Keskaeg II (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
2009 veebruar
13. Riigivõim
Feodaalne killustatus
  • Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad.
  • Kuningavõim sarnanes krahvi omaga
    • krahvkondade eesotsas kuninga ametnik – šerif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav)
    • vasallid vandusid truudust otse kuningale
  • Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike.

Valitseja
  • Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume
  • Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid)
  • Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu– kõrgem kohtumõistmine, rahaasjad ja asevalitsemine
  • Sekretärid-kirjutavad vaimulikud
  • Aja jooksul hakkas nõunikeks saama ka mitte aadlikke, juriste jne

Estinduskogud
  • Suurfeodaalid püüdsid nõuandmiskohustust muuta õiguseks ning see õnnestus, sest kuningal ei olnud tegutsemiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Põhilist sissetulekut andis isiklik maavaldus (domeen) ning vasallid võisid toetusest keelduda, kui kuninga poliitika neile ei meeldinud.
  • Kuningas sõltus otsuste elluviimisel vasallidest, kuna v. Võisid oma toetusest loobuda . Kutsudes suurfeodaalid kokku ning tehes otsused üksmeele e. konsensuse teel (suurf. Kinnitasid otsuse)
  • Kaasa ka linnad ja vaimulike organisatsioonide esindajad
  • Koosnes kaht tüüpi saadikuist:
  • Ametitiitli/koha kaudu: piiskop, abt, hertsog , krahv jt
  • Seisuslike org. valitud: linna rae, rüütelkonna saadikud jne
  • Vabu talupoegi esindas nende isand
  • Rootsi Riigipäeva moodustasid vaimulikud, aadlikud , linnad ja talupojad. Inglismaal mood. seidusliku esindusekogu 2koda: Ülem- (House of Glory) ja Alam(House on Hommons) Esimeses olid kõrgaadlikud jm, ning viimases alamaadlikud ja linnad. Saksamaal mood. seisusliku esinduskogu 3kuuriat: vaimulikud, aadlikud ja linnad
  • Kuningate ja esinduse kogude vahel käis võimuvõitlus 14.-17.sajandil. Prantsusmaal esindusekogust loobuti. Poola&Ungar kuulutatu aadlivabariigiks.


18. Aadel
Aadel kui seisus
  • Vaimulikkond– teenis kõigi eest jumalat, oli nende töö. Aadel– kaitsmine. Talupojad– kogu ühiskonna toitmine
  • Linnade arenedes ka linnakodanike seisus.
  • Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Vabad mehed, kes olid üksteisega seotud vasalliteedisidemetega.
  • Kõrgaadel– kuningas, suurfeodaalid (hertsogid, parunid , krahvid)
  • Alamaadel – rüütlid
  • Varakeskajal tekkis ka lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest – ministeriaalid (hiljem sulasid alamaadli sekka). Rahuajal mõisteti rahuajal, talupoegade kohtupidamise usaldas enamasti asemikule.

Linnused
  • Linnuste rajamine 9.sajandi Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes. Ehitati enamasti raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga, varustati toidutagavaraga. Lisaks kaitsele oli neil ka esindusfunktsioon.
  • #vaenused – aadlike omavahelised sõjad, mis nõudsid elukoha kindlustamist

Turniir
  • Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Rahuajal peeti turniire ja käidi jahil– treening ja ettevalmistus sõjaks.
  • ratsakahevõitlus – varasemal ajal tormati lihtsalt üksteisele vastu, 15.saj võeti kasutusele puubarjäär. Kasutati tugevaid raudrüüsid ning kiivreid.
  • Jalgsivõitlus– aiaga piiratud platsil, hoope anti kordamööda ja võidu otsustas kohtunik. Peeti ka grupivõistlusi.
  • Kultuurisündmus, kus esinesid muusikud, poeedid . Toimusid pidustused.

Rüütlite kasvatus
  • Kasvatuse eesmärk: sõjaks ette valmistada.
  • 7nda eluaastani kodus vanemate hoole all
  • saadeti kõrgemalseisva feodaali juurde, temast sai paažõpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist, daamidega vestlemist, tantsu, musitseerimist. Veidi vanemana relvade tundmaõppimine, ratsutamine , jahipidamine.
  • 15-aastasena kannupoiss. Võis kanda isiklikku relva, harjutati võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja kontrollis relvi .
  • 18-21 aastane, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlust, löödi pidulikult rüütliks.
  • Aadlikud olid sageli kirjaoskamatud.

Väärtuskoodeks ja rüütellikkus
  • Aadliku: hinnati ustavust, julgust , ausust, sõnapidamist, galantsust.
  • Vallutatud alade paljaksröövimine, linnade ja külade põletamine oli aga võitja õigus. Inimelusid ei säästetud.
  • Ristisõdade ajal hakkas ristiusk rüütlite maailmavaadet enim mõjutama. Ordudesse kuuluvad rüütlid pidid maised rõõmud hülgama.


19. Relvastus ja sõjaline kultuur
  • Keskaegsetes sõdades oli rüütlitel enamasti väike osakaal ning langenud rüütlite arv oli väike. Rohkem suri lahinguväljal jalaväge.

Relvade tähtsus ja tähendus
  • Relvad olid võitlusvahendid, kuid võisid sümboliseerida ka sotsiaalset kuuluvust; nt mõõka kandsid vaid vabad mehed. Mõõgad: suure tähtsusega, pandi nimesid, kirjutati laule, kuulsaid mõõku pärandati edasi. Sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Kõige auväärsem hukkamisviis oli mõõgaga pea maha raiumine .

Relvade liigitus
  • Ründerelvad
    • Lähivõitlusrelvad– mõõgad, odad
    • Laskerelvad– vibud , ammud, tulirelvad , kiviheitemasinad (laskerelvad olid olulisema tähtsusega)
  • Kaitsevarustus

Kaitserüü ja ründerelvade areng
  • Soomusrüü Frangi riigi päevil, koosnes väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest, mis olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale.
  • Rõngassärk ja rõngaspüksid– õhku läbilaskvamad
  • Rõngasrüü ei pakkunud päris tugevat kaitset, tugevama löögiga võis selle purustada, saledad vibu- või ammunooled tungisid sellest läbi.
  • Raudplaadid– täiendavaks kaitseks, algselt mantli siseküljel. Arenes välja plaatvest- nahkvesti siseküljel. Kaitseks panid peale põlve- ja küünarnukikaitsed ning paremini võitlemiseks kahekäemõõgad, sõjakirved, sõjavasarad, sõjanuiad.
  • Arenesid laskerelvad, eriti amb.
  • Tulirelvad– 14.saj algul, algselt meenutasid väliselt kolbi või vaasi, üritati lasta nooli . Peagi aga areneti edasi suurtükkide ja püssideni. 15.sajandi alguses lisati katmata kehaosade varjamiseks raudplaate– täisraudrüü.

Linnuste ja linnade piiramine
  • Piiramis- ja välilahingud.
  • Igal jõukamal feodaalil oli oma linnus, rikkamad linnad ümbritseti kõrge kivimüüri ning tornidega. Suur osa võitlusi toimus linnuste ja linnade ümber. Linnuse sissepiiramisel võidi jääda pikemaks ajaks, et linnusekaitsjaid näljaga alistada. 12. sajandist arenes piiramismasinate kasutamine. Kasutati eri tüüpe heitemasinaid– kivimürakad, tulepotid, mesilastarud, korvid mürkmadudega. Ka loomakorjuseid, fekaatlitünne jne. Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnadele lähemale. Tornide otsas olid vibu- ja ammukütid, kes hoidsid kaitsjaid nooltesaju all, samal ajal üritasid teised müüri vundamendialust nõrgestada rammpalgi ehk taraaniga. Kaitsjad kasutasid laskerelvi. Kasutati süütenooli, et panna vaenlase heitemasinad ning piiramistorni põlema.

Rüütlivägi
  • 8-9. saj kujunes peamiseks raskeratsavägi ehk rüütlivägi– feodaalidest, kellel oli piisav sissetulek korraliku sõjavarustuse hankimiseks.

Rüütlil
  • pikk torkeoda, mõõk; 13. saj lisandus pistoda, 15.saj sõjavasar, -kirves või –nui; kaitsevarustus – kilp, kiiver, kaitserüü; sõjaratsu.
  • Pikemaks sõjakäiguks kilbikandja, kannupoiss, vibumees jne.
  • Välilahinguks valiti tasane ja avarmaastik. Enamasti liiguti sirges joonrivis.

Jalavägi
  • 12.sajangini
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskaeg II #1 Keskaeg II #2 Keskaeg II #3 Keskaeg II #4 Keskaeg II #5 Keskaeg II #6 Keskaeg II #7 Keskaeg II #8 Keskaeg II #9 Keskaeg II #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hilary1 Õppematerjali autor

Lisainfo

Põhjalik konpsekt feodaalsest killustatusest saja aastase sõja lõpuni.
riigivõõim , feodaalne killustatus , linnade teke , suured maadeavastused

Mõisted

Sisukord

  • veebruar
  • RIIGIVÕIM
  • Edukas
  • Ebaedukas
  • Sekretärid
  • ESTINDUSKOGUD
  • Ametitiitli/koha kaudu
  • Seisuslike org. valitud
  • AADEL
  • Vaimulikkond
  • Aadliseisus
  • Kõrgaadel
  • Alamaadel
  • #vaenused
  • Hilary Karu
  • Jalgsivõitlus
  • Ordudesse kuuluvad rüütlid pidid maised
  • RELVASTUS JA SÕJALINE KULTUUR
  • Soomusrüü
  • Rõngassärk ja rõngaspüksid
  • Rõngasrüü
  • Raudplaadid
  • Tulirelvad
  • ÜÜTLIL
  • LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR
  • Linnamüür
  • Linnakodanikuks
  • LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS
  • Väikegild
  • Suurgild
  • Mustpeade Gild
  • Kölni-Londoni
  • Eesti hansalinnad
  • Tallinn ja Riia
  • KESKAJA ÜLIKOOLID JA TEADUS
  • Universiteedid
  • Rektor
  • Kolleegium
  • Cambridge
  • Oxfordi
  • Salamanca
  • dekaan
  • Empirism
  • ROOMLASED
  • KASUTASID
  • PUUPLAADILE
  • LÕIGATUD
  • TÄHTI
  • LAHTISI
  • SAVITÄHTI
  • KASUTATUD
  • Johann Gutenberg
  • SUURED MAADEAVASTUSED
  • Teaduslikud
  • KAARDID
  • Henrique Meresõitja
  • Christoph Kolumbus
  • Tordesillase leping 1494
  • Loodeväil
  • Kirdeväil
  • PÕLISRAHVASTE KULTUURID KESK- JA LÕUNA-AMEERIKAS
  • Beringi väina
  • Tenochtitlani
  • Kaupmehed
  • KULTUUR
  • Piktograafiline kiri
  • RIIGID
  • Lihtravas
  • KULTUUR ja HARIDUS
  • Ketšua-indiaani
  • Cuzco
  • HARIDUS ja KULTUUR
  • Hernan Cortes
  • SAJA-AASTANE SÕDA
  • Dünastilised
  • Majanduslikud
  • Crecy lahingus 1346
  • Poitiers’ lahingus 1356
  • Must Surm (1348-1349)
  • RIIGID KESKAJAL
  • SAKSAMAA
  • Kuuvervürstid
  • Ottoonid
  • Asustuse liigid
  • PRANTSUSMAA
  • INGLISMAA

Teemad

  • RIIGIVÕIM
  • Ametitiitli/koha kaudu
  • Seisuslike org. valitud
  • House on Hommons
  • kuuriat
  • aadlivabariigiks
  • AADEL
  • Talupojad
  • ministeriaalid
  • sõdimine
  • paaž
  • kannupoiss
  • rüütliks
  • RELVASTUS JA SÕJALINE KULTUUR
  • ; nt mõõka kandsid vaid vabad
  • Mõõgad
  • piiramismasinate
  • taraaniga
  • rüütlivägi
  • pikkvibu
  • piik
  • LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR
  • linnaõigus
  • LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS
  • olderman
  • Novgorodi
  • KESKAJA ÜLIKOOLID JA TEADUS
  • kantsler
  • Ainult kogemus annab tõelise
  • lahenduse
  • Vitriuviuse mees“; „Mona Lisa“, „Püha Õhtusöömaaeg“
  • ROMAANI JA GOOTI KUNST
  • Teravkaar
  • Roidvõlv
  • Tugikaar ja tugipiit
  • Vitraažid
  • Hilisgootika
  • Tähtsamad gooti kirikud
  • Romaani skulptuur
  • Gooti skulptuur
  • Miniatuurmaal
  • Initsiaalid
  • tahvelmaal
  • Bayeux’ vaip
  • SUURED MAADEAVASTUSED
  • Teaduslikud
  • portolaan
  • karavell
  • Christoph Kolumbus
  • PÕLISRAHVASTE KULTUURID KESK- JA LÕUNA-AMEERIKAS
  • paleoasiaatide
  • ASTEEKIDE RIIK
  • RIIK
  • et mexicaks
  • ülikkond
  • talupojad
  • palgasulaste
  • orjad
  • MAAJADE LINNRIIGID
  • RIIGID
  • preesterkuningas
  • alepõllundust
  • hireoglüüfkirja
  • INKADE RIIK
  • HARIDUS ja KULTUUR
  • a vallutasid nad Tenochtitlani
  • Dünastilised
  • Majanduslikud
  • Tudorite dünastia
  • RIIGID KESKAJAL
  • hõimudemokraatia
  • Võimu alused
  • Asustuse liigid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
doc
Keskaeg I
15
doc
Keskaeg III
22
doc
Keskaeg
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
88
rtf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
21
doc
Keskaeg
30
doc
Keskaeg





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !