Keskaegsed linnad (0)

Tean
Tahan teada
Sain teada
1.tekkimine
Linnad tekkisid suurte kaubateede ristumiskohtadesse ja suurte sadamate juurde
Tahan teada kuidas said linnad endale nime.
Maaisandad hakkasid ise uusi linnu rajama.Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi.
2.välisilme
Linna ümber müür, ka väljaspool müüre elamud ja turuplatsid.
Kuidas nägid välja müürid,kuidas neid ehitati ja mis materjali kasutati.
Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu, linna keskel turuplats kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Turuplatsil asus tähtsaim hoone – raekoda .
3.valitsemine
Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad .
Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest.
Kuidas algselt tuldi sellise linnade korralduse peale kui keskaja linnades oli.
Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines:

• kohalikul tavaõigusel
  
• senjööri poolt antud privileegidel
  
• rae poolt välja antud määrustel jne.
  

Linnade elu juhtis raad = linnanõukogu
Raad koosnes:
- raehärrad

• tavaliselt jõukad kaupmehed
  
• liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest (N: Tln.-s 15.saj. 24 tk.)
  
• ½ koosseisust valitses ühel ja teine pool teisel poolaastal (“ istuv ” ja “puhkav” raad)
  

- bürgermeister (Sks.)
- meer (Pr.)

• rae juhatuse liige = linnapea
  

(Tln.-s 15.saj. 4 tk.)
TSUNFT = käsitööliste organisatsioon , kuhu kuulusid erialade kaupa ainult meistrid.
SKRAA = tsunfti põhikiri, milles olid fikseeritud liikmete õigused ja kohustused
GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann
Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa.
Linnaõigus-määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid.
4.kaubandus ja kästitöö
Kuidas algselt käsitööd tehti ja kuidas see neil välja kukkus.
Keskaegses käsitöös puudsid masinad ,algusets lõpuni valmistati kõik käsitsi.Töövõtted uuenesid väga aeglaselt. Kuid sellele vaatamata oskasid keskaegsed käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid, mille otstarbekuse ja maitseka kujunduse üle võib imestada praegugi. Käsitöö meister oli oma töökojas ainuke peremees ja tal olid oma alluvad kes talle kuuletusid ja keda ta välja koolitas.
Kaupu hakati vahetama kaugemate maadega.Raehärrad olid enamasti rikkad kaupmehed. Kaubandus oli linnade
rikkuse allikas. Kui ühest linnast leiti midagi ja siis teisest ka, siis võis olla kaubavahetus, aga ka lihtsalt see, et keegi tõi reisilt midagi imelikku kaasa ja pärast arheoloogid imestasid, et kuidas see asi siia linna sai. Kui aga muidugi on massiliselt leitud mingeid sarnaseid asju kahest linnast, siis pidi kaubavahetus ilmselt olema küll.
Ei kaubeldud vaid turul, aga linnaväravates või töökojas, vb ka kaupmehe enda kodus
Meistriks saamine
ÕPIPOISS

• kristlikust abielust ausate vanemate laps
  
• õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum)
  
• vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök
  
• osales abitöödel
  
• meistril tavaliselt 2 õpipoissi
  

SELL

• selliks saadi tseremooniaga, mille osaks oli jooming
  
• igal meistril tavaliselt 2 selli
  
• tööpäev 14-16 tundi
  
• vabad olid pühapäevad ja usupühad
  

MEISTER

• meistriks saamiseks pidi tegema meistritöö e. šedöövri
  
• tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi
  
• lihtsaim viis meistriks saada oli abielluda meistri lese või tütrega
  
• alates 16.sajandist rakendati nn. “tsunfti suletust” = sell ei saanud meistriks enne viimase surma = tekkisid nn. igavesed sellid = hea võimalus tsunftijäneste tekkeks
  

Tallinn keskajal