[T] = 1s Muutuste arvu ühes sekundis nimetatakse sageduseks. Voolutugevuse perioodiliste muutuste sageudseks (f) on Euroopa riikides valitud 50 hertsi. Seega saab arvutada valemiga kaudu perioodi. T= 20 ms See tähendab, et voolutugevuse mistahes väärtus kordub iga 20 ms tagant. Voolutugevuse hetkväärtuseks nimetatakse voolutugevuse väärtust antud ajahetkel. [i] = A (amper) Voolutugevuse hetkväärtus jaguneb positiivseteks ja negatiivseteks. 1) Voolutugevuse positiivsed hetkväärtused tähendavad laengukandjate liikumist valitud suunas. 2) Voolutugevuse negatiivsed hetkväärtused (allpool ajatelge) tähendavad liikumist sellele vastupidises suunas. Voolutugevuse amplituudväärtuseks nimetatakse voolutugevuse maksimaalselt võimalikku väärtust. Tähis Im. Ka vahelduvvoolu puhul saab pendli võnkumist kirjeldada harmoonilise funktsiooniga. Kasutades koosinusfunktsiooni, alustatakse aja mõõtmist hetkel, mil voolutugevus on maksimaalne ( i=lm )
Vahelduvvoolu iseloom. Hetkväärtused ( i , u ) Amplituudväärtused ( Im , Um ) Effektiivväärtused ( I , U ) Tavalisel vahelduvvoolul vahetuvad i ja u harmooniliselt võnkevõrrandi järgi: i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V Tähtühendus neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, k...
64 ∠26.75˚ W Tootmine on ligikaudselt võrdne tarbimisega. Võimsuste bilanss peab paika. Seega, leitud parameetrid vastavad ülesande tingimustele. 5. Vattmeetri näit Vattmeeter on ahelasse ühendadud sõlmede 2 ja 0 (maa) vahele. Vattmeeter näitab aktiivvõimsust. Näidu arvutamisel kasutan voolu I₁ kaaskompleksi. P = Re[(𝜑₂ -𝜑₀)･(-Ī₁)] = Re[𝜑₂･(-Ī₁)] P = Re[(97.899 + j24.265)･(-(2.051 + j5.938))]=Re[-56.705-j631.092] = -56.71 W 6. E₁ ja I₃ hetkväärtused 1,5 perioodi ulatuses Leian EMJ amplituudi Em = E1 2 = 2 ∙ 100 = 141,42 V e₁(t) = Em sin(2π f + Ψ) e₁(t) =141,42 ∙ sin(2π ∙ 50 + 0) I₃= 16,557 ∠46,86˚ A Leian voolu I₃ amplituudi Im = I3 2 = 2 ∙ 16,557 = 23,415 A i₃(t) = I3 2sin(2π f + Ψ) i₃(t) = 23,415 • sin(2π • 50 - 46,86˚) Joonis 7. Elektromotoorjõu E₁ ja 3. haru voolu I₃ hetkväärtused graafiliselt 1,5 perioodi ulatuses.
Vahelduvvoolu iseloom. Hetkväärtused ( i , u ) Amplituudväärtused ( Im , Um ) Efektiivväärtused ( I , U ) Tavalisel vahelduvvoolul vahetuvad i ja u harmooniliselt võnkevõrrandi järgi: i=Im*sin/cos(wt+fii) KÕIK NURGAR RADIAANIDES w=oomega vahelduvvoolu võrk koosneb el. Jaamadest, tarbijatest ja jaotussüsteemist. Tarbijad ühendatakse rööbiti juhtmed: faasijuhe (nulli või maa suhtes perioodiliselt muutuv pinge) nulljuhe (pinge maa suhtes puudub) maandus (ühend. Maaga, et maandada korpuseid) mehhaaniline generaator mehhaaniline energia muundub el. energiaks. Vooluga raam muutuvas magnetväljas, tekib induktsiooni emj Faraday seadus määratakse induktsiooni emj Em=B*S*w Kolmfaasilis voolu ühendusviisid: Kolnurkühendus neutraali pole, pinge nurkade vahel 400V Tähtühendus neutraalis pinget pole, faasipinge 230V, liinipinge 400V, koormus...
süsteemi mudeli muutujaks.Dünaamilise süsteemi mudel seob muutujate väärtusi erinevatel ajahetketel või muutujate tuletisi. Mudeli eripärast tingituna tekivad teatud seaduspärasusega kulgevad ajalised protsessid süsteemis. 1.8 Pidev- ja diskreetaja süsteemid.- pidevajasüsteem Süsteem, mille muutujate väärtused on määratud iga reaalarvulise ajahetke jaoks, seega aeg on pidevalt ja sõltumatult muutuv argument. Diskreetaja süsteem. Süsteem, mille puhul süsteemi muutujate hetkväärtused (diskreedid) on määratud vaid teatavatel isoleeritud ajahetketel (diskreetaeg) ja mille puhul vahepealsed ajahetked loetakse mitteeksisteerivaiks (puuduvaiks). Sageli diskreetsed ajahetked erinevad võrdse ajaintervalli võrra, mida tavaliselt nimetatakse taktiks (taktikestuseks) ning ajahetki taktihetkedeks. 2.1 Dünaamiliste süsteemide modelleerimine. modelleerimisel tehakse kindlaks vajalik sisendite arv ning sisendite seos väljunditega
süsteemil eripärased. Matemaatilise mudeli muutujad (ajast sõltuvad liikmed) kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse ja on üldiselt (vähemalt põhimõtteliselt) mõõdetavad. Orienteeritud süsteemis, kus on valdavalt tegemist informatsioonilise protsessidega, nimetatakse muutujaid tihti ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Mistahes muutuja hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate samadele või varasematele ajamomentidele vastavatest hetkväärtustest, kuid mitte tulevaste ajamomentide hetkväärtustest. Süsteemi (või selle elementide) parameetrid on süsteemi või tema elementide iseloomustus-suurused, mis esinevad enamasti dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavais võrrandeis (matemaatilises mudelis). Parameetrid võivad olla konstandid, sõltuda ajast või mudeli muutujatest
1.3, Muutujad ja parameetrid Matemaatilise mudeli muutujad (ajast sõltuvad liikmed) kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse ja on üldiselt (vähemalt põhimõtteliselt) mõõdetavad. Orienteeritud süsteemis, kus on valdavalt tegemist informatsioonilise protsessidega, nimetatakse muutujaid tihti ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Mistahes muutuja hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate samadele või varasematele ajamomentidele vastavatest hetkväärtustest, kuid mitte tulevaste ajamomentide hetkväärtustest. Süsteemi (või selle elementide) parameetrid on süsteemi või tema elementide iseloomustus-suurused, mis esinevad enamasti dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavais võrrandeis (matemaatilises mudelis). Parameetrid võivad olla konstandid, sõltuda ajast või mudeli muutujatest
takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: Kõik energia alased arvutused teostatakse efektiivväärtustega. Vahelduvvoolu mõõteriistade enamus näitab efektiivväärtust. Ülesanne Eesti madalpinge võrkude pinge on 230V. Kui suur on selle maksimaal- ja hetkväärtused? Aktiivtakistus Alalisvoolule avaldab mõju juhtme ,,oomtakistus" . Vahelduvoolu muutuva sageduse tõttu tekkib juhtmes pinnaefekt. Pinnaefekti tõttu suureneb juhtme takistus. Juhtme takistust vahelduvvoolule nimetatakse aktiivtakistuseks. Tähistatakse r. r>R Sagedustel kuni 70 Hz on aktiivtakistus praktiliselt võrdne oomtakistusega. Aktiivtakistus Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena.
3. Pooli südamikust Induktiivsus näitab kui suure magnetvoo muutuse tekitab ühikulise voolu muutus. On võrreldav inertsiga. Mida suurem on induktiivsus, seda ,,raskem" voolutugevust muuta. Pooli induktiivsus on 1 henry, kui voolu muutus 1A sekundi jooksul tekitab eneseinduktsiooni elektromotoorjõu 1V ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED JA LAINED Vahelduvvooluks nim. elektrivoolu, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub Vahelduvvoolu iseloomustavad kolme liiki suurused: 1. i, n, g hetkväärtused (pidevalt muutuvad) 2. Jm, Um, Qm amplituudiväärtused (max. väärtused) 3. J, U, Q efektiivväärtused (teatud viisil keskmistatud väärtus) Alalisvoolu korral on laengute suunatud liikumine ühtlane kulgliikumine. Vahelduvvoolu korral on see võnkumine. · Elektrijaamad, tarbijad, liinid moodustavad vahelduvvooluvõrgu · Tarbijat ühendatakse vahelduvvoolu rööbiti Majapidamisse peab tulema 3 juhet: 1
Muutujad ja parameetrid: Muutujad - süsteemi iseloomustavad suurused, ajast sõltuvad (sest enamik süsteeme on pidevalt muutuvas seisundis), nt sisend, väljund, olek, häiringud (mürad), üldiselt mõõdetavad. Kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse. Orienteeritud süsteemis, kus on põhiliselt tegemist informatsiooniliste protessidega, nimetatakse muutujaid ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate (sama või varjasema ajamomendi) hetkväätustest. Parameetrid- süsteemi või tema elementide iseloomustavad suurused, mis esinevad dimensiooniga kordajatena süsteemi või mõnda elementi iseloomustavas võrrandis (nt. matemaatilises mudelis). Parameetrid võivad olla konstantsed, sõltuda ajast või mudeli muutujatest. Parameetri muutumisel muutuvad ka võrrandite lahendid ja sellest tulenevalt süsteemi omadused. Süsteemi parameetrid
elektromotoorjõu perioodi algusest on möödunud 60° ehk /3. Selle emj. algfaas on 60°. t = 0 ja elektromotoorjõu alghetkväärtus e0 = Em sin . Positiivne algfaas jääb koordinaatide algpunktist vasakule, negatiivne paremale. Kui kaks sama sagedusega siinuskõverat on teineteise suhtes ajaliselt nihutatud, siis räägitakse faasinihkest ja faasinihkenurgast. 74 Joonisel on kaks elektromotoorjõu sinusoidi algfaasi- ga 1 = 60° ja 2 = 30°. Nende hetkväärtused on e1 = Em sin (t + 1 ) ja e2 = Em sin (t + 2 ). Faasinihe = 1 2 = 60° 30° = 30°. Faasilt eesolev on see siinus, mille periood algab varem ja faasilt mahajääv on see, mille periood algab hiljem. Siin siis on e1 faasilt ees e2st või teisiti öeldes e2 jääb e1st faasilt maha. Faasinihkenurka pinge ja voolu vahel tähistatakse (kreeka väiketäht fii). See võib olla mõõdetud nii amplituudi- kui nullväärtuste vahel. Üldisemalt = 1 2 faasinihkenurk
Maxwelli võrranditega kirjeldatav elektromagnetväli on võimeline iseseisvalt eksisteerima ja levima ruumis elektromagnetlainete kujul. Need on ristlained, mis levivad c r r kiirusega v = (valguse levimiskiirus vaakumis), kus vektorid E ja B on µ teineteisega risti ja võnguvad ühes ja samas faasis, kusjuures nende hetkväärtused on B seotud: E 0 = . µµ 0 Laineoptikas käsitletakse valgust kui elektromagnetlainet, mille lihtsaimaks allikaks on aatom. Nähtava elektromagnetkiirguse e valguse lainepikkuste vahemik on ( 0,40 ÷ 0.76 ) 10 -6 m . Reaalset valguslainet võib käsitleda kogumina juhuslikult muutuvate parameetritega kvaasimonokromaatilistest lainelõikudest:
Moonutus osutab ebasoodsat mõju masina tööle ja võib olla sädelemise põhjuseks kommutaatoril. Vootiheduse suurenemine pooluste servades pöör-lemise suunas. Tagajärjeks on, et ankru-mähise seksioonide EMJ hetkväärtused suurenevad, kui seksioonide aktiivsed küljed satuvad vootiheduse maksi-maalväärtuse piirkonda. See põhjustab kommutaatori naaberlestade vahelise pinge suurenemise. Suurel koormusel võib pinge ületada lubatud väärtuse ja üle kaniidist vahekihi võib tekkida elektrikaar mida soodustavad veel grafiidi-osakesed ja metallitolm. Elektrikaar häirib tuge-vasti masina tööd. Niisugused on ankrureaktsioonid mitteküllastunud magnetsüsteemiga masinas.
nendest võrranditest järeldub elektromagnetlainete olemasolu 4.3. Elektromagnetlained, nende levimiskiirus ja omadused Elektromagnetväli on võimeline iseseisvalt eksisteerima ja levima ruumis elektromagnetlainete kujul. Omadused: o Elektromagnetlaine on ristlaine (E ja B vektorid suund risti levimise kiirusega) o EB o Vektorid E ja B võnguvad ühes ja samas faasis ning nende hetkväärtused on seotud B E 0 = µµ 0 4.4. Poytingi vektor Energiavoo tiheduse vektor j = w v - moodul on võrdne energia hulgaga, mis kantakse läbi pinna ajaühikus. Poytingi vektor S = E × H Elektromagnetlainete intensiivsus I = < S > IV Laineoptika 1. Valguslaine mõiste
on füüsikalise neutraalpinna nihkumine. Moonutus osutab ebasoodsat mõju masina tööle ja võib olla sädelemise põhjuseks kommutaatoril. Vootiheduse suurenemine pooluste servades pöör-lemise suunas. Tagajärjeks on, et ankru-mähise seksioonide EMJ hetkväärtused suurenevad, kui seksioonide aktiivsed küljed satuvad vootiheduse maksi-maalväärtuse piirkonda. See põhjustab kommutaatori naaberlestade vahelise pinge suurenemise. Suurel koormusel võib pinge ületada lubatud väärtuse ja üle kaniidist vahekihi võib tekkida elektrikaar mida soodustavad veel grafiidi-osakesed ja metallitolm. Elektrikaar häirib tuge- vasti masina tööd. Niisugused on ankrureaktsioonid mitteküllastunud magnetsüsteemiga masinas
saab mõõturit paigaldada tarbija vooluringi katkestamata. Seade on kasutatav nii ühe- kui ka kolmefaasilises võrgus. Mõõtmise esimesel etapil määratakse kindlaks faasipinge poolperioodi täpne pikkus. Selleks fikseeritakse komparaatori abil siinuselise (üldjuhul harmoonilise) 29 signaali poolt nullväärtuse ületamise hetked. Järgmisel etapil mõõdetakse faasi pinge ja voolu hetkväärtused pinge ühe poolperioodi jooksul mitu korda. Mõõtetsüklite arv on võrdeline kasutatava mikroprotsessori taktisagedusega ja võib ulatuda mitme sajani. Seejärel määratakse faasinihe voolu ja pinge vahel ning viiakse läbi kõik arvutused, mis on vajalikud vaadeldava poolperioodi keskmise võimsuse P0,5T ja tarbitud energia W0,5T määramiseks: 33. Mahtuvuslike nihkemuundurite tööpõhimõte, põhitüübid Laialdast kasutust leiavad nii lineaarsete kui ka nurgamõõtude, nihete,
elektromotoorjõu perioodi algusest on möödunud 60° ehk /3. Selle emj. algfaas on 60°. t = 0 ja elektromotoorjõu alghetkväärtus e0 = Em sin . Positiivne algfaas jääb koordinaatide algpunktist vasakule, negatiivne paremale. Kui kaks sama sagedusega siinuskõverat on teineteise suhtes ajaliselt nihutatud, siis räägitakse faasinihkest ja faasinihkenurgast. 74 Joonisel on kaks elektromotoorjõu sinusoidi algfaasi- ga 1 = 60° ja 2 = 30°. Nende hetkväärtused on e1 = Em sin (t + 1 ) ja e2 = Em sin (t + 2 ). Faasinihe = 1 2 = 60° 30° = 30°. Faasilt eesolev on see siinus, mille periood algab varem ja faasilt mahajääv on see, mille periood algab hiljem. Siin siis on e1 faasilt ees e2st või teisiti öeldes e2 jääb e1st faasilt maha. Faasinihkenurka pinge ja voolu vahel tähistatakse (kreeka väiketäht fii). See võib olla mõõdetud nii amplituudi- kui nullväärtuste vahel. Üldisemalt = 1 2 faasinihkenurk
Selleks aga on vaja süsteem, mis koosneb: 1. paralleelsest, üksteist sageduslikus mõttes külg-küljega katvast ribafiltrist. 2. Sellisel juhul spektraalanalüüs kiireneb ning analüüsi aeg on määratud siirdeprotsessidega ühes filtris so (2...3) filter ekv. 4.2.3.Digitaalsed kvadratuurfiltrid 4.2.3.1. Reaalsignaali filter- Reaalsignaali töötleva kvadratuurfiltri digitaallahendus on toodud joonis 4.2.4.a: ·Sisendprotsessi usis hetkväärtused diskretiseeritakse võrdsete ajaintervallide tr (r = 0, 1, 2, 3, ...) tagant ja kvanteeritakse ADM poolt. ·Saadud digitaalsed lugemid zsis(r) korrutatakse sinusoidaalse ja kosinusoidaalse tugisignaalide lugemitega. Teisiti öelduna, korrutatakse digitaalse sagedussüntesaatori (DSS) poolt formeeritud kompleksse tugisignaali exp(-j 0tr)=cos0tr-jsin 0tr lugemitega. ·Korrutiste tulemused summeeritakse kogumisperioodi Tkogumisaeg=NTdiskreetimine. B. 4.2.3.2
1 Energia ülekande kiirust ühikpinnale kirjeldab Poyntingi vektor S= E x B (vektorkorrutis) μ0 Ühikuks on W/m2. Poyntingi vektori (S või Sp või P) suund mistahes ruumipunktis ühtib elektromagnetlaine leviku suuna ja energia ülekande suunaga selles punktis. 1 S= E∗B S, E, B on hetkväärtused. μ0 OPTIKA 52. Lainete interferents. Värvilised ribad õlikiledel näitavad valguse interferentsi olemasolu. Interferentsinähtus on seletatav valguse lainelise iseloomuga. Optikas me vaatame valgust kui lainet, sest antud juhul valgus kui osakeste voog ei suuda seletada järgnevaid nähtusi. Praktiliselt on kaks meetodit interferentsi saamiseks: 1) lainefrondi jagamine kahe kiire saamiseks, nt. kahe pilu abil. - Valguse laskmine läbi pilu.
millest t1 2 6 8t1 - 20 (5.14) 1 = 2m1l 2 + 9m2 r 2 ( ) Nüüd võib leida nurkkiirenduse ja nurkkiiruse hetkväärtused ajahetkel 12 sekundit. Valemist (5.12) 6 ( 8 - 1,2 ) 40,8 t =12 s = 1 = 2 2 = = 0,52686 0,527 1/s2. 2 20 0,8 + 9 36 0,4 77,44 Valemist (5.14) 12 2 6 8 12 -
Sageduse f0 arvutamiseks 120 Induktiivne kolmpunktskeem (Hartley skeem) Kahe sektsiooni Lb ja LK ühine punkt on läbi toiteallika ühendatud emitteriga. Tagasiside induktiivsuse Lb ja LK vahel toimub vastastikuse induktiivsuse M kaudu. Et pinge hetkväärtused poolidel Lb ja LK on ühise punkti suhtes vastasmärgilised (faasinihe 1800), siis tagasiside on positiivne ja faaside tasakaalu tingimus täidetakse. Püsivõnkesageduse arvutamiseks: L = Lb + LK . RC generator Mida madalam on genereeritav sagedus, seda suurem peab olema LC- generaatori võnkeringi induktiivsus ja mahtuvus. Ühtlasi kasvab pooli
eraldi lisakaardina, mis ühendatakse tavaliselt emaplaadi PCI, PCI Express või (vanemate helikaartide puhul) ISA siiniga. Igal helikaardil peab olema digitaal-analoogmuundur, mille abil muudetakse digitaalsed andmed analoogsignaaliks. Samuti on enamikul helikaartidel olemas analoog-digitaalmuundur, mis muudab sissetuleva helisignaali diskreetsignaaliks, võttes väikeste ajavahemike (tuhandeid kordi sekundis) tagant analoog- helisignaalist hetkväärtusi (sample). Saadud hetkväärtused viiakse digitaalsele kujule ning salvestatakse arvuti mällu, kus neid hiljem vajadusel muudetakse. 4. Pooljuhtmälud Pooljuhtmälud põhinevad samal valmistamistehnoloogial, mis protsessorid. Pooljuhtmälud asendasid välja varem kasutusel olnud kallid/ebatõhusad ferriitmälud. Pooljuhtmälusid iseloomustab kõrge tihedus, mida mõõdetakse eelkõige bits per chip. Jagunevad staatilisteks, dünaamilisteks ja read-only (ROM). 1
süsteemiga. Sageli kasutatakse asünkroonmootori dünaamika matemaatilise kirjeldamise lihtsustamiseks kolmefaasilise masina asemel temaga ekvivalentse kahefaasilise masina mudelit. Vektormudeleid saab kasutada asünkroonmootori dünaamiliste talitluste uurimiseks, aga ka tema vektorjuhtimiseks, kus vektormudelite abil hinnatakse mootori tegelikke olekumuutujaid. Kolmefaasilise asünkroonmootori staatorimähise faasipingete hetkväärtused arvutatakse üldtuntud valemitega ja nende summeerimise tulemusena, eeldusel et need pingevektorid on ruumis 120º võrra nihutatud, saame kolmefaasilise pinge ruumivektori u1(t) = u1U(t) * cos + u1V(t) * cos(/3) + u1W(t) * cos( /3), kus u1(t) on vektori moodul ajahetkel t ning selle nurk pöörlemistasandil. Sama võrrandi saab esitada ka komplekskujul alljärgnevana: u1(t) * ejt = u1U(t) + u1V(t) * ej2u1W(t) * ej4/3 .
töötab. Erinevalt sõltumatust juhtimisest juhitakse ühildatud juhtimise korral mõlemaid alaldeid üheaegselt, et saada ühesuguse keskväärtusega väljundpingeid. Selle tulemusena tekib uus voolukontuur, mis ei sisalda koormust. Voolu, mis läbib teisest türistoride grupist moodustatud kontuuri, nimetatakse ühtlustusvooluks. Seega koormab ühildatud juhtimine kaksikalaldit ühtlustusvooluga. Kuna kummagi muunduri pingete hetkväärtused pole võrdsed, siis osutub vajalikuks ühtlustusvoolusid vähendavate reaktorite kasutamine jõuahelas. Antud juhtimismeetodi peamiseks eeliseks on asjaolu, et voolu suuna muutmise korral ei nõuta ajalist viidet voolujuhtimise üleminekul ühelt alaldilt teisele. Ühtlustusvool on parasiitnähtus, mille tulemusena kasvab kogu süsteemi poolt tarbitav võimsus. Selle väärtus sõltub alaldite pingete hetkväärtuste erinevuse suurusest ja ahela takistusest.
Võrgust toidetavate türistoralaldite korral on juhtimisperioodi kestus sõltuvalt muunduri lülitusskeemist 3,3...20 ms. Autonoomsete vaheldite ja laius-impulssmuundurite juhtimisperioodi kestus on määratud muunduri modulatsioonisagedusega ning see võib muutuda suurtes piirides (1 ... 100 kHz), millele vastav tsükli kestus on 1 ... 0,01 ms. Arvregulaatorite sisend- ja väljundfunktsioone esitatakse diskreetsete väärtuste jadana, kus muutujate hetkväärtused on fikseeritud ajaintervalli ∆t järel. Funktsiooni tuletisteks aja järgi on vastavat järku diferentsfunktsioonid, integraalideks aga summa funktsioonid. Regulaatori väljundfunktsioon iseloomustab väljundsuuruse sõltuvust sisendsuurusest. Näiteks pidevatoimelise proportsionaalregulaatori ehk P regulaatori tööd kirjeldab väljundfunktsioon U reg = K p ⋅ ∆U (t ) , (2.2)
annaabi.ee 
