Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailma usundid - Tallinna ülikool (1)

1 Hindamata
Punktid
Kristlus - 2000 a. tagasi alguse saanud massliikumine, mis väidab et Jeesus on meie pääsetee

Esitatud küsimused

  • Kes on absoluut ja kuidas temani jõuda?

Lõik failist


Hinduism


  • On olemas ainult tänud sellele, et India religioonidele oli vaja ühist nimetust .
  • u 1000 erinevat religioosset liikumist
  • hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida
  • 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid , 2% kristlased, 2% sikhid , 0,8% budistid.
  • Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt)
  • Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks.

Õpetused


  • Dharma – algõpetus, algtõde
  • Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr.
  • Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud . Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raamat/tekst iseenesest püha, püha on see siis kui keegi seda ette kannab.
  • Neli vedat : 1) Rg veda - hümnid erinevatele jumalatele. Värsitarkus.

2) Atharva veda – osa proosas , osa värsivormis. 20 raamatut, 371 teksti, enamasti loitsud . See on nö. mitteametlik religioon . Kasutati inimeste endi poolt mitteametlikus kultuses. Sisaldab loitse, mis on inimestele endile vajalikud, nt. rikkus, jõud, tugevus. Sisaldas omaaegset slängi, maalähedane.
3)Sama veda – lauluraamatu moodi. Tekstid Rg ja Atharva vedadest. Originaalkontekstist välja kistud värsid, et saaks kasutada rituaalides. Laulutarkus.
4) Yajur veda – kirjeldab ohvrirituaale. Kuidas valida ohverdamiseks kohta, kuidas ette valmistada jne. Ohvritarkus.
  • Brahmana – tekstid, mis aitavad mõista Brahmani – absoluuti. Kommenteerivad vedasid.
  • Annavad veda teksti kommenteerides edasi uut informatsiooni
  • Kirjutatud preestriklassi poolt (kastisüsteem)
  • Üritavad väita, et kui preestrid viivad rituaali läbi õigel kombel , siis jumalad PEAVAD andma preestrite palutu.
  • Brahmanate järgi on preestrid justnagu kõige tähtsamad
  • Upanisadsee mille põhjal me näeme, mis on loonud hinduismi.
  • Sellel on veel mitmeid alajaotusi – sutrad.
  • Loodi u 800-500 eKr
  • Eesmärgiks uurida, kuidas ja millal loodi maailm
  • Tõdedeni jõutakse filosofeerides
  • Kes on absoluut ja kuidas temani jõuda?
  • Upanisad tähendab õpetaja jalgade ees maas istumist
  • Vastustes kirjeldatakse kõike seda, mida absoluut ei ole
  • Kui õpetaja vastab nt „Kui sa veel korra küsid lendab su pea otsast ära“ tähendab see seda, et küsija ei ole valmis info saamiseks
  • Tat tvam asi – absoluut on igaühes meis.
  • Brahman (absoluut) eksisteerib igal pool atmani kujul
  • Eesmärk on selles, et atman mõistaks, et ta on osake brahmanist. Niipea kui atman seda mõistab saab ta maksa (vabanemine, pm sama kui nirvana )
  • Idee sellest, et võib-olla on olemas ümbersünnid. Vaimse mina osakesed lagunevad keha surres tükkideks ning samad osad moodustavad uue keha.
  • Karma seadus – tähendab, et iga meie tegu, mõte ja toiming kannab tagajärge. Bilanss tuleb viia nulli.
  • Tegu, sõna ja mõte on karma seisukohast samaväärsed. Kõvasti muusikat kuulava naabri näide.
  • ¼ elust õpin, 2/4 elust pean majapidamist , ¾ elust lähen metsa elama ja 4/4 hakkan kirdesse kõndima kuni suren .
  • Ahimsa – idee vägivallatusest
  • Bhagavadgita
  • jäi veda tekstidest välja
  • Arjuna, võimas sõdur võitjate poolel, Krishna – tema kaarikujuht
  • Üldiselt on tõdemus, et isiklikud kohustused tulevad enne ühiskondlikke kohustusi. Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi.
  • Bhakti põhimõte – pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele – Siva või Visnu. (On olemas ka Brahma, kes avab või suleb ühe silma iga 4,2 miljardi aasta tagant, mis vastavalt loob või hävitab maailma.)
  • Siva on hävitaja. Askeetide jumal, kõige seksuaalsem jumal. Nõretab erootikast. Vastandlik – ühelt poolt väga maskulliinne, teisalt tantsijate jumal.
  • Visnu on säilitaja, kellel on 10 avatari e. kehastust sh. Mohammad , Buddha ja Jeesus Kristus
  • Istadeva – jumalus, kelle/mille valisid
  • Krsna räägib reaalsest teest, neid on kolm:
  • karma - tegutsed selleks, et vabaneda
  • õppimise tee – juana, marga
  • Jumala kummardamise tee – khakti marga

Tekkisid uued võimalused vabaduseni jõuda: 1. maksa – usu järgi; 2. dharma – seadmuste järgimine; 3. artha – kasu/raha teenimine ;
Vasakule Paremale
Maailma usundid - Tallinna ülikool #1 Maailma usundid - Tallinna ülikool #2 Maailma usundid - Tallinna ülikool #3 Maailma usundid - Tallinna ülikool #4 Maailma usundid - Tallinna ülikool #5 Maailma usundid - Tallinna ülikool #6 Maailma usundid - Tallinna ülikool #7 Maailma usundid - Tallinna ülikool #8 Maailma usundid - Tallinna ülikool #9 Maailma usundid - Tallinna ülikool #10 Maailma usundid - Tallinna ülikool #11 Maailma usundid - Tallinna ülikool #12 Maailma usundid - Tallinna ülikool #13 Maailma usundid - Tallinna ülikool #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor chica7 Õppematerjali autor
Materjalist leiab informatsiooni budismi, kristluse, hinduismi, Muinas-Egiptuse usundi, Kreeka-Rooma usundi, maniluse ja Hiina uskumuste kohta.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
pdf

Maailma usundid

Rituaalne- teooria ja praktika; religiooselt mõtestatud tegevused(palvetamine, ohverdamise, pühade tekstide lugemine). 4. Eetiline ja moraalne- kindlad printsiibid; konkreetsed käitumisnormid. 5. Sotsiaalne- seotud ühiskonnaga ja sotsiaalsete institutsioonidega; perekond. Religioonil on endal võimalus luua erinevaid institutsioone, mis on sotsiaalsed. · Religioonide liigitamine: - Usundite jaotamine geograafilisel printsiibil: Aafrika, Aasia ja Ameerika usundid jne. See ei ütle midagi ühe ja sama piirkonna religioonide erinevuste kohta- tüüpide ja muude iseärasute kohta. - Kultuuri tüübi järgi: ,,kultuurrahvad"-rahvad, kellel oli kiri; teised jagati ,,ilma kultuurita rahvasteks"-metslased, barbarid jt.(kunagised ametlikud terminid); tänapäeval traditsioonilised rahvad ja kultuurid või loodusrahvad. Kõrgkultuuride usundid vastandatakse traditsiooniliste rahvatsega.

Usundiõpetus
thumbnail
27
docx

Maailma usundid

kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa ­ religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ­ ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria ­ mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) ­ rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism ­ usk hingedesse (ka loomade) Totemism ­ esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad) Animatism ­ usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu) Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa. Religioonipsühholoogia ­ uurib nt hirme.

Maailma usundid
thumbnail
2
docx

Hinduism

· Üldiselt on tõdemus, et isiklikud kohustused tulevad enne ühiskondlikke kohustusi. Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi. · Bhakti põhimõte ­ pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele ­ Siva või Visnu. (On olemas ka Brahma, kes avab või suleb ühe silma iga 4,2 miljardi aasta tagant, mis vastavalt loob või hävitab maailma.) · Siva on hävitaja. Askeetide jumal, kõige seksuaalsem jumal. Nõretab erootikast. Vastandlik ­ ühelt poolt väga maskulliinne, teisalt tantsijate jumal. · Visnu on säilitaja, kellel on 10 avatari e. kehastust sh. Mohammad, Buddha ja Jeesus Kristus · Istadeva ­ jumalus, kelle/mille valisid ·

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Usundiloo mõisted

kes talitlevad tema juhtimise all. Polüteism ­ jumalausundi tüüp, millele on omane jumalate kogu ­ panteon. Henoteism ­ religioonifenomenoloogiline mõiste, mille järgi kerkib polüteistlikus pantenonis aeg-ajalt esile jumal, kes jätab teised varju, ning kellele on suunatud kultus, kuid ei eitata teiste jumalate olemasolu. Panteism ­ jumalausundi tüüp, mille järgi kõik olemasolev on Jumal ja Jumal on kõiges ümbritsevas. Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund ­ Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalapere. Peajumalaks oli taevajumal Shang-di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. ­ 1. at vahetuseks eKr: mailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang ­ mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin ­ naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas

Üldine usundilugu
thumbnail
12
odt

Üldine usundilugu

Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai ­ laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai ­ laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 ­ 1955 Hiina ning dalai ­ laama oli

Üldine usundilugu
thumbnail
39
docx

Maailmavaated ja usundid

mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele

Usundiõpetus
thumbnail
30
docx

Maailma usundid

Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid

Religioon
thumbnail
14
doc

Usundite konspekt

Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a ­ 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ­ ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.

Üldine usundilugu




Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: päris hea
12:03 05-05-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun