Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium


Ants Käbi
Xa
AJALUGU

Juhendaja : Mart Saarmets

Tallinn 2011
Sisukord
Esiajalugu 3
1. Inimese kujunemine 3
Mõtlemise ja kõne teke 4
Kütid, kalastajad ja korilased 4
Maaharijad ja karjakasvatajad 5
Metallide kasutuselevõtt 5
2. Tsivilisatsiooni tekkimine 6
Varased tsivilisatsioonid . 6
Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused 7
Usu osa tsivilisatsiooni tekkimisel 7
Vanaaja mõiste 8
Idamaad 9
3. Muistne Egiptus : ajalugu, riik ja ühiskond 9
Geograafiline asend ja loodusolud 9
Ajaloo põhietapid 10
Kuningavõim 11
Riigi- ja ühiskonnakorraldus 11
Eluolu 13
Perekond 13
4. Usk 14
Egiptuse jumalad 14
Templid ja jumalateenistus 15
Surmajärgsus 15
5. KIRI HARIDUS JA TEADUS 16
Kiri ja haridus 16
Teadus 16
Kirjandus 17
6. EGIPTUSE KUNST 18
Hauakambrid 18
Tempel 18
Kujutav kunst 19
Skulptuur 19
Reljeef ja maal 20
Eestlased 21
Algus 21
Eestlased – Aestid – Idalased - Maarahvas 21
Pärast vallutust 22
Kaali meteoriit 24
Kasutatud materjal 26


Esiajalugu

1. Inimese kujunemine


Inimese otsene eelkäija oli inimahvlane kes asudes elama lagedale maastikule, hakkas kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Teiste varaste inimahvide luid on leitud paljudest maailmajagudest kuid australopiteekusi tuntakse vaid Aafrikast.
Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene , kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid . Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esivanemad .
Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus ’te ehk sirginimestena. Sirginimeste liike oli palju ning nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada.
Pikka aega peeti inimese kujunemisel järgmiseks oluliseks lüliks neandertallasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neandertali oru järgi, kust leiti esimene luustik . Osa uurijaid peab neandertallast Homo erectus’e ja Homo sapiens ’i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus’e alamliigiks. Neandertallased olid
Vasakule Paremale
Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #1 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #2 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #3 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #4 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #5 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #6 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #7 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #8 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #9 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #10 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #11 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #12 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #13 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #14 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #15 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #16 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #17 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #18 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #19 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #20 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #21 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #22 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #23 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #24 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #25 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #26 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #27
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor informaator Õppematerjali autor
Referaat annab ülevaate maailma alguse esiajaloost, idamaade arengust ja välja kujunemisest. Ühtlasi puudutab ka Eesti algust, teket ja ristisõdurite pealetungi ning tolle aegsete eestlaste seisukohta.

Antud materjal teenis maksimum punktid ning tõi omanikule kolm 5-e.

Kasutatud materjal

Raamatud
Mati kõiv, Ain Mäesalu Krista Piirimäe, Märt tänava. „Inimene, ühiskond, kultuur“ (lk 6 – 48).

Internet
Heli Valk - Uurimustöö – http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$397
Kokkuvõtteid - http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html, /www.teretere.eu/eestlaste-ajalugu

Kujutav meedia
Urmas E. Liiv. „Kaali saladus“ (Film), 2003

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus

Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Metallide kasutuselevõtt: Tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kuidas avastati metallid. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. II Tsivilisatsiooni tekkimine Varased tsivilisatsioonid:Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Esimesed tsivilisatsioonid ehk primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid suurel määral üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel. Kõigepealt Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel Indias Induse jõe ääres, Vahemeres paikneval Kreeta saarel ja Hiinas Huanghe jõe orus

Ajalugu
thumbnail
10
doc

"Muistne egiptus" referaat

Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi,

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Egiptus

LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi: klass: Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Alam-Egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Ülam-Egiptuseks. Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia, mis tähendab kullamaad. Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud. Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes , kes oli valitseja. See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

LÜNKTEST EGIPTUSE KOHTA

Õpilase nimi:........................................................................ klass:.................................. Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Ülem-egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Alam-Egiptuseks Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia mis tähendab ,,Kullamaad" Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes kes oli Egiptuse esimene vaarao See toimus umbes 3100a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana-riik mis eksisteeris aastatel 2650-2100 e.Kr. 2 Keskmine-riik mis eksisteeris aastatel 1950-1650 e.Kr 3 Uus-riik mis eksisteeris aastatel 1550-1075 e.Kr. Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana-riigi perioodil.

Ajalugu
thumbnail
28
pdf

Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Maailma muudes piirkondades tehti tehti põlluharimisega järkjärgult algust hiljem. Põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku põhjuseid võime me üksnes oletada. Tegemist pidi olema järkjärgulise protsessiga. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud erinevaid toiduhankimise viise. Söödavate taimeviljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatisallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud

Ajalugu
thumbnail
3
docx

VANA EGIPTUS ÜLDISELT

neil oli ühiskonas vähene tähtsus. EGIPTUSE JUMALAD. väga palju jumalaid. osa jumalaid kehastas loodusnähtuseid või mõne pühaks peetud looma või lindu keda siis jumalikustati. mõni oli vähetähtis, teist austasid aga enamik inimesi või isegi kõik. mitmete jumalate tunnused kattusid. tavaline oli ka jumalate sarnastamine. jumalaid kardeti ja austati. tähtsaim oli päikesejumal Ra, keda kujutati vanamehena. ta oli maailma looja ja selle esmane valitseja, kes iga päev sõitis oma laevaga üle taevakaare. iga öö pidi ta läbima allmaailma ünged valdused, et hommikul taas tõusta võidukalt kõrgustesse. teda hakati samastama jumala Amoniga. Amonit kujutati enamasti inimesena, mõnikord jäära peaga. uue riigi ajal sai Amon-Ra tõeliseks peajumalaks, kelle tähtsaim tempel oli karnaki tempel. Vaarao oli Ra poeg inimeste meelest. kui ra enam maal valitseda ei tahtnud (suri), siis sai valitsema tema järeltulija

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Muistne egiptus

Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa olid preestrid. Nad kujundasid vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased austasid väga palju jumalaid, egiptuses oli polüteism. Osa jumalaid kehastas loodusnähtuseid. Mitme jumala tunnused kattusid suurel määral, ühte ja samat jumalast võidi pidada eri vanemate lapseks jne. Kogu see värk oli jube segane tegelikult, peaasi oli jumalad karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Kõige tähtsam jumal oli päikesejumal Ra, oli maailma looja ja esmane valitseja, tema suust sündisid jumalad ja pisaratsest inimesed. Teda samastati teeba jumala Amoniga, algselt ei peetud Amonit tähtsaks, kuid hiljem ta tähtsus tõusis, kui hakati teda ehk Amon-Ra´d tõeliseks peajumalaks pidama. Tähtsuselt teine jumal oli Osiris, taimkatte ja vee jumal, kes oli väga helde ja aitas inimesi palju. Tema vastu võitles tema vend Seth, kes oli kõrbete jumal.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Egiptuse geograafiline asend, religioon, kultuur

joogiks odrast ja leivast pruulitud õlu. Söödi tatleid ja viigimarju ning püüti kala ja joodi mõdu. Religioon Harituimad olid preestrid. Oli oma olemuselt paganausk ehk polüteism. Egiptlased austasid paljusid jumalaid ­ mitme jumala kultus. Jumalaid ligi 1000. Osad kehastasid loodusnähtusi, tihti ka mõni mõnda püha looma või lindu.peaasi oli jumalaid karta ja austada ning kohusetruult usukombeid täita. Tähtsaim oli päikesejumal Ra keda kujutati eaka mehena. Ta oli maailma looja ja valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga keda kujutati tavaliselt inimesena, mõnikord oli tal jäära pea. Uue- Riigi ajal sai Amon-Rast peajumal. Osiris oli tema pojapoeg. Ta oli viljakusejumal ja inimkonna suur heategija. Õpetas rahvale põlluharimist jne. Teda aitas tema õde Isis kes oli noor naine peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende vend Seth kõrvetav ja viljatu läänetuul ründas osirist tappis ta ja saatis niilusega allavett

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun