü

    Matemaatika
    thumbnail
    2
    docx

    Matemaatika põhimõisted. Definitsioon

    Matemaatika põhimõisted. Definitsioon. Milline peab olema definitsioon? Lühike, tabav ja täpne. Adekvaatne ning ei tohi defineeritavaga sõnaliselt kattuda. Milline peab olema algmõiste? Ei vaja selgitust, on sobiv klassifitseerimiseks. Mis on aksioom? Väide, mille tõesuses pole kahtlust. Teoreem-lause, mille õigsus tõestatakse faktidele tuginedes arutluse kaudu. Millest koosneb teoreem? Eeldus ja väide Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad 2 ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mille haarad moodustavad sirgjoone Kõrvunurgad-2 nurka, millel 1 haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge Tippnurgad-ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu Täisnurk-nurk, mis on 90 kraadi Nürinurk-nurk, mis on suurem kui 90 kraadi, kuid väiksem kui 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Tipunurk-võrdhaarse kolmnurga haarade vaheline nurk Harilik murd-näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud

    Matemaatika
    thumbnail
    2
    doc

    Matemaatika põhikooli mõisted

    Algarv- Ühest suurem naturaalarv, mis jagub vaid ühe ja iseendaga Kordarv-positiivne naturaalarv, mis jagub peale ühe ja iseenda veel mõne naturaalarvuga. Lihtmurd- murd, mille nimetaja on lugejast suurem Liigmurd- murd, mille lugeja on nimetajast suurem või temaga sama suur Naturaalarvu tegur- iga naturaalarv, millega antud arv jagub Naturaalarvu kordne- iga naturaalarv, mis antud arvuga jagub Murru laiendamine- murru lugeja ja nimetaja korrutamine ühe ja sama nullist erineva arvuga Murru taandamine- murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga Arvu absoluutväärtus-selle arvu kujutava punkti kaugusega nullpunktist Üks protsent- üks sajandik osa Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mis on 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Nürinurk- nurk, mis on suurem kui 90kraadi ja väiksem kui 180 kraadi Täisnurk- nurk, mis on 90kraadi Kõrvunurgad- nurgad, millel on ük

    Matemaatika
    thumbnail
    8
    docx

    ROMBI, RÖÖPKÜLIKU, KOLMNURGA, TRAPETSI, RISTKÜLIKU JA RUUDU MÕISTED

    1. Teoreemid ja mõisted kolmnurgast 2. Mediaanlõik - Kolmnurga mediaaniks nimetatakse elementaargeomeetrias kolmnurga tipust vastaskülje keskpunkti tõmmatud lõiku või selle pikkust. Kolmnurgal on kolm mediaani. Kõik nad lõikuvad ühes punktis, mida nimetatakse mediaanide lõikepunktiks. Jaotab tipupoolse osa suhtes alumise osaga 2:1. 3. Kesklõik - Lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte, nimetatakse kolmnurga kesklõiguks. Kolmnurga kesklõik on paralleelne kolmnurga ühe küljega ja võrdub poolega sellest küljest.Nende ristumiskoht on kolmnurga ümberringjoone 4. Nurgapoolitaja – nurgapoolitajaks nimetatakse tipust lähtuvat kiirt, mis poolitab nurga kaheks võrdseks nurgaks. Nende ristumiskoht on siseringjoone keskpunkt. 5. Hüpotenuus - Hüpotenuus on täisnurga vastaskülg täisnurkses kolmnurgas. 6. Kolmnurga nurkade summa on 180 kraadi. 7. Kolmnurgal on kolm nurka ja kolm külge. 8. Täisnurkne k

    Geomeetria
    thumbnail
    2
    doc

    TEEMA: DEFINEERIMINE JA TÕESTAMINE

    TEEMA: DEFINEERIMINE JA TÕESTAMINE Defineerimine ­ mõiste täpne ja lühike määratlus Algmõiste ­ mõiste, mida ei defineerita (punkt, sirge, tasand, ruum, hulk, arv, suurus) Ülesanne: defineeri ja õpi selgeks järgmised mõisted: 1. Lõik, murdjoon, hulknurk 2. Nelinurk, rööpkülik, ristkülik, ruut, romb, trapets. 3. Ristuvad ja lõikuvad sirged, paralleelsed sirged. 4. Täis-, nüri- ja teravnurkne kolmnurk; võrdhaarne ja võrdkülgne kolmnurk. 5. Kolmnurga kõrgus. 6. Ring ja ringjoon, diameeter, raadius, kõõl. 7. Alg- ja kordarv, naturaalarv, täisarv. 8. Liig- ja lihtmurd. 9. Murru taandamine ja laiendamine. 10. Nurk, sirgnurk, täisnurk, kõrvunurgad, tippnurgad. 11. Üks- ja hulkliige, sarnased üksliikmed. 12. Võrrand, võrre, võrratus. 13. Protsent. 14. Ristsumma. 15. Aritmeetiline keskmine. 16. Aksioom. Lõik ­ Lõik ehk sirglõik on sirge kaht punkti A ja B ühendav osa, punktid A ja

    Matemaatika
    thumbnail
    1
    doc

    Matemaatika Reeglid

    Algarv- algarvuks nimetatakse ühest suuremat naturaalarvu, mis jagub vaid arvuga 1 ja iseendaga. Kordarv- positiivne naturaalarv,mis jagub peale 1 ja iseenda veel mõne naturaalarvuga. Murru taandamine- murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama arvuga. Murru laiendamine- murru lugeja ja nimetaja korrutamine 1 ja sama arvuga. Liigmurd- harilik murd mille lugeja on suurem või võrdne kui nimetaja. Lihtmurd- harilik murd. Mille lugeja on väiksem, kui nimetaja. Sirgnurk- on nurk, mille haarad moodustavad sirge. Kõrvunurgad- on nurgad, millel on 1 ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge. Tippnurgad- on nurgad, millel on ühine tipp ja haarad moodustavad sirged. Täisnurk- on pool sirgunurgast väiksemad nurgad. Teravnurgad- on täisnurgast väiksemad nurgad. Nürinurk- on täisnurgast suuremad nurgad. Lõikuvad sirged- on tasandil asuvad sirged, millel on ühine punkt. Ristuvad sirged- on lõikuavd sirged, mille lõikumisel tekivad täisnurgad. Paralleelsed sirged- on sirged

    Matemaatika
    thumbnail
    2
    doc

    Definitsioonid ja teoreemid

    Lõikuvad sirged ­ Sirged, millele on üks ühine punkt. Ristuvad sirged ­ Sirged, mi,s lõikuvad 90 kraadise nurga all. Kolmnurga kõrgus ­ Lõik, mis on joonestatud kolmnurga tipust vastasküljeni ja mis on sellega risti. Ruut ­ Nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad ja küljed on võrdsed. Ringjoone diameeter ­ Lõik, mis läbib kahte punkti ringjoonel ja keskpunkti. Täisnurkne kolmnurk ­ Kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk. Algarv ­ Arv, mis jagub ainult 1 ja iseendaga. Kordarv ­ Arv, millel on rohkem kui kaks tegurit. Liigmurd ­ Murd, mille lugeja on nimetajast suurem Lihtmurd ­ Murd, mille nimetaja on lugejast suurem Sirgnurk ­ Nurk, mis on 180 kraadi Paralleelsed sirged ­ Sirged, millel puudub ühine punkt Romb ­ Nelinurk, mille küljed on võrdsed. Naturaalarvu tegur ­ Arv, millega naturaalarv jagub Naturaalarvu kordne ­ Arv, mis jagub naturaalarvuga. Taandamine ­ Lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga. Laiendamine ­Lugeja ja n

    Matemaatika
    thumbnail
    2
    odt

    defineerimine

    TUNNIKONTROLL RUUT- nelinurk mille kõik küljed on võrdsed ja kõik nurgad on võrdsed RISTKÜLIK- nelinurk mille vastasküljed on paralleelsed ja nurgad on võrdsed RÖÖPKÜLIK- nelinurk mille vastasküljed on võrdsed LÕIKUVAD SIRGED- tasandil olevad sirged millel on ainult üks ühine punkt KÕRVUNURGAD- on tasandil olevad nurgad millel on üks ühine haar j ateised moodustavad sirge NÜRINURK- nurk mille suurus jääb 90 ja 180 kraadi vahele TERAVNURK- nurk mille suurus on väiksem kui 90 kraadi TÄISNURKNE KOLMNURK- kolmnurk mille üks nurk on 90 kraadi VÕRDHAARNE KOLMNURK- kolmnurk mille kaks külge on võrdsed VÕRDKÜLGNE KOLMNURK- kolmnurk mille kõik küljed on võrdsed PARALLEELSED SIRGED- tasandil olevad sirged millel ei ole ühtegi ühist punkti KOLMURGA KÕRGUS- ristlõik mis ühendab kolmnurga tippu selle vastasküljega ROMB- rööpkülik mille kõik küljed on võrdsed SEKTOR- ringi osa mida piiravad ringi kaks raadiust ja nende vah

    defineerimine




    Kommentaarid (3)

    Moderaator profiilipilt
    Eikko Rekand: Täpselt see mida vaja .
    21:20 06-12-2010
    Annikaorg1 profiilipilt
    Annikaorg1: Olen väga rahul
    16:10 25-01-2018
    AlekseiN profiilipilt
    Alex Nik: hea materjal
    23:07 10-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun