50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 117 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-06-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
agresi
Õppematerjali autor
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA · Definitsioon ,,isiksus" 1. kordumatu, eripära, omapära 2. korduv ja püsiv osa inimloomusest Isiksusepsühholoogia küsimused ilmnevad I maailmasõja ajal. Ameerikas tekkis küsimus, kas on võimalik sõdureid ennetada, et nad sõjas ei kaotaks pead või ei satuks sokki. Selleks töötati välja isiksusküsimustikud, mis pidid stressitaluvust mõõtma. Sellest sai alguse isiksusepsühholoogia. Samas leidis see idee palju järgijaid, kuid keegi ei suutnud vastust leida, kuidas isiksust siis kirjeldada selle küsimustiku järgi. Tänapäeval uuritakse isiksust läbi keele, keele kaudu lingvistiline lähenemine. Selle mõte seisneb
.............................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler..........................................................................................................................15 Neofreudism....................................................................................
meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi hea sõbra vahel. Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsuse primaarsust. 3. Alateadvusel pole bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom.
............................................ 7 Sensoorselt-eetiine SEI ...........................................................................................................8 Kokkuvõte..................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 9 Referaadi eesmärk tutvustada Carl Gustav Jungi poolt loodud isiksuse tüpoloogiat. Natuke ka rääkida selle edasi arendusdest Myers-Briggs'i tüpoloogia küsimustiku ja teadusharu sotsioonika näol. Lisaks lühidalt kirjeldada mõningaid isiksusetüüpe sotsioonika alusel. Sissejuhatus Juba ammustest aegadest on inimene püüdnud jagada erinevaid inimesi eri tüüpideks. Lisaks muudele tunnustele on seda tehtud käitumise ja iseloomu alusel. Hiina meedikud VIII- VII sajandil e.m.a
Carl Gustav Jung · C.G.Jung elas 26.juuli 1875 6.juuni 1961 · Ta oli Sveitsi psühhiaater ja analüütilise psühholoogia rajaja · Õppis Baseli Ülikoolis arstiteadust · Aastast 1900 hakkas tegutsema psühhiaatria alal Eugen Bleuleri jurues Burghölzlis · Tema doktoritöö kandis pealkirja "Niinimetatud okultsete nähtuste psühholoogiast ja patoloogiast". · Aastal 1903 abiellus ta Emma Rauschenbachiga. · Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti. · Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste. · Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus. · Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab.
silmaga üle vaadata. Sellestsamast printsiibist lähtub ka empiiriline teadus. Tänast teadust eristab keskaegsest paljuski just see, et kui te küsinuks keskaegselt teadlaselt, mis ilm täna on, siis selle asemel, et aknast välja vaadata, süüvinuks ta vastuse leidmiseks nt Aristotelese teostesse või Piiblisse. See võib meile tunduda koomiline ja ongi seda, kui jutt käib ilmavaatlusest. Asi pole aga enam sugugi nii selge, kui kõne alla tulevad psüühikanähtused ja religiooni. Nt C. G. Jung kasutas tänaste inimeste psüühika mõistmiseks väga edukalt justnimelt vanu müüte ja pärimusi ning teda on peetud XX sajandi üheks suurimaks originaalseks mõtlejaks. Liiatigi ei ole oma silm sugugi alati ja kõigis asjades ühemõtteliselt kuningas. Religiooni on tihti kritiseertud just selle alusel, et Jumalat pole empiirilise vaatluse teel kusagil leida (rahvasuu räägib, et Gagarin, naasnuna kosmosest, kandis Kremlis ette Jumalat polnud näha).
Jungi psühholoogia Jungi psühholoogia (tuntud ka kui analüütiline psühholoogia) on väga avatud ja sageli ka raskestimõistetav psühhodünaamiline suund. Selle arusaamine eeldab väga laialdasi teadmisi erinevatest valdkondadest. Selle suuna rajaja oli sveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung, kes sündis 1875 Kesswilis. Ta oli Sigmund Freudi õpilane ja imetles teda väga. Temast sai Freudi lemmikõpilane, kuid üsna pea imlnesid nende vahelised maailmavaate erinevused. Sarnaselt Freudile uskus Jung, et väga suur tähtus on unenägudel. Need suudavad näidata alateadvuse ideid ja mõtteid, mida inimesed ise ei pruugi teadlikud olla. Mina hetkel unenägusid tõlgendada aga ei oska. Jungi psühholoogias on väga suur tähtsus kompleksidel
läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suuremaid masse igapäevaselt huvitab. 20. sajandi alguses hakkas isiksusepsühholoogia teadusena tekkima. Selle põhjuseks oli Esimene maailmasõda. Nimelt avastasid psühholoogid, et rindele on sattunud terve hulk selliseid inimesi, kes psüühiliselt varisevad sellises olukorras kokku. Need, kelle närvikava või psüühika ei pea vastu sokk, hüsteeria vms. Tekkis küsimus, et kuidas vältida, et sõjaväkke ja rindele ei satuks selliseid inimesi, kelle närvikava ei pea sellele vastu. 20. sajandi alguses hakatigi uurima noori mehi. Töötati välja esimesed testid ja uurimused, mis pidid mõõtma inimese stressitaluvust. Need olid esimesed küsimustikud, millest hakkas isiksusepsühholoogia edasi arenema. Hakkas tekkima erinevaid käsitlusi ja kuidagi ei jõutud kokkuleppele, et millised isiksusejooned on kõige tähtsamad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid