Kreeka ajalugu (1)

Ajaloo kontrolltöö kordamine §25, §26, §27

§25 ühiskond ja eluolu

ühiskonna üldilme

• Linnriigist hakati arenema linnadeks
  
• Rikastest inimestest enamik elasid linnades kaasa arvatud suurmaaomanikud
  
• Roomlaste arvates oli linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud.
  
• hindasid väga oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit
  
• vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla.
  
  • õpiti kreeka keelt
    
  • loeti kreeka kirjandust
    
  • võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi
    
• teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu.
  
• kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu.
  

Seisused

• Roomas oli seisuslik ühiskond
  
• kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia
  
  • vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast)
    
  • keisririigi ajal hakati setatiseisusesse nimetama järjest rohkem Itaalia linnade ja provintsida ülemkihi esindajaid
    
  • olid suurmaaomanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgemates riigiametites
    
  • senaatori välisteks tunnusteks olid
    
    • valge tooga purpurpunase triibuga
      
• senaatoriseisusele järgnes ratsanikuseisus
  
  • koosnes rikastest ja mõjukatest inimestest
    
  • algselt kuulusid sinna ka inimesed, kes olid piisavalt jõukad, et suutsid endale ratsahobuse soetada.
    
  • ka nende sead oli suurmaaomanike
    
  • tegelesid meeleldi ka kaubandusega
    
  • neist pärinesid impeeriumi rahaasju korraldavad riigiametnikud
    
  • tihtipeale määrati neid ka kohtunikeks
    
• senaatoritest ja ratsanikest moodustus ühiskonnaülemkiht
  
• neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud
  
• linna kasvades suurenes kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk
  
• aja jooksul kuulus neile rahvakoosoleku enamus.
  
• hakati juba vabariigi aja lõpul tasuta vilja jagama . Keisririiga ajal kujunes sellest üks olulisemaid ülesandeid.
  

Orjad ja vabakslastud

• Rooma ühiskond oli orjanduslik
  
• orjade hulk hakkas kasvama vallutussõdadega al. 3.saj eKr.
  
• orjad võisid olla ka kõrgelt haritud kreeklasi kuid ka täiesti kirjaoskamatuid.
  
• orjadel oli vastavalt nende oskustele vastav töö
  
• hoolimata oma haritusele olid haritud orjad võrdväärselt teiste orjadega samamoodi oma peremehe omand.
  
• omanik võis teha oma orjaga ükskõik mida
  
• vastavalt orja-peremehe suhetele lubas peremees nt. orjal endale elatist teenida.
  
• orje lasti ka vabaks mis polnud ühiskonnas mingi haruldus.
  
  • tehti heast sudamest
    
  • tänutäheks
    
  • või mõne muu asja pärast.
    
• tavaliselt oli ori peale vabaks laskmist seotud oma peremehega kliendina.
  
• peale vabakslaskmist loeti orje kohe Rooma kodanikeks.
  
• vabakslastud üritasid iseseisvas elus ennast tõestada ning tihtipeale said nad väga mõjukale kohale.
  

Perekond ja kasvatus

• perekond oli mehekeskne
  
• perekonnapeale(mehele) kulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle.
  
• isal oli õigus ka oma pereliige surma mõista kuid sellega võis kaasneda ühiskonna hukkamõistmine.
  
• naistel puudusid poliitilised õigused.
  
• kohtuasjades oli kostjateks mehed.
  
• kui isa tüdar abiellus ( murdeea lõpus ) siis tütar ei allunud enam enda isale vaid oma abikaasale.
  
• naiste peamiseks vooruseks peeti abielutruudust.
  
• roomas suhtuti naistesse vabamalt kui kreekas.
  
• naised poldud avalikust elust täielikult välja arvatud.
  
• lapsed kasvasid ja õppisid kodus isa käe all ning seisnes praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmisega.
  
• hiljem hakkati lapsi ka vaimselt harima .
  
• rikkamates perekondades kasutati selleks kreeka päritoluga koduõpetajaid
  
• teised saatsid oma pojad ja vahel ka tütred 7-aastaselt kooli.
  
• koolis omandati kirjatarkuse alused ning sellega haridus reeglina piirneski.
  
• suursugustes peredes , kus taheti, et poega saaks tähtsale riigitööle siis saadeti ta edasi õppima. õpiti kreeka ja ladina keelt, kreeke ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat .
  

Kalender

• kuni vabariigi lõpuaegadeni kehtid roomas kuukalender
  
• aasta alguseks loeti sõjajumal Marsi järgi nimetatud märtsikuud
  
• alates 2. saj eKr toimus iga-aastane magistraatide vahetus 1. jaanuaril ja nii sai sellest kuupäevast uue aasta algus
  
• lõplikult korraldati rooma kalender ümber Caesari korraldustel u.1. saj eKr.
  
• kuukalender aswndus päikesekalendriga mille põhimõtted kehtivad tänapäevani
  
• uut kalendrit hakati nimetama juuliuse kalendriks
  

Rõivastus ja toit

• igapäegaseks alusrõivaks oli tuunika – üle õlgade heidetud ja vööga kokku tõmmatud põlvini ulatuv riidetükk ( meenutas kreeklaste kitooni )
  
• külmema ilma korral kanti kahte või enamat tuunikat korraga üksteise peal.
  
• pidulikuks pealisrõivaks oli rooma meestel tooga – suur valge poolringikujuline riidetükk, mis mässiti keha ümber nii, et parem käsi jäi vabaks.
  
• pükste kandmine oli neile nagu ka roomlastele võõras.
  
• jalanõudena enim kasutatud sandaalid
  
• vaesemad elanikud sõid leiba ja jahust valmistatud putru
  
• vahest sekka ka kala, juur - ja puuvilju
  
• jõukamad sõid palju lihatoite
  
• rikas roomlane sõi tavaliselt 3 korda päevas
  
• toitu söödi näppudega nig peale joodi veega lahjendatud veini