Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Käsusüsteem" - 24 õppematerjali

thumbnail
10
docx

Intel 8080

Järvamaa Kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AV 3 Mairo Hanninen Intel 8080 Referaat Juhendaja: Ahto Karu Õpetaja Paide 2012 Käsusüsteem Nagu paljud teised 8-bitised protsessorid, kõik juhised olid kodeeritud ühte baiti (sealhulgas registri-numbrid, ainult välja arvatud andmed), lihtsustamise jaoks. Mõned neist järgivad ühe või kahe baidiseid andmeid, mis võivad olla vahetult operandiga, mälu adressiiniga või pordi numbriga. Nagu ka suurematel protsessoril, sellel oli automaatne CALL-I ja RET-I juhendid mitmetasandilise protseduuri kõnede ja taastumise ( mis võiks isegi olla ajutiselt hävitatud, ...

Informaatika → Mikroprotsessortehnika
14 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Organisatsiooniõpetus. Eksam 2016

(jagatud osavaldkondadeks) ja integreeritud 9.Süsteemiteor.mõjud: • Organisatsioon kui avatud süsteem oma allsüsteemidega (eelmise saj 50-ndad aastad) • Organisatsioon kui avatud ja iseorganiseeruv süsteem, mis püüdleb arengule 10.Kõrge ja lameda org.tunnus: Tüüp A (mehhanistlik) • kõrge astmelisus • madal hargnevus • väike juhtimisulatus • kõrge formaliseeritus • kõrge tsentraliseeritus • selge käsusüsteem • enam vertikaalne kommunikatsioon Tüüp B (orgaaniline) • madal astmelisus • suur hargnevus • suur juhtimisulatus • madal formaliseeritus • madal tsentraliseeritus • otsustamine ja vastutus igal pool • kommunikatsioon enam horisontaalne 11.Formaliseer.reeglite tähtsus: Formaliseerumine – ulatus, kus kasutatakse kirjutatud reegleid, protseduure või informaalset suhtlust 12.Tsentral.,selle mõju org-le:

Psühholoogia → Organisatsioonikäitumine
8 allalaadimist
thumbnail
43
ppt

Arvuti ehitus

Arvuti Ehitus Selleks et saaksime töötava arvuti vajame järgmisi komponente: 1. Protsessor 2. Emakaart 3. Mälu 4. Toiteplokk 5. Pildi saamiseks videokaarti ja monitori Arvuti ehitus 6. Kõvaketas 7. Arvuti korpus 7. Klaviatuur 8. Hiir 9. Printer PROTSESSOR PROTSESSOR ( CPU ) Töötab kahendsüsteemis (0 ja 1) Oskab sooritada loogika ja aritmeetika tehteid. Protsessoril on talle omane käsusüsteem Tuntumad tootjad: Intel (Dual core, Core 2 Duo) AMD (Athlon , Duron, Sempron) Protsessor Protsessori jõudlust iseloomustavd: Tuumade arv (kahetuumaline, neljatuumaline) Taktsagedus (2,66GHz) Tänapäeva protsessor vajab sundjahutust (ventilaator) Protsessor Protsessor peab sobima emakaardil oleva protsessori pesaga. Erinevatel tootjatel (Intel , AMD)erinevad pesad. Intel socket 775, uuemad LGA1156 AMD socket AM3 ja vanemad AM2+

Informaatika → Informaatika
55 allalaadimist
thumbnail
16
docx

TTÜ Arvutid eksamiküsimused

LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. Passiivmaatriks ja aktiivmaatriks. LCD ­ kahe soontega klaasplaadi vahel on vedelkristallid, mis juhivad valgust. Vedelkristallid võtavad soontega sama suuna ning kuna sooned on risti, siis tekivad keerdunud ahelad. Kui lasta valgust läbi, siis oleks polarisatsioon 90 kraadi. Kui nüüd vedelkristalli mõlemale poole panna elektroodid ja juhtida sealt läbi pinge, siis oleks polarisatsioon endine. Luues 3-kihilise elemendi -> filter (0 pol) ­ valgusallikas ­ vedelkristall ­ filter (0 pol) ja juhtides sealt läbi pinge, siis ei laseks filter valgust läbi. Kui pinge maha keerata, siis oleks polarisatsioon jälle 90 kraadi. LCD kuvarid vajavad valgusallikat. Nt: ekraanitagune peegel (kelladel), ekraanitagune aktiivne valgusallikas, kombineeritud. LED ­ valgusallikaks valgusdiood, mis võimaldab teha õhemaid ekraane (nt läpakas). LEDil halvem kvaliteet, kui LCD, nt väga heleda valguse korral ekraani raske näha. ...

Informaatika → Arvutid
26 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Küsimused ja vastused Arvutid I eksamiks

lugemise viidad ühe võrra edasi-tagasi. Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu ­ First In First Out ­ reversiivne nihkeregister, kirjutatakse ühest otsast, loetakse teisest otsast. Suvapöördusmälu ­ vastavalt aadressile saab otse vastava mälupesa kätte Jadapöördusmälu ­ tuleb lugeda terve seeria eelenvaid andmeid, mille hulgast leida õige data. Kahe pordiga mälu ­ lugemine ja kirjutamine samaaegselt, ntx videomälu Käsuformaadid 27. Käsuformaadid ja käsusüsteem: 3 aadressiga arvuti ­ käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + resultaadi pikk aadress A=B+C 2 aadressiga arvuti ­ kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti ­ kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti ­ kk + I operandi aadress Ac ­ akumulaatorregister. 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil

Informaatika → Arvutid i
704 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Arvutid I eksamiküsimuste vastused

lugemise viidad ühe võrra edasi-tagasi. Realiseeritud nihkeregistrite põhimõttel Puhvermälu ­ First In First Out ­ reversiivne nihkeregister, kirjutatakse ühest otsast, loetakse teisest otsast. Suvapöördusmälu ­ vastavalt aadressile saab otse vastava mälupesa kätte Jadapöördusmälu ­ tuleb lugeda terve seeria eelenvaid andmeid, mille hulgast leida õige data. Kahe pordiga mälu ­ lugemine ja kirjutamine samaaegselt, ntx videomälu Käsuformaadid 27. Käsuformaadid ja käsusüsteem: 3 aadressiga arvuti ­ käsukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + resultaadi pikk aadress A=B+C 2 aadressiga arvuti ­ kk + I operandi pikk aadress (resultaat läheb sinna) + II operandi pikk aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti ­ kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lühike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti ­ kk + I operandi aadress Ac ­ akumulaatorregister. 1 operand asub mälus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil

Informaatika → Informaatika
32 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Arvutid I eksami materjal

.............................................. 46 LIFO...................................................................................................................................... 46 FIFO.......................................................................................................................................46 Käsusüsteem ja adresseerimine. .................................................................................................... 47 Käsuformaadid ja käsusüsteem (Instruction set)....................................................................... 47 Adresseerimise viisid (Addressing modes)............................................................................... 47 Mikroarvuti riistvara.......................................................................................................................47 Mikroarvuti arhitektuur ja siinid................................................................................................47

Informaatika → Arvutid i
476 allalaadimist
thumbnail
74
pdf

Arvutid 1 eksam

....................... 46 o LIFO ........................................................................................................................................ 46 o FIFO ........................................................................................................................................ 46 Käsusüsteem ja adresseerimine. .............................................................................................................. 34 Käsuformaadid ja käsusüsteem (Instruction set) ........................................................................ 47 Adresseerimise viisid (Addressing modes) ................................................................................. 47 Mikroarvuti riistvara ............................................................................................................................... 47 Mikroarvuti arhitektuur ja siinid. ..............................................................................

Informaatika → Arvutid i
587 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Eksami konspekt

PILET 1 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed ­ infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed ­ võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine ­ kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest ja...

Informaatika → Arvutid i
139 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Sissejuhatus infotehnoloogiasse eksami sooritamiseks

Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultim...

Informaatika → Sissejuhatus...
421 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Orgaanilise keemia areng XIX sajandil

Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk läheb kohe täitmisele ehk RISC tuleb käsk täita otse riistvaras ühe taktiga(realiseerimine ALUs). Võimas registermälu,et oleks vähe pöördumisi mälu poole. Jäiga loogikaga juhtautomaat. CISC ­ Palju käske, aeglane. Interpretaator kristallil realiseeritud mikroprogramm. CISC ideoloogia samas vähendas lõhet programmeerija kasutatava keele ja riistvaras realiseeritava masinkoodi vahel. Keerukas käsusüsteem realiseeriti mikroprogrammide abil, mis moodustasid kihi käsusüsteemi käskude ja otseselt riistvaras teostatavate tegevuste vahel. XVI. Suvapöördusmälud /190-213/ Suvapöördusmälud on mälud, kus mälu poole pöördumine ja sealt mingi info saamine võtab alati ühepalju aega, olenemata sellest, kus info mälus asub. Suvapöördusmälud jagunevad pooljuht ja magnetmäludeks. Pooljuhtmälud säilitavateks ja

Keemia → Orgaaniline keemia
5 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Arvutid I avalikele eksamipiletitele antud vastused.

Trigerid Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine ­ kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) ­ master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR ­ Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger ­ Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidise...

Informaatika → Arvutid i
64 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Organisatsiooniõpetuse konspekt

 Tööloominguline tegevus  Töötajad on huvitatud vastutusest, kui organisatsioon nene huve arvestab  Isegi keskpärane töötaja on mõtlemisvõimeline (vähemalt oma ametikoha ulatuses) ja loov Juhtimisalase mõtte areng Tüüp A (mehhanistlik)  Kõrge formaliseeritus  Kõrge tsenraliseeritus  Kõrge astmelisus  Selge käsusüsteem  Madal hargnevus  Enam vertikaalne  Väike juhtimisulatus kommunikatsioon 6 Tüüp B (orgaaniline)  Madal tsentraliseeritus  Otsustamine ja vastutus igal  Madal astmelisus pool  Suur hargnevus  Kommunikatsioon enam  Suur juhtimisulatus horisontaalne

Haldus → Organisatsiooniõpetus
97 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Arvutid - konspekt eksamipiletitest

- Emitter-sidestuses-loogika – suhteliselt kiire tehnoloogia, kus kasutatakse teistest tehnoloogiatest erinevaid negatiivseid nivoosid. Üleminek mõnele teisele nivoole toimub spetsiaalsete komponentide abil 2. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. Arvuti mälu liiga kalliks muutumise korral püüti seda muuta kompaktsemaks keerukate käskudega. See aga muutis nende täitmise aeglaseks. RISC-arhitektuur – mõte muuta käsusüsteem lihtsamaks ja käskude täitmine tõhusamaks. Käsk tuleb täita ühe taktiga otse riistvaras. Tagajärjeks väike käskude hulk. CISC-arhitektuur – keerukas käsusüsteem realiseeriti mikroprogrammide abil, mis moodustasid kihi käskude ja riistvaras teostatavate tegevuste vahel. RISC põhimõtted: - Vähe käske, vältida keerulisi käske - Vähe adresseerimise viise - Vähe erinevaid käsuformaate dekodeerimise kiirendamiseks

Informaatika → Arvutid
17 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Väga põhjalik ajaloo konspekt

majanduslikult kiiresti välja Algas sundkollektiviseerimisprotsess  Talupojad hakkasid linnadesse põgenema, kõik masinad konfiskeeriti.  1932. 7 aug- andis stalin välja sots. Omandi kaitse seaduse, mida rahvasuus kutsuti viie viljapea seaduseks  1932- kehtestati NSV liidus passisüsteem.  Kolhoos- riiklik majand  Sovhoos-  Suur nälg RIIK JA ÜHISKOND 1920-DNATEL AASTATEL.  Administratiiv-bürokraatlik käsusüsteem  Tekkis juurde rohkelt komiteesid  Terror, hirm, desinformatsioon, riigiasjade salastatus, harimatus  Kogu ühiskonna poliitilise struktuuri teljeks oli Stalini isik  1934- massiterror  Nõukogude tegelik välispoliitika lõppeesmärk maailmarevolutsioon, mille süütamiseks vajati uut maailmasõda  Hakati osalema mitmes sõjalises konfliktis.

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Arvutid I Eksami pletid

1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...

Informaatika → Arvutid
129 allalaadimist
thumbnail
100
docx

Arvutite eksam

 Kui te leiate vea siis osutage sellele kommentaariga (“Insert” ->”Comment” või märgi osa sellel parem klõps ning “Comment”).  Küsimuste järel on vastamise koht. Vastamisel lisage kindlasti küsimus ja järjekorra number! TUBLID OLETE! :) Kes ütles? Palume autorit! :-) Kuidas kasutada Google Doc-si, õppevideo: http://www.youtube.com/watch?v=lMqdex3KDQM Rene 1-6 1. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, operatsioon automaat ja juhtautomaat). 2. Arvuti mälu hierarhia. 3. Analoog info, ADC, DAC ja helikaart. 4. Pooljuhtmälud. 5. Konveier protsessoris ja mälus. 6. Virtuaal mälu. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB,...

Informaatika → Arvutid
45 allalaadimist
thumbnail
23
docx

IAF0041 Arvutid I - eksamikonspekt

juhtautomaati täitmisele, operand aga vastavalt juhule kas ALUsse või mõnda andmereigstrisse. g). Pärast vajalike ALU tehete/operatsioonide tegemist läheb tulemus tagasi mõnda andmeregistrisse/suvapöördusmällu. 22. RISC ja CISC protsssorid; mikroprogramm[1] *RISC protsessorid(Reduced/Regular Instruction Set Computing): RISC-tüüpi protsessorite ideoloogia aluseks on võimalikult lihtne ja läbinähtav käsusüsteem (instruction set) ning võime kõik käsud täita otse riistvaras ühe taktiga. Suvapöördusmälu poole pöördutakse vaid LOAD&STORE- tüüpi käskudega, st. vaid andmete laadimiseks/salvestamiseks. (Hoidutakse mälu lokatsioonide kasutamisest operandidena , kuna mälu poole pöördumine on aeglane). RISC protsessorite plussid: *Võimas registermälu *Käskude täitmine on kiire ning efektiivne *Andmevahetus alamprogrammidega on efektiivne

Informaatika → Arvutid i
250 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Exami materajal

teisest otsast aga võetakse välja. Struktuuri mõttes võib pinu ja järjekorda võrrelda nii: pinu on selline järjekord, kus teenindamise printsiip on LIFO (last in first out) ­ viimasena saabus, esimesena teenindati. Tavalise järjekorra teenindamine toimub printsiibil FIFO (first in, first out). Järjekord andmestruktuurina eeldab ainult FIFO printsiibi kasutamist. Käsusüsteem ja adresseerimine. · Käsuformaadid ja käsusüsteem (Instruction set) An instruction set, or instruction set architecture (ISA), describes the aspects of a computer architecture visible to a programmer, including the native datatypes, instructions, registers, addressing modes, memory architecture, interrupt and exception handling, and external I/O (if any). Kõrgtaseme keel Assembler keel masinkood Andmeedastus käsud Data transfer instructions MOV, LOAD, STORE, ... Aritmeetika-loogika käsud Arithmetic-logic instructions

Informaatika → Arvutid
220 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Arvutid konspekt

Edasi valib aadressigeneraator järgmise aadressi püsimälust loetud sõna mõnest väljast ja vajadusel hargnemiste puhul arvestab ka tingimustega. Samuti võimaldavad aadressigeneraatorid programmi täitmisel mõnel juhul liikuda +1 operatsiooniga järgmisele aadressile. Üht osa püsimälust loetud sõnast kasutatakse juhtsignaalide määramiseks.  RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. CISC. Protsessoris on palju käske. Keerukas käsusüsteem realiseeriti mikroprogrammide abil, mismoodustasid kihi käsusüsteemi käskude ja otseselt riistvaras teostatavate tegevuste vahel. Leidub rida käske mida ei ole otstarbekas ALUs realiseerida, CISC realiseerib need mikroprogrammi abil. RISC. Protsessoris on vähe käske. Käsk tuleb täita ühe taktiga otse riistvaras. Välditakse keerulisi käske. Vähe aadresseerimise viise. Vähe käsuformaate, et kiirendada dekodeerimist. Maksimaalne käikude täitmise kiirus. Ainult lOAD ja

Informaatika → Arvuti
39 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Otsustusprotsessi kordamisküsimused

OTSUSTUSPROTSESSI ALUSED EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED LK 70 14. Selgitage alternatiivide elluviimise ,,tulemuste välja" olemust. Kui palju neid väljasid peaks otsuse ettevalmitusprotsessis koostama? Alternatiivsed tegevusvariandid, väliskeskkonna võimalikud seisundid, erinevate väliskeskkonna seisundite tekkimise tõenäosused ja alternatiivide kasulikkusehinnangud konkreetsete väliskeskkonna seisundite korral on need otsuse ettevalmistusprotsessi põhielemendid, mis kajastuvad baasmudelis. Otsuse ettevalmistamise baasmudelit iseloomustatakse kui tegutsemise tulemuste välja riski oludes. Alternatiivide elluviimise tulemused (Yij) on otsuse ettevalmistamise informatsiooniliseks aluseks. Neid tuleb hinnata kasu...

Majandus → Otsustusprotsessi alused
32 allalaadimist
thumbnail
26
docx

IAF0041 eksamipiletite vastused: mälud ja trigerid

kristallstruktuur, samaaegselt kristalli kasvatamisega võimalik sisse viia lisandeid sisalduse ühtlustamiseks, võimalik saada üle kolme erineva juhitavusega kihi. METALLISEERIMINE ­ metallikihi pealekandmine peale kõigi struktuuride loomist, sellest kihist moodustatakse elementidevaheline juhtmestik. 2. RISC JA CISC PROTSESSORID, MIKROPROGRAMM RISC (Reduced/Regular Instruction Set Computing) ­ ideoloogia aluseks võimalikult lihtne ja läbinähtav käsusüsteem (instruction set) ja võib kõik käsud täita otse riistvaras ühe taktiga. Suvapöördusmällu pöördutakse vaid LOAD & STROE tüüpi käskudega, st vaid andmete salvestamiseks/laadimiseks. Hoidutakse mälu lokatsioonide kasutamisest operandidena, kuna mälu poole pöördumine on aeglane. Omadused: lihtsam käsustik, vähem käske, kindla pikkusega käsud, keeruline kompileerija, ainult laadi/salvesta käsud pääsevad mälule ligi, vähe adresseerimisviise.

Informaatika → Arvutid
17 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Arvutid kordamisküsimused

mälupesa sisu mälu puhverregistrisse mälu puhverregistrist kood käsuregistrisse + ALU-sse c) Käsukoodi dekodeerimine d) käsu täitmine juhtautomaadi sisendid, mille käsudekooder aktiveeris ALU seadistamine 13. RISC ja CISC protsessor, mikroprogramm Protsessorid võib oma ideoloogia järgi jagada kaheks : RISC -Reduced Instruction Set Computer ja CISC -Complex Instruction Set Computer. Nagu nimetusest näha on ühel ideoloogia protsessoril keerukas käsusüsteem ja teisel lihtsam. Lihtsamaid käske on võimalik täita kiiremini kuid neid käske kulub mingi programmi juures rohkem. Idee on selle, et kui CISC täidab käsu näiteks 10 ajaühukuga, siis RISC näiteks 1 ajaühikuga, kuid aga sama tegevuse teostamiseks kulub RISC protsessoris näiteks 5 korda rohkem käske. Saame tulemuse, et RISC on ikkagi kaks korda kiirem (CISC-l 10 ajaühikut ja RISC-l 1x5=5 ajaühikut). Loomulikult eeldab suurema hulga käskude lugemine suuremat arvu mälu poole

Informaatika → Arvutid i
134 allalaadimist
thumbnail
555
doc

Programmeerimiskeel

 Komponendid on kui mustad kastid: teame nende väljundit vastava sisendi korral, aga enamasti mitte nende tehnilist sisu. Komponendid (Eck) Mälu  Tagasiside  Lülitatav tagasiside: triger Ühebitine mälukiip - Kaks sisend- ja üks väljundjuh. Guarded 1-bitine mälukiip - Ekstra lüliti kiibi sisse või väljalülimiseks. RAM - Random-access memory Ecki xComputer  Arvuti põhiosade (protsessor + mälu) simulatsioon väikese Java programmiga.  Käsusüsteem sarnaneb väga esimeste päris-mikroprotsesoritega  Lihtsama arusaadavuse tõttu kasutab kahebaidiseid mälupesi (16 bitti), mitte ühebaidiseid, nagu harilik arvuti.  Mälu on 1024 pesa (1 K), seega 2 Kbaiti.  Aadressi jaoks kasutusel 10 bitti.  Esimestel koduarvutitel oli ka 4-16 Kbaiti (umbes sama hulk mälu)  Olulist: protsessori sees on väike hulk spetsiaal-mälupesi (registrid)  Tehteid saab teha ainult nende registrite vahel.

Informaatika → Infotehnoloogia
148 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun