Haldusjaotus (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

5
HALDUSJAOTUSE MUUTUMINE:

Haldusjaotus muinasaja lõpul:

Halduslikult jagunes Eesti muinasaja lõpul kihelkondadeks ( mida oli umbes 45 ). Kihelkonnad moodustusid küladest, mis olid ühinenud kaitsefunktsioonist tulenevalt.
Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad omakorda ühinenud suuremateks üksusteks- maakondadeks (vt. ka kaart lk.28 (Eesti ajalugu I osa).
Teadma peaks kindlasti 8 suuremat maakonda ( ka tühjale kontuurkaardile peaks oskama neid peale kanda):

Sakala

Ugandi

Saaremaa

Läänemaa

Revala

Harjumaa

Järvamaa

Virumaa

Teatud määral toimis muinasaja lõpul ka maakondade vaheline koostöö ja võib rääkida isegi teatud liidusuhetest mõne maakonna vahel ( näiteks Saaremaa ja Läänemaa).
Lugege ka kihelkondadest ja maakondadest õpik lk.28.

Haldusjaotus keskaegses Eestis:

Vana- Liivimaa - feodaalse killustatuse ajajärgu aegne Eesti ja Läti ala keskajal.
Vana-Liivimaal kujunesid 13.sajandi esimese poole jooksul välja feodaalsed väikeriigid, mis omakorda olid jaotatud väiksemateks haldusüksusteks:

Taani kuninga alad Põhja-Eestis e. Eestimaa hertsogkond.
Ala oli läänistatud läänimeeste vahel. Läänistajaks ehk maahärraks oli Taani kuningas. Läänid kuulusid väikefeodaalidele, kes aja jooksul hakkasid oma maadele rajama ka mõisaid.

Liivi orduriik . Orduala jagunes väiksemateks haldusüksusteks- komtuurkondadeks (mille eesotsas olid komtuurid) ja foogtkondadeks (mille eesotsas olid foogtid ). Komtuurid ja foogtid kontrollisid ka ordumõisaid (mille ees seisid eraldi valitsejad ). Liivi ordu läänistas erinevalt piiskoppidest ja Taani kuningast suhteliselt vähe maid “tavafeodaalidele”, kuna ordu tuumiku moodustasid elukutselised sõjamehed- rüütelvennad.

Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad . Sealsed maahärrad- piiskopid käitusid analoogselt Taani kuningaga, läänistades maid läänimeestele vastutasuks sõjateenistuse eest.

Haldusjaotuse kohta lugege ka õpik lk.53-54 ja 58 ning vaadake keskaegse Vana- Liivimaa kaarti õpik lk.54 ja 72.

Haldusjaotus Eestis 16.sajandi teisel poolel ja 17.sajandil:

Liivi sõja tulemusena jaotati Eesti ala kolme riigi: Poola, Taani ja Rootsi kuningriigi vahel.

Poola valdused Lõuna-Eestis:

Poola valdusesse kuuluval Liivimaal muudeti halduskorraldust 1580.aastate algul (1582.a.).
Kõrgeim ametiisik Poolale kuuluval Liivimaal ehk Üleväina hertsogkonnas oli suurte volitustega asehaldur .
Liivimaa oli jagatud algselt presidentkondadeks ( neist Eesti alale jäid Pärnu ja Tartu ning Läti alale Võnnu presidentkonnad), mille eesotsas olid eluaegse ametiga presidendid .
16.sajandi lõpul nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks ( ees vojevood).
Presidentkonnad ( ja hiljem ka vojevoodkonnad ) jagunesid omakorda eramaadeks ja riigimaadeks. Riigimaad jagunesid staaroskondadeks ( millede eesotsas seisid kuninga poolt nimetatud staarostid ). Eesti alale jäi 9 staarostkonda.
Staarostkonnad jagunesid riigimõisateks. Kuna viimased olid väga suured, siis jaotati neid ka väiksemateks allüksusteks: kubjas- ehk vardjaskondadeks.
Riigimaid valitsesid/haldasid staarostid; eramõisaid aadlikud ( kelle esindusorganiks oli maapäev ).
Alade selline haldusjaotus jäi püsima kuni nende üleminekuni Rootsile vastavalt Altmargi rahule 1629.a.
Lugege Poola aegsest haldusjaotuset ka õpik lk.100.

Taani valdused Saaremaal:

Taani valduseid Saaremaal võib jagada kaheks: aadlile kuuluv eramaa ja riigimaad.
Kohaliku aadli omavalitsuse - Saaremaa Rüütelkonna mõju vähendati, kuna Saaremaal viidi läbi reduktsioon ( ehk eramõisate osaline riigistamine ) ja eramõisate osakaal vähenes 1/3-ni.
2/3 Saaremaast kuulus peale reduktsiooni Taani riigile. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur.
Riigimaad olid jagatud ametkondadeks ( millede eesotsas seisid valitsejad), ja ametkonnad omakorda vakusteks.
Alade selline jaotus kehtis kuni nende üleminekuni Rootsile vastavalt Brömsebro rahuga 1645.a.
Lugege haldusjaotusest Taani aladel ka õpik lk.103-104.

Rootsi valdused Põhja-Eestis:

Põhja-Eestit nimetati jätkuvalt Eestimaa hertsogkonnaks.
Ala jagunes nagu Taani aladelgi eramaadeks (mis kuulus aadlikele) ja riigimaadeks.
Riigimaad jagunesid seitsmeks linnuselääniks ( Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula ). Linnuseläänide eesotsas oli otse kuningale alluv lääniasehaldur. Linnuseläänid kaotati 1620-1630.aastatel.
Linnuseläänid omakorda jagunesid mõisaläänideks, mille eesotsas olid (mõisa)foogtid.
Eramaade osatähtsus Rootsi valdustes suurenes pidevalt. Kuningas andis riigimaid kas teenete eest silmapaistvatele isikutele või müüs neid erakätesse, kuna riik vajas pidevateks sõdadeks suuri rahasummasid. Eravalduste suurenemisele pani piiri 1682.aastal alanud “Suur reduktsioon”, millega riik võttis suure osa valdustest tagasi.
Aadlikke esindas Eestimaa Rüütelkond, mille kõrgeimaks organiks oli maapäev.
Eestimaal asuvad eramaad jagunesid neljaks maakonnaks ehk kreisiks ( Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa).
Rootsi aegsest haldusjaotusest lugege ka õpik lk.102-103.

Haldusjaotus ajal, kui kogu Eesti ala oli Rootsi valduses ( ehk 17.sajandil):

Kui kogu Mandri-Eesti oli langenud Rootsi valdusesse, muudeti ka halduskorraldust.
Rootsile kuuluv Eesti ja Põhja-Läti ala jagunes kaheks kubermanguks :
- Eestimaa kubermang - alad hõlmasid Põhja-Eestit. Eestimaa kubermang oli jagatud neljaks maakonnaks ( Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa). Kubermangu kõrgeimaks ametnikuks oli kuninga poolt ametisse määratav kindralkuberner , kelle peakorter asus Tallinnas Toompeal. Kuberneride ülesanneteks oli sõjaväe juhtimine, riigiametnike töö kontrollimine, maksude kogumine jne. ( samad ülesanded olid ka Liivimaa kindralkuberneril).
- Liivimaa kubermang- see moodustati Poolalt vallutatud Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist. Kubermangu keskus asus Riias. Kubermang jagunes maakondadeks, neist Eesti alale jäid Tartu ja Pärnu maakonnad . NB! Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 17.sajandi keskpaiku, jäi eriseisundisse. Halduslikult kuulus see ala küll Liivimaa kubermangu, kuid seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja maksusüsteem.
Kõrvuti riigiametnikega omasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangudes suurt mõju ka aadlikke esindavad rüütelkonnad ( Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad), millede ülesanneteks oli aadlike huvide kaitse Rootsi riigivõimude ees ja nende küsimuste lahendamine, mis ei kuulunud riigiametnike kompetentsi ( näiteks eramaade talupoegi puudutavad küsimused).
Lugege antud teemast ka õpik lk.108.

Halduskorraldus Eestis Venemaa võimu all (1710/1721-1918 ):

Koos Eesti ala üleminekuga Vene riigi koosseisu ( faktiliselt 1710.a., juriidiliselt 1721.a.) põhimõttelisi muutuseid haldusjaotuses ette ei võetud kuni 18.sajandi teise pooleni. Ainus erinevus Rootsi riigivõimude tegevusest oli kohaliku aadli omavalitsuse õiguste laienemine, mis pani aluse Balti erikorrale.
Olulisi muutuseid tõi kaasa Katariina II ( 1762-1796) tõusmine Venemaa troonile, kelle eesmärgiks oli Baltikumi seniste privileegide kaotamine ja tihedam sidumine Venemaa põhialadega.
Katariina II kehtestas 1783.a. Baltikumis uue halduskorralduse- nn.asehalduskorralduse, mis kehtis 1783-1796.aastani

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alice08 Õppematerjali autor

Eksamiks hea

Sarnased õppematerjalid

doc

EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI

Põhja-Eesti Rootsile. 1629 - ALTMARGI rahu Rootsi ja Poola vahel. Liivimaa Rootsile. 1645 - BRÖMSEBRO rahu Rootsi ja Taani vahel. Saaremaa Rootsile. 1660 - OLIVA rahu Rootsi ja Taani vahel. Ruhnu Rootsile. VANA HEA ROOTSI AEG Eestimaa jagunes kubermangudeks: · Eestimaa kubermang, Tallinna Kindral-kubener. · Liivimaa kubermang, Riia Kindral-kuberner. Saaremaa oli suhteliselt iseseisev, kuigi vormiliselt oli Liivi Kubermangu osa. Saaremaal oli oma asehaldur. See haldusjaotus kehtis Põhja sõjani. 1700-1721 - Põhja sõda. 1710 - Vene väed vallutasid kogu Eesti mandri osa. Lõplik alistumine toimus Tallinna ja Riia allaandmisega. 1721 - UUSIKAUPUNGI rahu - lõppes Põhja sõda. Kinnistus Baltieri kord. VENE AEG Baltieri Kord: · Maad jagati balti-sakslastele · asjaajamis keeleks jäi saksa keel · eesti jäi lutterlikuks riigiks 4 · jäid kehtima rootsi aegsed seadused · venemaaga püsis tolli piir.

Ajalugu

doc

EESTI AJALUGU

Järva-, Virumaa; Liivimaa kubermangus Saare-, Pärnu- ja Tartumaa Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal 18. saj algus- jagunesid maakondadeks toimunud Vene revolutsioonide tule- 1918 (kreisideks) musena sai Eesti autonoomia (30. märts a) Kuni 1783 sama haldusjaotus, mis 1917) ja kuulutas välja iseseisvuse (24. Rootsi ajal veebruar 1918); Saksa okupatsioonile b) asehalduskorra ajal (1783- (veebr-nov 1918) järgnes Vabadussõda 1796)Tallinna ja Riia (1918-1920), mis lõppes Tartu rahuga (2. asehaldurkonnad, kolm uut veebr 1920) Eesti sai Petserimaa ja

Ajalugu

doc

Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani

1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa, Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja-Eesti alad Liivi Ordule 1347-1558 Eesti haldusjaotus ei muutu 1558-1583 Liivi sõda (sõdade ajastu kestab aastani 1629) 1561 Põhja-Eesti langeb Rootsi kätte 1570-1577 eksisteerib Liivimaa kuningriik (hertsog Magnus) 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel 1583 Pljussa rahu Venemaa ja Rootsi vahel · Põhja-Eesti Rootsile · Lõuna-Eesti Poolale (Rzeczpospolita) · Saaremaa oli Taani käes (alates 1559)

Ajalugu

doc

Liivi- ja Põhjasõda

Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli kantsler. von Paktul

Ajalugu

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄÄNIKORRA KUJUNE

Ajalugu

doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

V. LIIVI SÕDA JA ROOTSI AEG EESTIS: 1. LIIVI SÕDA 1558-1583: · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele

Ajalugu

docx

Eesti alad Liivisõjast Põhjasõjani

Eesti alad Liivisõjast Põhjasõjani 1.Millised olid Liivi sõja eelsed rahvusvahelised probleemid Läänemere piirkonnas? * Läänemere kaubanduses valitses Hansa Liit * Valitsemine Läänemerel ja selle kallastel. 2.Liivi sõja ajend ja põhjused, toimumisaeg, osapooled ja tagajärjed, rahulepingud. * Toimumisaeg: 22. jaanuar 1558 1583. aastal * Ajend: Tartu maks- Vene tsaar nõudis Tartu piiskopkonnalt makse. Põhjendusena väideti, et Liivimaa on Vene võimu alune maa. * Põhjused: 1) Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel 2) Uute territooriumite vallutamine 3) Kaubateede hõivamine * Osapooled: Rootsi, Taani, Poola, Venemaa(Moskva suurvürstiriik) * Tagajärjed: 1582- läks Lõuna-Eesti Poola võimu alla; 1583- Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla; Saaremaa jäi Taani võimu alla. Venemaal ei õnnestunud Vana-Liivimaa alasid oma riigiga ühendada. * Rahulepingud: 1) 1582- Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel. 2) 1583-

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele

Ajalugu

Rohkem sarnaseid