Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Tallina Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õpetool
KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING
Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus
Tallinn 2018
SISUKORD



KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM 3
AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN 6
PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL 10
KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE 11
PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE 12
RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15

KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM


Tiina Tiivik on 65-aastane naine, kes on kutsutud pereõe korduvale visiidile. Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest “ see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia“.
Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts)  järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x’, HS 16x’, T 36.8 ° C.
Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks on patsiendile ordineeritud tab atorvastatiini 10mg/die. Patsiendi pikkus on 156 cm ja tema kaal on hetkel  78 kg. Patsient räägib, et ta püüab kehakaalu kontrollida kõndimisega, kuid kuna ta ei armasta kõndida üksinda, siis teeb ta seda harva, kuna ei leia tavaliselt kaaslast. 
Ravimeid võtab patsient ebaregulaarselt, sest kipub unustama .
Tänase visiidi ajal väljendab muret, et tema ema suri insuldi tagajärjel 65 aastaselt. Kardab , et temaga läheb samamoodi. Ta ütleb:“ Ma pole kunagi suitsetanud, ma ei tarbi alkoholi. Ja nüüd on mul see kõrge vererõhk. Ma nii kardan …“
Perekonna anamnees :
Ema, suri 65 aastaselt insulti
Isa, suri 67 aastaselt MI
Õde, terve ja elus, 62 aastane
Vend, elus, 70 aastane, stenokardia , kõrgvererõhutõbi, II tüübi diabeet
Eluanamnees:
Abielus 45 aastat, kaks last, elusad ja terved , kuus lapselast.
Koletsüstoomia 42 aastaselt
Hüsterektoomia, 49 aastaselt
AVR näidud:
2. jaanuar: 150/92
31. jaanuar: 156/94 (ordineeritud tab. Enap-HL, 10 mg/12,5 mg 2 x die
28. veebruar: 140/90
HÜPERTOONIATÕVE STAADIUM
Hüpertensiooni all mõistetakse vererõhu püsivat kõrgenemist täiskasvanud inimestel mõõdetuna kahel või enamal korral istuvas asendis: süstoolne vererõhk ≥140 mmHg ja/või diastoolne vererõhk ≥90 mmHg (Chobanian 2003: 1206 ). Vererõhu väärtus üle 140/90 mmHg oli varasemalt kinnitatud arteriaalse
Vasakule Paremale
KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #1 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #2 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #3 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #4 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #5 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #6 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #7 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #8 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #9 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #10 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #11 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #12 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #13 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #14 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #15 KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KrutajaTruba Õppematerjali autor
õendus diagnoos

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Õendussekkumised Pulmonoloogia

Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI ­ JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE........................

Õendus
thumbnail
22
pdf

KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS Iseseisev töö Õppejõud: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 SISUKORD 1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 3. ÕENDUSPLAAN ................................................................................................................. 11 3.1 Puudulik perifeerne verevarustus ................................................................................... 11 3.2 Aktiivsuse talumatus........................................................

Õendus
thumbnail
15
docx

NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI – JUHTUMIUURING

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26kj(S)-2 NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI ­ JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM....................................................................................3 1. DEHÜDRATSIOONI SÜMPTOMID.....................................................................................4 2. PATSIENDI KÄSI LÄBIVAATAMINE.................................................................................5 3. PATSIENDI VERERÕHU MÕÕTMINE..........................................................................

Sisehaigeõendus
thumbnail
25
pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg

Sisehaigused
thumbnail
25
pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg

Sisehaigused
thumbnail
108
pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoo

Meditsiin
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
60
docx

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas

Õenduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun