################################################################################ ################################################################################ ################################################################################ ############################################################################ ####þOh###+'0############################################### #################### ############### ###<### ###H######T#######`#######h#######p#######x##################Mikolaj Kopernik sndis 19######################Yolanda#################################Normal########## Yolanda#########2###########Microsoft Office Word###@####F#####@####f=IT#@####f=IT#############S#######C ################################################################################ ################################################################################ ################################################################################
Mikolaj Kopernik Mikolaj Kopernik Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik. Alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile Elulugu 19. veebruar 1473 Poola Toru 24.mai 1543 Frombork sündis rikka vasekaupmehe perekonnas Mikolaj kasvas üles oma ema poolse onu Lukasz Watzenrode leibkonnas. 14911495 õppis ta Krakówi ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat 15011503 õppis Kopernik Padova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat. 1503 sai ta Ferrara ülikoolist kirikuõiguse doktori kraadi. Elas aastast 1506 Warmia piiskopiriigis kus oli kõrgetel riiklikel ja kiriklikel ametikohtadel. Muuhulgas tegeles rahareformiga ja oli ka sõja ajal kindluse komandant. Usutakse, et Kopernik ei abiellunud kunagi, sest oli liiga pühendunud oma tööle. Kopernik suri 1543.a. Tema surmahetkel anti talle kätte esimene koopia tema raamatust.
Mikolaj Kopernik 1473-1453 Poola astronoom Matemaatik Kopernikuse sünnimaja Arst Eluloolist Sündis vasekaupmehe perekonnas Kasvas üles oma emapoolse onu juures Õppis Krakowi ülikoolis Omandas litsentsi meditsiini praktiseerimiseks Tööd ja teosed Kujunesin välja oma maailmavaated Esimene teos: ,,Väikesed kommentaarid" Teine teos: ,,Taevasfääride pöörlemisest" Pto lem aio s Kopernikuse maailmasüsteem Suhtumine astroloogiasse Andmeid selle kohta vähe Kirjades ja teostes ei mainita selle kohta Tema ainus õpilane tegeles astroloogiaga
Mikolaj Kopernik Mikolaj Kopernik ehk Nicolaus Copernicus sündis 19. veebruar 1473 Poolas Torunis ja suri 24. mail 1543 Fromborkis. Ta oli saksa päritolu Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik ning alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Saksa allikad nimetavad Kopernikut sakslaseks, kogu muu maailm aga üksmeelselt poolakaks. Mikolaj Kopernik sündis rikka vasekaupmehe perekonnas. Ta ema põlvnes Toruni kodaniku- ja patriisiperekonnast. Kui Koperniku isa suri, kasvas Mikolaj üles oma oma emapoolse onu Lukasz Watzenrode leibkonnas. Onu oli kanoonik ja sai hiljem piiskopiks. Alghariduse sai Kopernik oma kodulinna koolides. Torunis oli kiriku- ja kloostrikoolide kõrval juba XIV sajandil asutatud ka linnakool. Onu finantseeris õepoja õpinguid ja organiseeris noore Koperniku kanoonikuks valimise. Kanooniku sissetuleks võimaldas
- astroloog, astronoom, matemaatik, optik, natuurfilosoof - Kepleri vaadireegel - tema tööd Isaac Newton'i gravitatsiooniteooria üks aluseid - teatud Galileo Galilei avastuste tõestamine - Kepleri seadused e planeetide liikumise seadused 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2. Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Mikolaj Kopernik Mikolaj Kopernik (1473 - 1543) oli Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva Päikese. Galileo Galilei Galileo Galilei (1564-1642) oli Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse
MIKOLAJ KOPERNIK SEPTEMBER 2018 ÜLEVAADE · Mikolaj Kopernik sündis 19. veebruaril 1473 Toruis ja suri 24. mai 1543 Fromborkis. · Saksa päritolu. · Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, heliotsentrilise maailmasüsteemi alusepanija. ELULOOLIST · Sündis rikka vasekaupmehe perekonda. · Saksa allikad nimetavad Kopernikut sakslaseks, kogu muu maailm aga üksmeelselt poolakaks. · Kasvas üles oma onu leibkonnas. · Onu oli kanoonik ning sai hiljem piiskopiks
Mikolaj Kopernik Johannes Kepler Mikolaj Kopernik O Sündis 19.veebruar 1473 Poola’s O Suri 24.mai 1543 Frombork’is O Saksa päritolu Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik O Pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile Õpingud O 1491-1495 Krakowi Ülikool (õigusteadus, usuteadus, astronoomia) O 1501-1503 Padova Ülikool (meditsiin, matemaatika) O 1503 sai Ferrara Ülikoolist kirikuõiguse doktori kraadi Pildid Johannes Kepler O Sündis 27.detsember 1571 Weil der Stadt’is O Suri 15.november 1630 Regensburg’is O Saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof O Tegi tööd optika alal ning aitas ligimiteerida avastusi Õpingud O 1584 Adelbergi Kloostrikool O Lõpetas grammatikakooli ja ladinakooli O 1586 Maulbronni Evangeelne Seminar O 1589 Tübingeni Ülikool (teoloogia) O Õppis Ptolemaiose- ja Koperniku maailmasüsteemi Kepleri seadused O Iga planeedi orbi...
Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiirele levikule renessanssi ajal. Esimese 50 aasta jooksul trükiti Euroopas 30 000 nimetust raamatuid kogutiraaziga 12 miljonit. Johann Gutenberg Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mikolay Kopernik (14731543) Mikolaj Kopernik oli Poola astronoom, matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Mikolaj kasvas üles oma emapoolse onu Lukasz Watzenrodeleibkonnas. 14911495 õppis ta Krakówi ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat. 15011503 õppis Kopernik Padova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat. Mikolay Koperniku teosed
Eurooplastel oli oluline leida Mille põhjal võib rääkida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- kuningavõimu tugevnemisest Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, varauusaegses Euroopas? Too siidi ja kalliskive. Et mitte kaotada näiteid! idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja Kuningad võtsid endale seni vaid leida uusi ühendusteid. Hispaania ja paavstile kuulunud õiguse nimetada Portugali geograafiline asend oli ametisse kõrgemaid vaimulikke. soodne, atlandi ookeani kui ka Aafrika Inglismaal pani tugevale riigivõimule ranniku lähedal. Sealsetel rahvastel oli kindel alus 1485. aastal kui Henry meresõidukogemus ja nad oskasid ära Tudor väljus võitjana pikaajalisest kasutada araablaste ja juutide kodusõjast ja võimule sa Tudorite geograafilisi t...
Geograafia Kui Teadus Diana Kravtsuk 11.kl Sisukord Christoph Kolumbus Fernão de Magalhães Mikolaj Kopernik Galileo Galilei Isaac Newton Carl von Linné Charles Darwin Alfred Wegener Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast KaugItta ka lääne suunas liikudes. Kuigi
RENESSANSS Renessanss 14.-16.sajand · Mõistega "renessanss" (pr renaissance taassünd) tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16.sajandi kultuuriga. · Muusikaloos on Itaaliast olulisemal kohal Prantsusmaa (14.saj.) ja Madalmaad (15 saj.). Teadus ja ajalugu · Mikolaj Kopernik (1473-1543) väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber Päikese ning samaaegse pöörlemisega ümber oma telje. Kopernik pidas Päikest universumi keskpunktiks. Teadus ja ajalugu · Galileo Galilei (1564-1642) valmistas esimese teleskoobi. · Johann Gutenberg (1400-1468) leiutas trükikunsti. · Martin Luther (1483-1546) algatas Saksamaal reformatsiooni (usupuhastuse).
Ennem graveeriti tekst tervetele plaatidele, kuid aastal 1440 tõi trükikunsti murrangu Johann Gutenberg, kes tuli mõttele, teha üksikud kirjamärgi. Neid sai vastavalt vajadusele paigutada ja kirjutamine läks oluliselt kiiremaks. Samuti hakati lõplikult uskuma, et Maa on tõesti kerakujuline. Esialgu küll arvati, et Maa on kõige keskpunkt ja teised planeedid tiirlevad ümber maa, kuid varsti see arusaam muutus. Nimelt just Mikolaj Kopernik, tänu oma vaatlustele ja arvutustele jõudis järeldusele, et hoopis kõik planeedid tiirlevad umber päikese ja samal ajal pöörlevad veel umber oma telje. Seega oli just tema see, kes pani aluse päikesekesksele maailmapildile (heliotsentrilisele). Kopernikuga samal meelel oli ka Giordano Bruna ning tema oli koguni arvamusel, et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Kuna nende kahe mehe arusaam ja väited asjast ei läinud sugugi
võitlused. Need ajendasid teadust tõukele avastama midagi uut. Suur mõju oli maateadvusele. Kogemustele põhinedes oli selgeks tehtud, et Maa on kerakujuline. Antiikajast saadik arvati, et universumi keskpunktiks on Maa, mille ümber tiirlevad Kuu, Päike ja tähed ning selle süsteemi tõenäolisust kinnitasid ka 2.sajandil Ptolemaiose keerulised geomeetrilised konstruktsioonid ja tabelid planeetide liikumise kohta. Vastupidise idee maailmasüsteemi kohta esitas Mikolaj Kopernik 16.sajandil. Mikolaj Kopernik Kopernik oli Poola astronoom, matemaatik ja arsti ning ühtlasi keskaja ja renessansi ajastu silmapaistvamaid teadlasi, pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Heliotsentriline maailmasüsteem seisnes selles, et universumi keskpunktiks on Päike, Maa on aga tavaline planeet, mis ümber Päikse tiirleb. Lisaks eelnevale näitas ta veel, et kõik planeedid tiirlevad ühtlasi ka ümber oma telje. Oma peateose avaldas ta 1543
vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes 9. Millise humanisti teos kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust? Thomas More - “Utoopia” 10.Nimeta mõni Shakespeare'i teos. Macbeth, Hamlet, Romeo ja Julia 11.Milline on Miguel de Cervanetse peateos? Don Quihote 12.Millisena kujutati renessanssiajal Maad? Kes pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunkt? Kerakujulisena, Mikolaj Kopernik 13.Kes oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne universumis? Giordano Bruno 14.Milline kaubanduslik huvi äratas Hispaania ja Portugali merereisid? Miks just need riigid olid hiliskeskajal merenduses esirinnas? Neil oli vaja leida alternatiivne tee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi vürtse, siidi ja kalliskive. Need riigid olid atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 15
4. Mille poolest erinevad üksteisest keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus? Keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus erinevad selle poolest, et keskajal läheneti kõigele loogiliselt, aga toetuti peamiselt dogmadele (tõdedele, milles ei kahelda) ja tänapäeval tehakse katseid ja kontrollitakse kõike üle. 5. Mida tähendab empiiriline meetod või empiiriline teadus? Meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. 6. Millise avastuse poolest on tuntud Mikolaj Kopernik? Ta avastas 16. sajandil, et Maa tiirleb ümber päikese, mitte päike ümber Maa. 7. Millise avastuse poolest on tuntud Isaac Newton? Ta avastas 17. sajandil gravitatsiooni ja mehhaanika ehk liikumisseadused
(lk 80, 82) Hammasrattad, nukkvll, vokiratas,allmaakaevandused, vntvll, ratasader, rangid, veski, amb, pssirohi, tulirelvad, mehaaniline kell, trkikunst, arstiteaduse edasiareng. 5. Mida uut ti kunsti renessansiaeg? Kes olid olulisemad renessansiaja kunstnikud? (lk 86-87) Renessanssiajal hakati inimest kujutama teprasemalt. Kuulsaimad kunstnikud on Leonardo da Vinci ja Michelangelo. 6. Mida uut ti renessansiaeg teadusesse? Mille poolest oli oluline Mikolaj Kopernik? (lk 88) Renessanssiajal hakati senisestrohkem uskuma inimese vimetesse. Piibli ja antiikautorite petust ei peetud enam nii kindlaks kui varem. Selle asemel hakati rohkem thelepanu prama looduse uurimisele ja teaduslike katsete korraldamisele. Arstid asusid inimkeha paremaks tundma ppimiseks laipu lahkama, astronoomid jlgima taevakehade liikumist. Nii niteks judis Poola vaimulik Mikolaj Kopernik taevakehade vaatluse kigus veendumusele, et Maa
PUNKTMASS KÄTLIN AIA EV111 PUNKTMASS füüsikalise keha mudel idealiseeritud objekt Punktmassiks nimetatakse sellist keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Punktmass on keha füüsikaline mudel, mis ei arvesta kuju ega mõõtmeid PUNKTMASS kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks mõõtmeid arvutustes ei arvestata. keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. PUNKTMASS EHK... Masspunkt Materiaalne punkt NÄIDE Näiteks ühest linnast teise sõitva auto liikumise kirjeldamisel võime teda ette kujutada ühe punktina. Seda punkti nimetatakse punktmassiks. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Need punktid, mida liikuv keha läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. Liikumistrajektoori ei tohi samastada teega ...
UUSAJA ÜHISKONNA PÕHIJOONED 1. Seisuslik ühiskond ja aadel õp lk 16-19 • Kolm seisust ja nende roll ühiskonnas • Kuidas saadi ameteid uusajal? Kuidas kaasajal? • Kuidas lahendati uusajal au haavamise konflikte? Kuidas kaasajal? 2. Talupojad ja põllumajandus õp lk 20-23 • Mis oli keskajal ja uusajal sarnast? Erinevat? • Miks toiduaineid tootis 75 % elanikkonnast? • Miks põldude saagikus oli madal? • Loe allikas 8/lk 22: mida see näitab Venemaa kohta? • Miks pärisorjus ei ole mõistlik? • Allikas nr 7/lk 23, vasta küsimustele 3. Linnad ja linlased õp lk 24-27 • Miks Vahemereäärsed linnad ei olnud enam kõige jõukamad? • Miks pealinnad kasvasid kõige kiiremini? • Kas oleksid tahtnud elada 18.saj. linnas?põhjenda • Mis oli linnades sarnast võrreldes keskajaga? • Küsimused õp lk 27 4. Religioon ja kirik õp lk 28-31 • Euroopa usuline jaotus, kaart lk 29; kas antud jaotus ...
UUSAJA ÜHISKONNA PÕHIJOONED 1. Seisuslik ühiskond ja aadel õp lk 16-19 · Kolm seisust ja nende roll ühiskonnas · Kuidas saadi ameteid uusajal? Kuidas kaasajal? · Kuidas lahendati uusajal au haavamise konflikte? Kuidas kaasajal? 2. Talupojad ja põllumajandus õp lk 20-23 · Mis oli keskajal ja uusajal sarnast? Erinevat? · Miks toiduaineid tootis 75 % elanikkonnast? · Miks põldude saagikus oli madal? · Loe allikas 8/lk 22: mida see näitab Venemaa kohta? · Miks pärisorjus ei ole mõistlik? · Allikas nr 7/lk 23, vasta küsimustele 3. Linnad ja linlased õp lk 24-27 · Miks Vahemereäärsed linnad ei olnud enam kõige jõukamad? · Miks pealinnad kasvasid kõige kiiremini? · Kas oleksid tahtnud elada 18.saj. linnas?põhjenda · Mis oli linnades sarnast võrreldes keskajaga? · Küsimused õp lk 27 4. Religioon ja kirik õp lk 28-31 · Euroopa usuline jaotus, kaart lk 29; kas antud jaotus ...
Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses teaduslik meetod. Astronoomia Nikolai Kopernik läks vastu katoliku kiriku käsitlusega. Giordano Bruno kinnitas Koperniku teooriat. 1660 põletati tuleriidal. Alles 17. saj Johannes Kepler ja G. Galileo, kes avalikult kinnitasid päikesekeskset.. G. galileo pikksilm, jäi pimedaks, gravitatsiooni jõu uurimine, pendli seadus. 16. saj Gregorius XIII mingi üle uuele kalendrile, varem oli Juuliuse kalender. Arstiteadus 16. saj toimus arstiteaduse taasrajamine. Paracelsus haigusi põhjustavad
Renessanss Vararenessanss ehk ,,taassünd" on 8. aprillil 1341. Itaalias alguse saanud kunstivool, mis jaotatakse kolme perioodi: · vararenessanss XV sajand juhtrolli etendas Firenze · kõrgrenessanss XVI sajandi I pool (1500-30) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia · hilisrenessanss XVI sajand (1520-1600) juhtrolli etendasid ka Rooma ja Veneetsia Selle tunnusteks on humanistlik tegutsemine. Renessansi teket soodustas ühiskondlike suhete muutus, usk endasse, mida tugevdasid teaduse areng, leiutised ja maadeavastused. Inimideaaliks muutus universaalinimene: haritud, mitmekülgsete oskustega ja laia silmaringiga. Näitekunstis tekkis omapärane rahvalik teater commedia dell`arte. ,,Memento mori" (,,Mäleta surma") ,,Memento vivare" (,,Ära unusta elada") Renessansiaja tähtsaimad sündmused: · 1517. kinnitas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi, millega mõisti...
Õ lk 156-242 (va kunst ja Venemaa). Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused: Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati uusi turvalisemaid kaubateid, kullajanu, uudishimu ja seiklushimu, rekonkista lõppemine. Eeldused: karavellide (kaugsõidulaev) ilmumine, uued navigatsioonivahendid, Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgusid) kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ristisõdijad avardasid eurooplaste maailmapilti, veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mangooliast ja Hiinast, tekitasid uudishimu kaugete maade suhtes, taasavastati maakera kerakujulisus. Tulemused: UUS MAAILM VANA MAAILM · Koloniseerimine · Kaubanduse raskuspunkt nihkus (paljaksröövimine, kohalike põhja poole, tekkis kaubandus- ja rahvasre orjastamine, orjade ...
(Augsburgi usurahu). Inglismaal kuulutati kirikupeaks kuningas ja Lääne-Euroopas levis kalvinism. Katolik kirik polnud sellega rahul, seetõttu taheti oma positsiooni tugevdada- sai alguse vastureformatsioon.Rajati mungaordud ja lõpetati indulgentside müük, toimusid ususõjad ning nõuti tsölibaati. Üritati igal võimaluses kindlustada oma ühtsust. Inimeste seas muutus usk teisejärgulisemaks. Teadlased tegid suuri avastusi. Kopernik avastas heliotsentrilise maailmapildi Varauusajal hakkas uuesti arenema ka arstiteadus. Koostati teaduslik anatoomiõpik. Uuendati ajaarvamist(Gregoriuse kalender). Inimeste maailmapilt laienes, hakati hindama iseennast. Teaduse areng põhjustas ka hariduse arengu, seega inimesed said targemaks ning kogu ühiskond arenes. Need muutused tõidki kaasa murrangu
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...
KESKAEGNE FILOSOOFIA Iseloomulik seotus religiooniga, minevikku vaatav, petlikkus, kasvatuslik suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tius...
vaimulike ja kiriku osas, aga tunnistas nende vajalikust. Piibel- ladina keelde. Thomas More (1478- 1535) jurist, parlamendi liige, peaminister Inglismaal. ,,Utoopia" terav ühiskonnakriitika koos nägemusega ideaalsest ühiskonnast, mida mõjutas Platoni ideaalriik. Türanniasse suhtus kriitiliselt. Kuningas Henri VIII lasi ta hukata, kuna More jäi katoliku kirikule truuks. Teadus ja tehnika kasvab suur huvi looduse vastu Maa kerakujuline maakera on maailma keskpunkt Mikalaj Kopernik (1473- 1543) poolakas. Tema järeldus, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje, pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Kahtles avaldamises, teos ,,Taevakehade liikumine" trükiti tema surma- aastal. Kirik keelas selle õpetuse. Giordano Bruno (1548- 1600) itaallane, väitis et Päikesesüsteem pole ainuke. Vaidlustas Jumala olemuse (on looduse osa), hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesus Kristuse jumalikkuse
Rahel Kallas 2013 KOSMOSETEHNOLOOGIATE ARENG LÄBI SAJANDITE Ajalugu Klaudios Ptolemaios(87-150 pKr.) astronoomiaraamat(tähekataloog), kosmoses tiirleb kõik maa ümber Brahe(1546-1543)- parallaks Mikolaj Kopernik(1473-1543) päikesesüsteemi keskmes pole maa, vaid päike Hans Lippershey leiutas teleskoobi 1608 Galileo Galilei vaatas I läbi teleskoobi taevast Johannes Kepler(1571-1630) orbiidid on ellipsikujulised Isaac Newton(1642-1727) gravitatsioon W. Ja C. Herschel päike üks täht tohutu suures lamedas Galaktikas, kataloogisid tuhandeid tähti ja udukogusid 17. sajand Teleskoop Teleskoobi leiutas Hans Lippershey 1608. aastal. Newtoni reflekor Isaac Newton 1672, peapeeglilt tulev valgus suunatakse kaldpeegli abil teleskoobi küljel asuvasse okulaari. ·süstikuga "Discover y" 24. aprillil 1990 saadeti taevasse Hubble kosmoseteleskoop 20. sajand Satelliit Orbitaalmehaanika, GPS ES...
mõjutasid paljude inimeste mõttemaailma. Varauusaega seostatakse ka tööstusliku pöördega, mille alguseks peetakse ketrus- masina kasutuselevõttu. Tekkisid manufaktuurid, tänu millele tootmine laienes. Töö- listele tähendas uus kord töö intensiivistumist ja tööülesannete kindlat jagunemist. Sellist tööstuslikku pööret võib seostada teaduse ja teadmiste arenguga. Teadlased tegid suuri avastusi. Näiteks tuli Kopernik mõttele, et universumi kesk- punkt on Päike ja Maa tiirleb ümber päikese. Varauusajal hakkas uuesti arenema ka arstiteadus. Andreas Vesaliust peetakse teadusliku anatoomia rajajaks. Teadmiste saamiseks lahati laipu, mille kaudu saadi palju uut teada inimese kohta. Samuti kum- mutati Piibli väide, et meestel on üks roie vähem kui naistel. Varauusajal toimunud murrangu tõid ilmselt esile suurenenud teadmised maailma kohta
Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam Päikese kiirgus on stabiilne, aga tema pind võngub perioodiga umbes 5 minutit ning umbes 10 kilomeetrit Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Faktid päikesest Aastal 1515 avastas Mikolaj Kopernik (Nicolaus Copernicus), et kõik planeedid tiirlevad ümber päikese Päikse kaugus maast on 149,6 miljonit kilomeetrit Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat See peaks veel eksisteerima umbes 5-6 miljardit aastat Päikesevalgus tuleb maale umbes 8 minutit ja 20 sekundit Päike kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W Päikese mass on 1,99*1030 kg Click Click icon to icon addtopicture add picture
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Gio...
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 ) Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast. Humanism-inimlikkus. Püramiidi tipus oli inimene, mitte jumal. Inime...
14 religioonid 1. Lõpeta skeem kristluse jagunemise kohta Kristlus Rajaja: Jeesus Millal: 4-30 pKr Suur Skisma Millal: 1054 Õigeusu kirik Kus valitses: Venemaa, Kreeka, Serbia, Bulgaaria Katoliku kirik Kus valitses: Hispaania, Prantsusmaa Reformatsioon Millal: 1517 Luterlus Kus valitses: Põhja-Saksamaa, Skandinaavia Anglikaani kirik Kus valitses: Inglismaa Kalvinism Kus valitses: Šotimaa, Šveits • Astronoomia ja meditsiini teadlaste nimed ja saavutused Mikolaj Kopernik (1473-1543) (astronoomia) 1543. aastal väitis, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese. Galileo Galilei (1564-1642) (astronoomia) Esimene teadlane, kes võttis kasutusele teleskoobi. Avastas, et Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased. Johannes Kepler (1571-1630) (astronoomia) Arvutas lõpuks välja, et maa ja teised planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17. sajandi lõpuks olid
Keskaeg Aurelius Augustinus – sündis Aafrikas, 19a jõudis religiooni juurde inspiratsioon piiblist, esimesena ühendas ristiusu ja Platoni Jumal lõi maailma – mis toimus varem? Varemat ei olnud, jumal on oma definatsioonis ajatu, enne jumala loomingut mingit aega ei olnudki. Aeg on alati subjektiivne (on vaja subjekti, kes seda aega tajuks). Jumal asub väljaspool aega, jumal ei ole subjekt. (EKSAMIL) ei ole tulevikku ega minevikku, vaid praegune hetk, sest aeg sünnib subjektis, tema tajus. Objektiivset aega ei ole. Keskaega tuli filosoofia läbi araablaste Aquino Thomas – skolastik (ratsionaalselt ära tõestada jumala olemasolu), põhilised teosed summa paganate vastu ja mingi summa veel, filosoofia ajalukku jumala tõestustega, ratsionaalselt mõistuse teel püüab ära tõestada jumala olemasolu. Ontoloogiline jumalatõestus. Tõestab jumalat aristotelese kaudu. Meil on põhjusteahelad, jumal on see, kes...
perfektsusteni väljatöötatud. Renessansiajal toodi inimene jälle esile, kuid seekord kujutati inimest tõetruult ning toodi välja üksikisikute eripära. Arhitektuuris võeti kasutusele sambad, mis oli antiikkultuuri mõjutus. Antiikaja lõpul tulid ehituskunsti ka kaared ja võlvid, mida kasutati hiljem ka renessanssi ajal. Ptolemaios esitas antiikajal seletuse heliotsentrilisest maailmapildist, kus Päike on kõige keskmeks, kuid tol ajal teda ei usutud. Renessansi ajal esitab Kopernik samad põhimõtted uuesti ning sellel korral leiavad need ka laialdasemat toetust ja teadus, eriti astronoomia hakkab kiiresti arenema. Renessansi saavutusteks teaduses oli Galilei põhitõde, et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese ning maadeavastusele aitas kaasa pikksilma leiutamine ja täiustamine. Just teaduses võeti kasutusele mitmed antiikaja põhitõed ning arendati neid edasi. Meresõit oli nii antiikajal kui renessansiajal heal tasemel
oli filosoof. 9.põhjapoolsed humanistid erinesid itaalia humanistidest sellepoolest, et nad ei pööranud tähelepanu inimlikele naudingutele ja inimese täiuslikkusele vaid olid kriitilisemad inimlike ja ühiskondlike pahede suhtes. 10.Thomas More- “Utopia” kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust. 11.”Macbeth”, “Hamlet”, “Romeo ja Julia” 12.Miguel de Cervanetse peateos on “Don Quihote” 13.Renessansi ajal kujutati maad kerakujulisena.Mikolaj Kopernik pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunk. 14.Giordano Bruno oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne universumis. 15.Hispaanial ja Portugalil oli vaja leida alternatiivne tee indiasse ja Kagu-Aasiasse, et vürtse, siidi ja kalliskive tuua.Need riigid olid Atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 16.Portugaallaste mereretked siirdusid indiasse,Ekvaatorini jõudsid nad 1471. 17
http://www.abiks.pri.ee Teaduslik meetod mida loodusteadlased uurides kasutavad Teaduslik fakt teadmised, mis on teaduslikult leidnud kinnitust Hüpotees oletatav vastus püstitatud probleemile Korrelatsioon matemaatiline sõltuvus mitme muutuja vahel Teaduse kitsad kohad: 1. protsesside suur kiirus 2. protsesside kulgemise aeglus 3. inimvõimete piirid ARISTOTELES (384322 e.m.a)geotsentriline (maa keskp.) maailmavaade ERATOSTHENES (u. 276194 e.m.a) tegi olulisi astronoomilisi avastusi PTOLEMAIOS (u.90160) koostas maailmakaardi KOPERNIK (14731543) heliotsentrilise (päike keskp.) maailmavaade BRUNO (15481600) lõpmatu universum GALILEI (15641642) tõestas heliotsentrilise maailmasüsteemi tõesuse NEWTON (16431727) gravitatsiooni seadus MAGALHÄES (14801521) 1. ümbermaailmares 15191521 DARWIN (18091882) 1. evolutsiooniteooria looja S...
aastast. President valitakse rahva poolt viieks aastaks. Parlamendi alamkoja (Sejm) 460 liiget ja senati 100 liiget valitakse neljaks aastaks otsestel valimistel proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Poola traditsioonilised road on peedisupp, kapsarullid (liha ja riisiga täidetud kapsalehed) ja näiteks kapsa ja seentega Chopin, teadlane Maria Curie-Sklodowska, filmirezissöörid Roman Polanski täidetud pirukad (pierogi). Kuulsad poolakad on astronoom Kopernik, helilooja ja Krzysztof Kieslowski, meie hulgast lahkunud paavst Johannes Paulus II. 5 Rahvatantsud,Rahvapillid Masurka on ¾ või 3/8 taktimõõdys,sünkopeeritud rütmiga,hoogne hüpaksammuga tant , kus rõhk on 2. või 3. löögil. Polonees on ¾ takti mõõdus , väärikas sammutants , rõhuga 3.löögil 17.,18. sajandil oli polonees balli avatants
Galileo Galilei 1564-1642 Oli matemaatikaprofessor Pisa ja Padova ülikoolis,seejärel filosoof ja matemaatik Toscana hertsogi õukonnas.Valmistas 1609.aastal teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Avastas ka vaba langemise seadused ja inertsi. Mikolay Kopernik 16.sajand Väitis,et Maa tiirleb ümber päikese. Renee Descartes 1596-1650 Rõhutas esimesena inimmõistuse suurt rolli.Ta arvas,et inimhingel on kaks omadust : Mõistus ja tahtevabadus Isaac Newton 1643-1727 Leiutas peegelteleskoobi, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.Newtonii nime all on teaduste ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooni- seadused. Karl Linne 1707-1778 Teadusajalukku on läinud
1.Vürtsid;kallis tollimaks;uudishimu;kullajanu;müüdid pururikastest riikidest;ristiusu levitamine 2.kompassi täiustamine ja astrolaabi leiutamine;Pürenee ps palju sõjakaid rüütleid;karavell;Hisp. ja Port. leidus meresõidukog. mehi 3.Maailmapilt avardus;uued kaubateed- ja keskused;uued põllukultuurid;kuld;nakkushaigused;Itaalia kaubalinnade tähts. vähenemine 4.Kol.-1492.avastas Uue Maailma;da Gama-1498 avastas meretee Indiasse;Magalaesh-1519-22 esimene ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli luge...
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
ühiskondlikud ja administratiivhooned), kujutav kunst (perspektiiv, mitmemõõtelisus, alasti inimkeha kujutamine), kirjandus (Shakespeare), rõivamood - teadus- maailma seaduspärade uurimine teaduslike meetodite abil - poliitika - majandus- panganduse jõuline areng - palgaarmeed, tööstus, merendus (maadeavastused) - Da Vinci (kunst), Rotterdamist (humanist, ususallivuse kuulutaja), Shakespeare (kirjandus), Morus (filosoofiline poliitika), Kopernik, Galileo, Newton (teadus) 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. Erasmus Rotterdamist- katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema kirjutised ei suutnud ära hoida ususõdu, kuid tema pärand osutus Euroopa humanistliku ja ratsionalistliku mõtte arengus väga mõjukaks. Ta taunis usulist silmakirjalikkust,
Päike suurim objekt meie Päikesesüsteemis Fakte Päikesest Umbes 1515. Aastal avastas Mikolaj Kopernik, et kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese. Päikese kaugus Maast on 149,6 miljonit kilomeetrit. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. Fakte Päikesest
eemale Maa tsentrist, mida loeti maailma keskpunktiks. Seletada lisaks planeetide silmusekujulisele teele ka nende heleduse muutumist muutuva kauguse abil. See süsteem oli katoliku kiriku toel inimkonna maailmapildiks rohkem kui tuhande aasta vältel. Ptolemaiose süsteem Mikolaj Kopernik (1473 1543) Esitas 1543. a. heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese. See üsna tänapäevane pilt sisaldas siiski endiselt kinnistähtede sfääri (nüüd
kasu teistelegi · Idealiseeriti antiikunimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi · Kritiseeriti antiikõpetust ja keskaegsete kirjameesti töid. · Kunstis kujutati rohkem inimesi. · Anatoomia tundmaõppimine. · Trükikunsti kasutuselevõtt. Hispaanias õpiti paberit valmistama. · Keskaja lõpuks usuti, et Maa on kerakujulin ja maailma keskpunkt. · Mikolaja Kopernik, poola õpetlane, päike on maailma keskpunkt ja maa tiirleb ümber selle ja oma telja. · Giordano Bruno uskus, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Keskaja inimeste maailmapilt Renessansiajastu inimeste maailmapilt Teadmised rajanesid piiblil ja kirikuisade Teadmised rajanesid kogemustel, katsetel ja õpetamisel vaatustel
Suurteos "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Niccoli Machiavelli on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija. Teos "Valitseja" . markjavellism Erasmus Rotterdamist oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, "Narruse kiitus", Thomas More inglise humanist, "Utoopia" William Shakespeare "Suveöö unenägu" , "Romeo ja Julia" , "Hamlet" Mikolaj Kopernik jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. Pani alue heliotsentrilisele (päikesekesksele) maailmapildile. Giordano Bruno uskus Kopernikut ja väitis et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus vaid üks paljudest maailmadest. Vaidlustas ka hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkuse -> vastuolu kirikuga -> ketserina surma
maailmast. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid. Palju esines iroonilist hoikaut kiriku suhtes (nt G.Boccaccio "Dekameron"). Hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat. Esile kerkis humanistlik mõtlemine, st suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Sellel perioodil tehti palju avastusi/teadussaavutusi: 1.) püssirohi 2.) trükikunst - Johannes Gutenberg 3.) "Maa tiirleb ümber päikese." - Mikolaj Kopernik 4.) Teleskoop - Galileo Galilei 5.) Ameerika avastamine 1492 - Christoph Kolumbus 6.) Veepumbad, muusikariistad - Leonardo da Vinci 7.) Nooditrükitehnika - Petrucci Maalikunst 1.) "Mona Lisa", "Püha õhtusöömaaeg" - Leonardo da Vinci 2.) "Sixtuse madonna" Raffael Arhidektuur 1.) Sixtuse kabel Vatikanis 2.) Rooma Peetri kirik Skulptuur 1.) "Taavet" Michelangelo 2.) Sixtuse kabeli lagi Michelangelo Kirjandus 1.) "Dekameron" - Giovanni Boccaccio Ars Nova
varakapitalistlike suhete kujunemine Humanism keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene. Taganes kiriku filosoofilistest ja moraalsetest vaadetest, kuid lõplikult kirikust lahti ei löödud. Isikud: Niccolo Machiavelli poliitiline mõtleja (makjavellism salakaval poliitika), Rotterdami Erasmus avaldas Uue Testamendi parandatud tõlke kreeka keelest ladina keelde; ideed sillutasid teed usupuhastusele; Teadlased: Mikolaj Kopernik heliotsentriline maailmasüsteem, Johannes Kepler orbiidid on ellipsikujulised, Paracelsus - arstiteadus, Andreas Vesdalius - anatoomia, Galileo Galilei astronoomia, täiustas teleskoopi Reformatsioon põhjused ja tulemused. Reformatsioon ristiusu õpetuse puhastamine Põhjused ja eeldused: valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt, vaimulike priviligeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku kõlbeline allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks,
4.Mis on renessanss?Nimeta renessansile iseloomulikke jooni. Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos, renessanss tuli prantsuse sõnast reinaissance, mis tähendas taassündi. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. 5.Nimeta mõni varauusaja teadlane või filosoof ja iseloomusta lühidalt tema õpetust. Mikolaj Kopernik oli Poola astronoom, matemaatik, arsti ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu tegelasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Juba 16. Sajandi alguseks oli tal välja kujunenud heliotsentrilised vaated. 1514 levitas ta oma sõprade hulgas väikest käsikirja ,,Commentariolus". Selles esitas ta ideid kuidas loobuda senisest Ptolemaiose maailmasüsteemist. 1514 avaldas Kopernik Bütsantsi kirjaniku T
dialektika. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 6 a bakalaureus Spetsialiseerumine arsti-, teoloogia-, õigusteaduskonnas. 6+6a magister, doktor Juhid (rektor, kantsler), õppejõud (doktor, professor, magister), üliõpilased (studiosus) noormehed al 14 eluaastast. Maksudest vabastatud, õppemaks, kartser, õllepruulimise õigus 11. Kuidas arenesid keskajal astronoomia (geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, Ptolemaios, Kopernik, Galilei), arstiteadus, maateadus (Al Idrisi maailmakaart, maailmakaart 15. s alguses)? Kiriku ettekirjutused ja dogmad pidurdasid teaduse arengut. Ketseriks kuulutamise oht. Geotsentriline maailmapilt Ptolemaios maa on universumi keskpunkt Heliotsentriline maaimapilt Kopernik maa tiirleb koos teiste planeetidega ümber päikese + ümber oma telje. Peateos "Taevasfääride pöörlemisest" avaldati pärast surma.
vaatleja. · Tähtkuju- kindel taevaskera ala, milles olevad tähed mõtteliste joontega ühendamisel moodustavad kujundi. 88 tähtkuju. 12 sodiaagitähtkuju. · Taevaskera näib pöörlevat; ööpäevaga täistiir- see on maakera peegeldus. · Geotsentriline maailmasüsteem- maailmasüsteemi keskpunkt on Maa Ptolemaios, Platon, Aristoteles. · Heliotsentriline maailmasüsteem- keskpunktiks maailmas on Päike- Kopernik. Päikesesüsteem: * keskne keha on Päike * planeedid (10) (Maarühma- Merkuur, Veenus, Maa, Marss; hiidplaneedid- Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; kääbusplaneet- Pluuto (+ Xena). * kaaslased (puuduvad Merkuuril, Veenusel) * asteroidid e. väikeplaneedid * komeedid * plutiinod * meteoorkehad Kepleri seadused- planeetide liikumisest. 1) Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Maa on päikesele lähemal (joonis)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
