sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantjõu erinevuse. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke kehamolekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad, siis on tegemist mittemärgamisega ja sellisel juhul võtavad vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kerakuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru, mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torust kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nim. kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peeneb on kapillaar. Mittemärgamise korral kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari.
tilga kuju on aga kas kerakujuline või siis kergelt deformeerunud. Õhutakistuse mõjul püüab tilk omandada kuju, mille puhul oleks õhuakistus minimaalne. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Märgamisega on tegemist siis, kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab. Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole, siis on tegemist mittemärgamisega. Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga. vedeliku pind 4. Tahkis on tahke aine, millel on kristallstruktuur. Kristalle liigitatakse monokristalseteks ja polükristalseteks. Anisotroopia on see, kui kristalli omadus sõltub suunast. Isotroopia on see, kus kristalli omadus ei sõltu suunast. Üheks tahkise põhiomaduseks on anisotroopia. Soojusjuhtivus on tahkistel tavaline omadus. Tugevate osakestevahelise sideme tõttu
pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S. · Märgamine - Kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. · Mittemärgamine - kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mittemärgamisega. · Kapillaar/kapillaarsus - nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. · Amorfne aine - tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata (suure sisehõõrdega vedelik) · Tahkis ehk kristall - aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord (kristallstruktuur)
Pindpinevusjõud - Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks 4. Märgav ja mittemärgav vedelik: Too näiteid. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Märgav vedelik on näiteks vesi, mittemärgav elavhõbe. 5. Kapillaarsuse mõiste. Too näited. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru (kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes - kapillaarides
saadava soojuse arvelt nim soojusmasinaks PINDPINEVUS on nähtus kus vedeliku pinna kiht käitub kui elastne kile KAPILAARSUS-Vedeliku taseme muutumist kitsas torus või pilus nim kapilaarsuseks MÄRGAMINE –juhul kui vedelik valgub piiramtult tahke keha pinnale laiali on tegemist abs märgamisega.juhul kui vedeliku ja tahke pinna vahel olev kokku puute pnd muutub punktiks on tegemist abs mittemärgamisega RASKUSJÕUD-on kehale mõjuv gravitatsiooni jõud Gravitatsioonijõud-F=G*(m1*m2)/r^2 jõud millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nemde kehade massidega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga HÕÕRDEJÕUD-tekib kehade kokkupuutel või osade libisemisel üksteise suhtes(välis-,sise -,liuge)F=kn ELASTSUSJÕUD-tekkib keha deformatsioonil ja püüab esialgset kuju ja ruumala taastada suund on vastupidine deformeeriva keha osakeste nihke
Pindpinevuseks nimetatakse vedeliku omadust kokku tõmbuda ning omandada võimalikult minimaalset pindala. Jõud deformeerivad vedelikukogust seda enam, mida suurem see kogus on. Pinal on molekulil suurem potentsiaalne energia. Vedeliku pinnal asuvale molekulile mõjub vedeliku sisse suunatud jõud. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamisega on tegu kui vedelik tõkestamatult mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamisega on tegu kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Piirnurk on nurk tasapinnalise aluse ja tasapinnaga piirneva vedelikukoguse vahel. Täieliku mittemärgamise puhul on veetilgad peaaegu kerakujulised, nurk on 180°. Osalise mittemärgamise puhul püüdlevad tilgad kera kuju poole, kuid täiuslikust ei saavuta, nurk on nürinurk. Osalise märgamise puhul tahab vedelik laiali valguda, kuid täielikult see ei õnnestu, nurk on teravnurk
See on tingitud asjaolust, et vedeliku molekulid ja tahke aine molekulid tõmbuvad tugevamini kui vedeliku molekulid omavahel. Näiteks vesi märgab klaasi. Mittemärgamise korral hoiab vedelik tahke keha pinnast võimalikult eemale. Selle põhjuseks on asjaolu, et vedeliku molekulide omavaheline külgetõmme on tugevam kui tahke aine ja vedeliku molekulide vaheline külgetõmme. Näiteks elavhõbe ei märga klaasi. Märgamise ja mittemärgamisega on tihedalt seotud kapillaarsus. Kapillaar ükskõik mis materjalist ja suvalise kujuga peen toru. Kui kapillaari seinad märgavad vedelikku, siis pindpinevusjõudude tõttu kerkib vedelik eda kõrgemale, mida peenem on kapillaar märgamise korral. Kui vedelik ei märga kapillaari seinu, siis langeb vedeliku tase kapillaaris madalamale kui suures anumas. Kapillaaruse tõttu tungib vedelik (põhilik vesi) poorsetesse kohevatesse ainetesse. 4. Tahked ained
Pindpinevus on vedeliku pinnaomadus võtta kerakujuline kuju või pürgida selle poole, kui talle mingid välisjõud ei mõju. kuna vedeliku pinnal on omadus tõmbuda kokku ja kuna kerakuju pindala on minimaalne. Pindpinevusjõuks nim jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust vähendada. See on jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine ja mittemärgamine Märgamisega on tegemist sel juhul, kui vedel vooab mööda pinda tõkestamatult laiali. Mittemärgamisega on tegemist sel juhul, kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Kapillaarsus Nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses. Eelkõige tänu toruseinte ja vedeliku molekulide vaheliste mõjude tõttu. Amorfne aine Amorfne aine on tahke aine, millel kristallstruktuur puudub. Neil on vedelikele sarnaselt omadus voolata. Nende voolavus on aga väike ning seda igapäevases elus ei märka. Sellised ained on nt klaas, enamik plastmasse
pesuvahendid ja piirutus vähendavad pindpinevust, selliseid aineid nim. pindaktiivseteks aineteks. Kui vedelik satub kokkupuutesse taheke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke aine molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud on väiksem kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel, siis valgub vedelik pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad, sis on tegemist mittemärgamisega. Joonised: 1)täielik mittemärgamine: 2)osaline mittemärgamine: 3)osaline märgamine: 4)täielik märgamine: Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru(kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas, seda nim. kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Vedelikutaseme kõrgust saab arvutada: h= 2 / g r (- vedeliku pindpinevustegur, -
VT vihikust. Pindpinevus - vedeliku pinna omadus kokku tõmbuda. Pindpinevusjõud Jõud, mida vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine Kui vastasikmõju kahe vedeliku molekulid vahel on nõrgem, kui vedeliku ja tahke aine molekuli vahel, siis on tegemist märgamisega. Kui vedelik mööda pinda tõkestamatul laiali valgub. Mittemärgamine . Kui vastasikmõju kahe vedeliku molekuli vahel on tugevam kui vedeliku ja tahke aine moelkuli vahel on tegemist mittemärgamisega. (Kui vedelik üritab võta kera kuju. ( Vesi rasvasel pinnal)) Pindpinevustegur - Kapillaarsus Vedelike tõusumine,laskumine peentes torudes. Tahkis aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord (kristallstruktuur). Amorfne aine tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Monokristall Terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja seesama süsteem.
pindpinevustegurit. Selliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke keha molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru (kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Mittemärgamise korral aga kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari.
vähendavad pindpinevustegurit. Selliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke keha molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes võimalikult väiksemat pinda. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda. Pindpinevusnähtuse põhjustavad molekulaarjõud (nt: põhjus, miks vihmapiisk koos on). Hea nägemise korral võib paljude veest välja tõstetavate esemete korral
Selliseid aineid nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke keha molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega (a). Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega (b). Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru (kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Mittemärgamise korral aga kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari.
annaabi.ee 
