Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused Immunoloogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on humoraalne immuunreaktsioon?
  • Mis see on ja mida teeb?
  • Mis on opsoniseerimine?
  • Mis on anafülotoksiinid?
  • Millised on tsütokiinide retseptorid?
  • Kuidas jõuab signaal tsütokiinide retseptorilt tuuma?
  • Kuidas aktiveeruvad CTL rakud?
  • Milliseid kaasasündinud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ?
  • Milliseid omandatud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse bakteriaalsete nakkushaiguste puhul ?
  • Milliseid omandatud immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse viiruslike nakkushaiguste puhul ?
  • Milliseid immuunsüsteemi kaitsemehhanisme kasutatakse ainuraksete poolt põhjustatud nakkushaiguste puhul?
  • Mis on onkofetaalsed antigeenid?

Lõik failist

Immunoloogia Jüri P.
1.Mis on humoraalne immuunreaktsioon?
2.Defensiinide funktsioon.
3.Edward Jenner...vaktsineerimise teerajaja Euroopas.
4.Paul Erlich ja Elie Metchnikoff-nende roll immunoloogia arengus
5.Klonaalse selektsiooni hüpotees
6.Ohu ( danger ) paradigma immunoloogias
7. TLR id raku pinnal
8.Endosomaalsed TLR id
9.Scavenger ja NLR tüüpi retseptorid
10.N-formüülmetioniini roll immuunreaktsioonides.
11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus .
12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused.
13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud .
14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud.
15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine .
16.NK rakud
17.B lümfotsüüdid
18.T lümfotsüüdid
19.Aktiivsed hapniku ühendid makrofaagides ja neutrofiilides.
20.Lümfi tsirkulatsiooni eripära.
21. Tüümuse roll.
22.Hapteenid ning nende immunogeensuse mehanism
23.Immuunoglobuliin domään .
24.
Vasakule Paremale
Kordamisküsimused Immunoloogia #1 Kordamisküsimused Immunoloogia #2 Kordamisküsimused Immunoloogia #3 Kordamisküsimused Immunoloogia #4 Kordamisküsimused Immunoloogia #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor damnina Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
41
docx

Immunoloogia eksami kordamisküsimused

Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, mis on klass tugevalt glükos

Geenitehnoloogia
thumbnail
27
doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja lindudel B- ja T- lümfots?

Immunoloogia i
thumbnail
127
docx

Kordamisküsimused immunoloogia

Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise

immunoloogia
thumbnail
21
docx

Immunoloogia I eksamikonspekt

ANTIGEEN on immuunvastust esilekutsuv aine, mille toimel organism toodab antikehi. Antigeen võib-olla potentsiaalselt organismi kahjustav kehavõõras aine (nt valk) aga ka bakterid, viirused, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B- lümfotsüüdid. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega. IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suurusest, keemilistest omadustest jne. N

Immunoloogia i
thumbnail
64
doc

Pariku osa

Valkudest saab vabaneda pH 13. Ja nukleiinhapetest pH happeline juures. Mõlemal korral juppideks.  Humoraalsed (signaalid mida antakse edasi vere või lümfiga) ja tsütokiinide (signaalmolekulid, kiire süntees, peavad kiirelt retseptorile seonduma muidu lagunevad) abil vahendatud reaktsioonid.  Immuunsüsteemi rakkude poolt vahendatud reaktsioonid (fagotsütoos, NK rakud, põletik) Kus on immunoloogia piirid? Kus saame hakata rääkima äratundmisest ja kaitsest.  Bakterid-restriktaasid ja metülaasid (arhedel ka), oma DNAd ei restrikteerita, äratundmispiirkond palindroom (alati?).  Seened-antibiootikumid,  Aktinomütseedid ja linnud-biotiini kõrvaldamine. Avidiin ja streptavidiin. avidiin (linnumuna munavalged, vaba biotiin sealt ära) ja streptavidiin (streptomütses, kasutab kui

Bioloogia
thumbnail
15
docx

Immunoloogia. Enesetestid (1-14)

MOODLE TESTID 1. Selleks et pre-B ja pre-T rakk saaksid luua antigeeni spetsiifilise retseptori peavad nad kõigepealt:  Kohtuma antigeeniga  Liikuma perifeersetesse lümfoid organitesse  Ümber korraldama oma retseptori DNA Antigeeni spetsiifiliste retseptorite genereerimine leiab aset ainult primaarsetes lümfoidsetes organites milleks on luuüdi ja tüümus. Seal peavad arenevad pre-B ja pre-T rakud vastavalt ümberkorraldama (rearrageerima ) oma retseptoreid kodeeriva genoomse DNA. See protsess on antigeenist sõltumatu.  Splaissima oma retseptorite mRNA 2. Nii lümfisõlmedes kui põrnas on germinaalsed keskused kus B rakud vastavad antigeenile, aktiveeruvad ja genereerivad plasmarakke. Kuid milline on põrna unikaalne funktsioon mis puudub lümfisõlmedel?  Veres leiduvate patogeenide välja filtreerimine Veres leiduvate patogeenide välja fitreerimine on põrna punase osa (re

immunoloogia
thumbnail
102
docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides:  ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise  immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.  saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral  töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks.

immunoloogia
thumbnail
94
docx

Rakubioloogia II

”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahem

Rakubioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun