Füüsika KT 2 (0)

Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Lõik failist

TAUSTSÜSTEEM -on mingi objektiga seotud koordinaadite süsteem mille abil kirjeldatakse ühe keha asendit teiste kehade suhtes. Taustsüsteem koosneb 1)tasuskehast 2)selle kooordinaaadistikust 3)ajamõõtmisest
TRAJEKTOOR-joon mida mõõda keha liigub
LIIKUMISVÕRRAND-nim. Diferentsiaali võrrandit ,mis määrab keha või süsteemi dünaamika(x(t),y(t),z(t) r=(x,y,z)
KIIRUS-nim vektorjaalset suurust mis võrdub nihke ja selle sooritamisek kulunud ajagavahemiku suhtega
KIIRENDUS-nim kiiruse muutu ajaühikus . kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus.
2)Ühtlaselt kiireneva sirgjoonelise liikumise korral liigub keha sirgjoonelisel trajektooril kusjuures tema kiirendus on muutumatu.
ÜTLASELT MUUTUV LIIKUMINE –on masspunkti või keha mehaaniline liikumine ,mille korral kirendus on konstantne.
3) KÕVERJOONELINE LIIKUMINE –on punktmassi või jäiga keha liikumine mille korral kiirus vektori siht muutub a=dv/dt=d/dt*v*T(tau)=dv/dt*(tau)t+*dT(tau)/dt
4)NEWTONI SEADUS 1-iga keha säilitab oma olekut kas paigalseisu või ühtlaseliikumine kujulseni kuni temale mõjuvad jõud seda olekut ei muuda
NEWTONI SEADUS 2-iga keha puhul on kiirendus võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline tema massiga
NEWTONI SEADUS 3-Kaks keha mõjutvad üksteist jõududega mis on suurusselt võrdsed ja vastassuunalised
IMPILSUSI JÄÄVUSE SEADUS –Suletud süsteemis on kõigi kehade impulside summa jääv
Ainepunktide isoleeritud süsteemi impulss on jääv (impulsi jäävuse seadus )
IMPULS-on keha liikumis olekut iseloomustav suurus p=mv
TÖÖ- on füüsikaline suurus mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka A=f*s* cosa dzaul
VÕIMSUS-on energia liikide muundumise kiirust iseloomustav suurus (nätab kui palju tööd sooritakse ajaühiku kestel) mis võrdub töö ja selle sooritamiskes kulunud aja suhtega N=A/t w –vatt
KINEETILINE ENERGIA- on energia mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes Ek=mv^2/2
POTENSIAALSES JÕUVÄLJAS ei sõltu keha töö keha trajektoorist vaid algus ja lõpppunktist
POTENSIAALNE ENERGIA- mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevate kehade vastastiku mõjuvatest jõududest välises jõu väljas
MEHAANILISES ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS-isoleeritud süsteemis mille kehade vahel mõjuvad vaid konsevatiivsed jõud on süsteemi mehaaniline kogueneria muutumatu
E=Ep+Ek
IDEAALSEGAASI OLEKUVÕRRAND –P1V1/T1=P2V2/T2
IDEAALNEGAAS molekul on kui punkt mass, siseenergia sõltub temperatuurist pV= const
TERMODÜNAAMIKA ESIMENE PRINTSIIP-sisuliselt energia jäävuse seadus .termodünaamika 1 printsiip sätestab et keha siseeergia saab muutuda tänu soojushulgale , mis vahetaks keskkonnaga ning tööle mida süsteem teeb välisjõudude vastu dU=dQ-A
TERMODÜNAAMIKA 2 PNTSIIP –soojus masin mille ainus tulemus on kogu soojuse muutmine töök on võimatu
ENTROOPIA- tähendab süsteemi pöördumatut üleminekut korrastatud olekult mittekorrastatule kus energia kvaliteet väheneb .Entroopia kasv näitab energia hajumist
Van der waalsi võrrand- PV^3+(bp+V(erinev tähis )RT)V^3+aV=ab
ADIABAATILINE PROTSESS-on protsess mille vältel süsteemil ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetust
CARNOT TSÜKKEL-keha astudes soojusvahetuse kahe lõpmata suure soojusmahutavusega reservuaariga saab koosneda ainult 2 isotermist ja 2 adiabaadist
SOOJUSMASIN-Perioodiliselt tegutsevt mootoit mis teeb tööd väljaspoolt saadava soojuse arvelt nim soojusmasinaks
PINDPINEVUS on nähtus kus vedeliku pinna kiht käitub kui elastne kile
KAPILAARSUS -Vedeliku taseme muutumist kitsas torus või pilus nim kapilaarsuseks
MÄRGAMINE –juhul kui vedelik valgub piiramtult tahke keha pinnale laiali on tegemist abs märgamisega.juhul kui vedeliku ja tahke pinna vahel olev kokku puute pnd muutub punktiks on tegemist abs mittemärgamisega
RASKUSJÕUD -on kehale mõjuv gravitatsiooni jõud
Gravitatsioonijõud-F=G*(m1*m2)/r^2 jõud millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nemde kehade massidega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga
HÕÕRDEJÕUD -tekib kehade kokkupuutel või osade libisemisel üksteise suhtes(välis-,sise -,liuge)F=kn
ELASTSUSJÕUD -tekkib keha deformatsioonil ja püüab esialgset kuju ja ruumala taastada suund on vastupidine deformeeriva keha osakeste nihke suunale F=-kx
HARMOONILINEVÕNKUMINE-nim võnkumist mida saab kirjrldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktiooni graafiku järgi x=Asin(wt+f0(fii null))
MATEMAATILINE PENDEL –nimetakse väikese te mõõtmetega keha mis on riputatud venimatu ja väikese massiga niidi otsa T=2*3.14* ruutjuur (l/g)
FÜÜSIKALINE PENDEL-tahket keha mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgema nig võib vabalt raskusjõu mõjul võnkuda T=2*3.14*ruutjuur(I/mga)
VEDRUPENDEL –T=2*3.14*ruutjuur(m/k)
SUMBUVADVÕNKUMISED-energia kadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline reaalses süssteemis pole aga mehaaniline energia jääv see töttu võnkumine sumbub x=A0e^-Btcos(wt+f0)
SUNDVÕNKUMISED-nim võnkumisi mida võnkumisvõimeline süsteemi sooriatab perioodiliselt muutuva jõu mõjul
RESONANTS-sundvõnkumiste amplituudi sõltuvus sundiva jõu sagedusest tingib olukorra kus sagedus teatud väärtuste juures antud süsteemi amplituud saaavutab maksimumi . Võnkuv süsteem osutub nii suguse sagedusega jõu suhtes eriti tundlikuks
Molekulaarkineetilise teooria alused

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

erki.2344 Õppematerjali autor

jäävuse seadus energia jääv võnkumine liikumis jäävuse seadus energia jääv võnkumine newtoni seadus ruutjuur molekul energia jäävuse taustsüsteem sõltuvus

Sarnased õppematerjalid

docx

Füüsika eksami konspekt

Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega

Füüsika

docx

Füüsika eksam vastustega: liikumine

Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis)  Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures

Füüsika

pdf

Füüsika eksam

Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis)

Füüsika

docx

Staatika ja kinemaatika

Kinemaatika 1. Taustkeha, taustsüsteem. Taustkeha on keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja 2.Punktmass, keha massikese. Kui kehade vaheline kaugus ületab palju kodri kehade mõõtmeid, siis võib kehasid vaadelda punktmassidena. Punktmass on materiaalne keha, mille mõõtmeid tema liikumise uurimisel ei arvestata. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti. Punktmass - see on keha kui tervik. Keha massikese on punkt, milles lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged. Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset. 2. Trajektoor, teepikkus, nihe. Trajektoor on keha (punktmassi) liikumistee e. joon mida mööda keha liigub. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taand

Füüsika

docx

Füüsika mõisted ja valemid

Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirg

Füüsika

doc

Füüsika I kordamiskonspekt

u' z 1 - 2 uz 1 - 2 c c u z = u' z = vu ' vu 1 + 2x 1 - 2x c c Füüsika II kt Töö Oletame, et mingil traj liikuvale kehale mõjub jõud F ning see keha läbib teepikkuse s. F kas muudab keha kiirust, tekitades kiirenduse või kompenseerib mõne teise liikumist takistava jõu mõju. Jõu F mõju teel pikkusega s nim. tööks. Töö on skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse s korrutisega selle jõu liikumisesuunalise projektsiooniga- A = Fs s

Füüsika

pdf

Füüsika 1 eksam

Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2 = 1Hz 1 = Hz s s 2 Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F cos Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx i + Fy j + Fz k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 järgi. s v dt s v = - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust vk = = t1 t t t ds t2

Füüsika

docx

Füüsika I konspekt

valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x), nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x(t). Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja.

Füüsika

Rohkem sarnaseid