Kinnisvaraõigus I
Lk 1/ 9
Kinnisasja kasutusse andmine teisele isikule
Kasutusse andmise õigused ja reeglid tulenevad
• Tsiviilseadustiku üldosa seadus
olenevad lisaks AÕS-s ja VÕS-s sätestatule ka sellest kellele kasutusse antav kinnisasi kuulub
(ehk kes on kinnisasja omanik):
• Eraõiguslik isik on oma otsustes vaba kuidas, kellele ja millise tasu eest oma vara
kasutada annab.
• Avalik õiguslik isik (KOV; riik; av-õigusl jur, isik) saab temale kuuluvat vara anda
kasutusse üksnes kindlate reeglite – seaduste ja vastavate kordade järgi.
Kasutusõigused võivad aga ei pea olema kinnistusraamatusse kantud , see oleneb kinnisasja
omaniku tahtest ja kasutusse saajaga saavutatud kokkuleppest, millisel viisil ja määral omanik
oma õigusi käest ära annab ja kuivõrd siduvaks see kokkulepe soovitakse muuta.
Milles seisneb vahe võlaõigusliku ja asjaõigusliku kasutuse vahel?
Kasutusõigused, mis antakse võlaõiguslike ja asjaõiguslike kokkulepetega on erineva
õiguskindlusega:
• Võlaõiguslik - kehtib vaid kokkuleppe sõlminud isikute vahel, kolmandatele isikutele
pole nähtav ja seetõttu pole ka neile automaatselt siduv.
• Asjaõiguslik - kantud mingi servituudina või muu asjaõigusena kinnistusraamatusse, on
siduv kinnisasja igakordse omaniku suhtes ja kuna on nähtav ( kinnistusraamat on
avalik) kõigile, siis on siduv ka kolmandatele isikutele.
Erinevused kehtivuses:
• Asjaõiguslik hakkab kehtima kinnistusraamatu kandest ja kehtib kuni kinnistusraamatu
kande kustutamiseni,
• Võlaõiguslik hakkab kehtima alates sellest ajast, mis lepingus kokku lepitakse ja
kehtivad lepingus näidatud kuupäevani.
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
vanquish2
Õppematerjali autor
KASUTUSLEPINGUD Kasutuslepingud on üks suuremaid lepingurühmi võlaõigusseadused. Kõikide kasutuslepingute ühiseks tunnusjooneks on eseme kasutusse andmine kindlaksmääratud perioodiks ja peale kasutuslepingu lõppemist või lõpetamist on kasutaja kohustatud kasutusse võetud asja kasutusse andjale tagastama. Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu
selle tegemisest 2. õigustatud isiku õigus nõuda kohustuse täitmist Järelikult võib kohustuse sisuks olla nii positiivne sooritus (asja üleandmine) või negatiivne sooritus (teatud käitumisest hoidumine). Võlasuhe ei tähenda ainult üht kohustust ja sellele vastavat nõuet. Võivad olla sellisd, kus pooltel on samaaegselt nii õigused kui ka kohustused. Võlaõiguse keskne instituut on nõue. Nõude eesmärgiks võib olla asja välja andmine, kahju hüvitamine, elatise maksmine jne. Eraõiguslikud nõuded: 1. võlaõiguslikud nõuded lepingulised lepingu täitmise nõue lepingu rikkumisest tulenev nõue nõuded lepingu sarnastest võlasuhetest (eelleping) deliktilised nõuded e nõuded õigusvastasest kahju tekitamisest alusetust rikastumisest tulenevad nõuded 2. asjaõiguslikud nõuded (omanik/mitteomanik) 3. perekonnaõiguslikud nõuded (elatis, ülalpidamine) 4. pärimisõiguslikud nõuded
mittetulundusühingute asutamise ja tegutsemise korda 5. Asjaõiguslikud lepingud 6. VÕÕRANDAMISLEPINGUD- nende iseloomustus. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping kinkeleping 7. Müügileping Müügilepingu mõiste sisaldub VÕS § 208 lõikes 1. Müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu. Eesti õiguses eristatakse omandi üleminekul võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut. Ka müügilepingu puhul eristatakse võlaõiguslikku kohustust ja selle täitmist käsutuse ehk asjaõigusliku lepinguga. Müügileping on
ei vastuta asja sihtkohta jõudmise eest, kuna ta täidab üleandmiskohustuse juba asja üleandmisega vedajale ● tarbija puhul saatmisvõlga ei eksisteeri üldjuhul, aga kui tarbija ise on vedajaga sõlminud lepingu, siis on tegu saatmisvõlaga ○ kinnisasja üleandmise viisid ■ valduse üleandmiseks on reeglina piisav müüja ja ostja vaheline kokkulepe kinnisasja valduse ostjale üleandmise kohta, kui ostja on võimeline asuma teostama tegelikku võimu kinnisasja üle ● Miks on see oluline, mis viisil üleandmiskohustus täita tuleks – riisiko üleminek ja asja muutumine individuaaltunnustega asjaks
Vahetusleping on olemuselt sarnane müügilepinguga. Erinevuseks on vaid kauba eest vastu antav ekvivalent. Müügilepingu puhul on selleks raha, vahetus- ehk barterlepingu puhul teine kaup. Üldiselt eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne, kuid kui ühe lepingupoole üleantava kauba maksumus on suurem teise poole üleantava kauba maksumusest, kompenseeritakse kaupade maksumuste vahe rahas. 2.1.3. Faktooringuleping Lepinguga kohustub isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muuhulgas korraldama nõudest tulenevat
nõusolek consensus lepingu contractus kui juriidilise fakti - sõlmimiseks ning ostuhinna tasumine.4 Vanimaks ja ühtlasi peamiseks verbaalseks lepinguks Rooma õiguses oli stipulatio / stipulatsioon. Stipulatio on suuline lubadus täita teatav kohustus. Stipulatsiooni vormis võidi fikseerida igasuguseid poolte kokkuleppeid. 5 3 Kaasuse lahendus variant a puhul Rooma õiguse järgi Daphne on käesoleva kaasuse kontekstis isik, kes üüris ühe oma majadest teisele isikule Erosele kasutamiseks kaheks aastaks. Aasta hiljem, peale seda tehingut, Daphne müüs oma maja kolmandale isikule Felixile. Rooma õiguse eraõigus nimetab sellist kolme isiku vahelist toimingut lepingute sõlmimise protsessiks. Lepingu sõlmimiseks teeb üks pooltest ettepaneku (propositum ehk offert). Selle ettepaneku võib teine pool vastu võtta (aksept). Vastuvõtuga ongi leping üldreeglina sõlmitud. 6
Üürileping ja Gunnar Lepp Jaanika rendileping Rumjantseva Üürileping rendileping v Üürileping ja rendileping EI OLE sama asi v Võlaõigusseaduse (VÕS) järgi on mõlemad küll kasutuslepingud ja neil on palju sarnasusi, aga need on siiski kaks erinevat lepinguliiki. Üürilepingu mõiste (VÕS § 271) v Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepingu mõiste (VÕS § 339) v Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Lepingute eristamine v Vale on arusaam, et üürileping on
See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja tehingus võõrandamislepingule lisaks sõlmida ka kinnisasja ülekandmise leping. Tulenevalt asjaolust, et paljud käsutustehingud on reguleeritud asjaõiguses, nimetatakse neid ka asjaõiguslikeks tehinguteks. Tiivel võrdleb kohustus- ja käsutustehinguid selliselt, et kohustustehing loob kohustuse, kuid ei põhjusta õigusemuudatust, käsutustehing aga põhjustab õigusemuudatuse, kuid ei kohusta mingiks teoks või tegemata jätmiseks. Võrdluseks tuleb veel nimetada ka seda, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid