Hädas suhtlusmeediaga (õpetajate leht, 15.10.2010

O, K

"Hädas suhtlusmeediaga" (õpetajate leht, 15.10.2010 (1)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Paljusid sõnu lühendatakse omatahtsi Näiteks saab sõnapaarist mis teed?

Lõik failist

„Hädas suhtlemisega “

Inimesed on sotsiaalselt ebavõimekamad ning tekib üha rohkem jõhkardeid ning perverte. Samuti peatub inimeste areng. Ning näiteks ajakirjanikud hakkavad kirjutama üsna labaseid tekste ning jätavad vahel mõne vea ka meelega sisse, et rohkem kommenteerijaid oleks.
Näide tekstist: „Interneti kui kollektiivse aju asemel oleme saanud sõnavabaduse sildi all võimendatud kultuurituse, anonüümsed jõhkardid, virtuaalsed hukkamised.“
Näide tekstist: „
Näide tekstist: „ Suhtlusmeedia suurimaks probleemiks pidaski Hennoste lugejatega manipuleerimist. Juba tekstide pealkirjad on koostatud nii, et keegi ei saa neist rahulikult mööda minna.“
Näide tekstist: „Kui jätta teksti meelega väikseid vigu, tullakse neid parandama ja klikkide arv kasvab jõudsalt.“

Ajakirjandus on muutunud pigem reklaamipõhiseks ning harva on artiklis kõik puhas tõde. Ajakirjanikud manipuleerivad lugejatega, et saada rohkem „klikke“ et tema artikli loetavus ning kommentaaride hulk oleks suurem.
Näide tekstist: „Kommenteerimise nii tähtsale kohale tõusmine on hakanud muutma kogu meediapilti. Objektiivse sisuka uudise asemel imbub meediasse üha rohkem vähimagi uudisväärtusega tekste, millel on kõrge kommenteerimisväärtus. Kui see trend süveneb, muutub meedia lõpuks tõeliseks kõverpeegliks, arvab Hennoste.“

Näiteks lugejatega manipuleeritakse juba artikli pealkirjaga. Tihti on artiklitel pealkiri, millest ei saa mööda vaadata ning millel pole artikliga seost. Ning lugejatele söödetakse ette artikleid, mida lihtsalt peab kommenteerima.
„Toimetused ei paku lugejatele ainult platvormi oma seisukohtade väljendamiseks, vaid söödavad neile ette ka materjali, mille kommenteerimisest on raske ära öelda.“
„Ajakirjandus januneb kommentaare sedavõrd, et vahel kirjutab ajakirjanik äsja ilmunud artiklile ise kohe kommentaari, et sellega arvamuse avaldamisele hoogu anda.“
„Näiteks homod , feministid , beibed – kui nendest juttu tehakse, teatavad kommentaatorid otsekohe, et neile sellised inimesed ei meeldi. Kommentaare kutsuvad esile ka tuntud isikud, inimesi ärritavad rikkurid, poliitikud , konkreetselt näiteks Edgar Savisaar . Neile tahaks igaüks kommentaariga virutada, ütles Hennoste“
„Kommenteerima kutsub võimalus näidata oma üleolekut, a la mina teadsin seda kogu aeg!“
„Probleemi poolik avamine toob kommentaare – küsitakse, miks kirjutati ainult sellest, aga vaikiti sellest ja teisest“

Mart Laanepere arvab, et see on normaalne ning hetkel tuleb õelatel kommenteerijatel lasta lihtsalt laagerduda, sest kommenteerimise võimaluse ära võtmine ei oleks ka lahendus.
Jaanus Lillenberg ei näe suurt probleemi, sest lehekülgedel on olemas kommentaaride juures nupp sildiga – ebasobiv, ning 0,8% kommentaaridest kõrvaldatakse selle nupuga. Samas on ka ajalehtedel moderaatorid ja robot , kes kõik töötavad selle nimel, et kõrvaldavad ebatsensuursed kommentaarid.
Peeter Normak arvas , et üheks võimaluseks oleks kommenteerimisvõimalus lihtsalt kinni keerata ning teine, aeganõudvam variant oleks heade sisuliste kommentaaridega ise sekkuda.
Arvan, et netikommentaaride teema on ülepaisutatud ja ülespuhutud. Mina isiklikult ei näe probleemi, elame demokraatlikus riigis ning igaüks võib rääkida mida heaks arvab. Kui selleks on väga õelad ning ebatsensuursed kommentaarid, siis pole midagi parata ning häbenema peaks vaid inimene, kes selle kommentaari on kirjutanud. Kuigi kõige tõhusam variant netikommentaatorite ohjamiseks oleks ilmselt sisuliste kommentaaridega ise sekkuda, nagu arvab Peeter Normak.
Kirjand
Interneti virtuaalmaailm
Tänane maailm on internetiseerinud. Kõik käib läbi interneti ning tavaline paberile kirjutatu hakkab hoopis kaduma. Internet on iga teismelise elus väga tähtsal kohal ning ilma selleta ei oskakski enamik noori hakkama saada. Internetti peetakse nii loomulikuks. Näiteks on Eestis levinud ütlus: „Kui sul ei ole facebooki, ei ole sind olemas!“ Enamik noortest omavad facebooki kontot ning seda, kellel ei ole facebooki, peetakse teistest halvemaks ning vähemvõimekamaks inimeseks. Kuid mida toob kaasa maailm, mis on üha enam mõjutatav virtuaalmaailma poolt?
Internet on pea kõige kasulikum ja ulatuslikum leiutis maailmas. Internet võimaldab otsida ja ligi pääseda infole ja süsteemidele, mida ei oskaks ilma virtuaalse internetisüsteemita ettegi kujutada. See võimaldab saada piiramatuid teadmisi ning igaüks kellel on

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Hädas suhtlusmeediaga- õpetajate leht-15 10 2010 #1

Hädas suhtlusmeediaga- õpetajate leht-15 10 2010 #2

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

K O Õppematerjali autor

suhtlusmeedia virtuaalmaailm identiteet

Sarnased õppematerjalid

doc

Internet täna maailmas

Ainetöö

168

pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

E-turunduse teemal on suhteliselt lihtne end internetis leiduvate materjalide abil harida, kui tead, mida otsid. Kuna tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, kus see, mis kehtis eile, ei pruugi enam täna 100% paika pidada, tasubki otsida kõige värskemat infot. Samas on siin äärmiselt oluline leida internetis laiali olevast infotulvast üles usaldusväärsed allikad ning tunda ka tausta – mida varem on tehtud, mis toimib ja mis mitte ning milliseid elus, äris, turunduses ja kommunikatsioonis kehtivaid universaalseid põhimõtteid tuleks e-turundust tehes meeles pidada. Muidugi võib pea ees vette hüpata ning katse ja eksituse meetodil tegutsema hakata, aga kõike ei pea enda nahal järele proovima – tark õpib ka teiste vigadest.

Turundus

doc

E-turunduse eksami kordamisküsimused

1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda. E-turundus on turundus elektroonilise side võrkudes/turundus meetmete rakendamine infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. 2. Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? 1) IT-spetsialistid ja turundusspetsialistid on isiksusetüübilt küllalt sarnased 2) Nad elavad erinevas maailmas, neil on erinevad väärtused, teadmised, erinevad töömeetodid. 3) Tulemusena: nad räägivad erinevas keeles, aga sõnad on nii sarnased, et nad ise ei kahtlustagi seda. 3. Internetti kui turunduskanalit iseloomustavad peamised omadused.

Turundus