Eva Hujala- Uuenev alusharidus (0)

Pedagoogika - Eelkoolipedagoogika

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Uuenev alusharidus
Saime teada:

Lasteaias on ühendatud kaks ühiskonna ees seisvat ülesannet: sotsiaalteenus peredele ja eelkoolipedagoogika rakendamine, milles teostub eelõpetus.
Eelõpetus on lapse igapäevane tegevus.
Eelkoolipedagoogikale tuginev eelõpetus võtab aluseks lapsepõlve erilisuse tunnistamise.
Reunamo toonitab, et lapse jaoks on tähtis kogemus näha, kuidas omaalgatuslik tegevus valmistab õpetajale siirast rõõmu.
Ühine kasvatusfilosoofia ja arusaam tegevuse alusest aitab õpetajal analüüsida lasteaia ja algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel.
Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb.
Inimesepildi muutus on tekitanud võimsa muutuse ka kasvatuse ja õpetamise ideoloogias.
- Alushariduse uus inimesepilt on tõstnud lapse isiksusena kasvatuse subjektiks.
- Viinud alusharidusealase arutelu kasvatamisele ja õpetamisele orienteerituselt kasvamisele ja õppimisele orienteeritusele.
Sotsiokultuuriline õppimiskäsitus toob esile lapse mõtlemise ja õppimise tiheda seotuse tegevuskontekstiga.
Lapsed õpivad ja arenevad siis, kui nad osalevad ümbritsevas elus ja tegevuses, mistõttu lapse käitumist ja mõtlemist võib mõista vaid lapse tegevuskonteksti kaudu.
Sotsiokultuuriline nägemus rõhutab rühmakaaslaste ja täiskasvanu suunamise tähtsust õppimises. See omakorda rõhutab koostööd lapse kasvukeskkonna vahel.
Konstruktivism toob esile õppimise isiksusliku loomuse.
Õppimine tähendab seda, et laps tõlgendab aktiivselt asju ja elu enda ümber ning vormib uue mõistmise alusel lisamõisteid.
Õppimispedagoogika põhimõtted:
- lähtumine lapsest ja laps aktiivse õppijana
- isiksuste ja kasvukeskkondade vastastikune toime ja koostöö
- õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunajana.

Uus õppimispedagoogika toetub laste süstemaatilisele vaatlemisele ja sellest saadavale hindamisteabele.
Vaatlemine , õppekava ja õppimine on lahutamatud – seda peab õpetaja endale teadvustama.
Bredekamp ja Rosegrant võrdlevad õppekava koeraga ja hindamist tema sabaga , mis kõigutab tervet koera . Hindamine määrab, kuidas õppekava iga üksiku lapse suhtes rakendatakse
Oluline on, et õpetajal on süstemaatiline kava selle kohta, kuidas ta vaatleb ja kuidas võtab vaatlusandmed igapäevatöö aluseks.
Hindamine peab tuginema õpetaja kontekstuaalsele teadlikkusele ja arvesse tuleb võtta kultuurilised ootused. Pered ja lapsed tuleb kutsuda osalema vestlustes hindamisest. Selliselt saab teavet lastelt endilt ja lapsevanematelt.
Õppimise individuaalne analüüs on hindava vaatlemise meetod, põhineb laste individuaalsete teadmis- ja mõtlemiskonstruktsioonide vaatlemisel ning õpetajapoolsel last puudutaval kontekstiteadmisel.
Õppimispedagoogika meetodid on pigem kaudse kui otsese õpetamise meetodid. Nende puhul kasutatakse nimetust õppimise tugistruktuurid või tellingud.
Projektitöö võimaldab lapse kogemusmaailma ülekandmise tegevusse, mis kontektuaalse eelõpetuse ja sotsiokultuurse õppimisnägemuse kohaselt peaks olema lähetekohaks uue teadmise omandamisele.
Abistava tegevuse all mõeldakse täiskasvanute poolset toetust lapsele õppimises siis, kui töötatakse lapse lähiarengu vööndis.
Suunatud osalemine põhineb igapäevastel olukordadel, koos tegutsemisel ning õppimisel, tehes ja kogedes.
Rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina on rühmakaaslaste vaheline tuutorlus, rühmakaaslaste vaheline koostöö ja nende vaheline vaba suhtlemine .
Pramling väidab, et lasteaiaõpetajate peamine õpetamisviis on teadmiste siirdamine lapsele. Eelõpetuses rõhutab ta aga mõistvat õppimist, mille eelduseks on, et lapsed saaksid õppimisest teadlikuks.
Õppimine on lapse enda tegevuse tulemus.
Laps õpib uut oma käsitlusvõimele toetudes.
Pellegrini uurimus osutas sellele, et käitumine mängus edendavad laste lugemise ja kirjutamise oskusi ning üldisi keelelisi valmidusi.
Schweinhart ja Weikart leidsid , et püsivale sooritustaseme tõusule viib ainult mängupõhine õppimine.
Piaget nägi mänge lapse vaimse arengu väljendustena.
Võgotski uskus, et mäng on vaimse arengu vältimatu eeldus, kuna kujundlike olukordade loomine viib abstraktse mõtlemise arenguni.
Wood ja Attfield tõdesid, et mäng on kompleksne nähtus.
Kuulumine rühma ja sotsiaalne suhtlemine on alushariduse tähtsaimad mõjud lapsele.
Õpetaja peab mõtlema, millised ülesanded ja mängud kutsuvad ühisele uurimisele.
Eelõpetuse õppekavad koostatakse Soomes kolmel tasandil.
Riikliku õppekavana toimib Koolivalitsuse poolt heaks kiidetud Eelõpetuse õppekava alused.
Õppekava suunab omakorda parlamendi ja valitsuse poolt kinnitatud üldharidusseadus ja -määrus.
Loodetakse, et alused toimivad „õppekava koostamisel rahvusliku raamina“.
Kohaliku õppekavana toimivad Eelõpetuse õppekava alustele toetuvad valla või lasteaia ja kooli õppekavad.
Õppekava aluste kohaselt peab kohalikus õppekavas arvestama kohaliku omapäraga ning muude kohaliku omavalitsuse poolt vastu võetud lapsi ja kooliharidust puudutavate otsustega.
Lapse eelõpetuse kava ühendab eelõpetuse eesmärgid iga lapse individuaalseks arenguks ja õppimiseks.
Eelõppekava alustes tõdetakse, et lapse eelõpetuse kava võib koostada igale lapsele eraldi või kogu rühmale koos.
Individuaalne eelõpetuse kava ja tepstamine ei vähenda sotsiaalse kasvatuse ja rühma tähtsust.
Lapse eelõpetuse kavandamine tähendab seda, et õpetaja koostab koos lapsevanematega ja lapse endaga lapsele individuaalse eelõpetuse kava.
Kavandamisel on oluline lapse enda nägemus, et eelõpetus kujuneks lapsele soovituks ja innustavaks.
Eelõpetuse individuaalseks kavandamiseks on loodud mudel.
Lapse eelõpetuse kava koostamine lähtub vanemate, õpetajate ja lapse ühisest kultuuri- ja lapsekäsitusest.
Lapse eelõpetuse kavandamine käivitub eelõpetuse eesmärkide alusel.
Eelkoolipedagoogika ja arengupsühholoogia alased teadmised annavad õpetajale käsituse õppimise ja kasvamise põhimõtetest, protsessist ja ilmingutest.
Gestwicki rõhutab, et õpetaja asjatundlikkus põhineb õpetaja teadmisel lapse õppimisest ja arengust.
Eelõpetuse individuaalne kavandamine on konkreetseks võimaluseks saada vanemad osalema lapse eelõpetuses.
Üheskoos koostatud eelõpetuse kava sunnib lapsevanemaid ja õpetajat jälgima ning hindama eelõpetuse kvaliteeti ja selle teostamist.
Kvaliteedi hindamiskriteeriumides juhindutakse sellest, mis on hea eelõpetusealaste uurimuste või sidusrühmade nägemustes.
Hindamisega saadav teave on eelõpetuse arendamise aluseks.
Soome Üldharidusseadus kohustab õpetuse korraldajat hindama antavat koolitust ja selle mõju.
Eelõpetuse areng eeldab alushariduse kvaliteedikriteeriumide määratlemist.
Soomes toimuv kvaliteedialane arutelu ja uurimused erinevad oluliselt näiteks Ameerika kvaliteedialastest uurimustest .
Kvaliteedieesmärkidel põhineva kvaliteedi hindamise kriteeriumid on ära toodud määruses „Lasteaedade kvaliteedi kriteeriumid“

Teadsime:

Terminoloogiast, tegevuse organiseeritusest ja vanusest sõltumata on eelõpetuse keskmeks ideeks lapse kasvatamise ja õppimise toetamine .
Õpetamisel liigutakse teatud eesmärkide poole etappide kaupa: 1) sissejuhatus, 2) uuringud, 3) tegutsemine, 4) praktiseerimine, 5) kohandamine, 6) kontrollimine ja hindamine, 7) lõpetamine.
Kooli ja lasteaia ühiskondlik roll on erinev.
Selleks, et eelõpetus teostuks eesmärgistatud, laste õpetamist ja kasvatamist toetava tegevusena , peaks see põhinema pedagoogiliselt teadlikel ja eesmärgistatud eelõpetuse õppekavadel.
Põhivastutus laste kasvatamise eest on kodudel.
Üheskoos tehes ja lapse huvialasid arvestades saavutatakse eelõpetuses õppimiseks turvaline õhkkond.
Tänapäeva alushariduses on vaatenurk kandunud õpetamiselt õppimisele.
Täiskasvanu peab õppima lapsi kuulama.
Tähtis õppimine toimub igapäevastes olukordades.
Õpetaja ülesandeks on hoolitseda selle eest, et lastele jääks mängu jaoks piisavalt aega.
Lapse vaatlemine on laste kasvamise, käitumise jälgimine aga ka arengutaseme hindamine, tihti kasutatakse selle juures ka koolivalmidusteste
Sageli on vaatlemine juhuslik ning ajutine ja õpetajatel ei ole selleks piisavalt aega.
Vaatlemine peab olema pidev, kuna lapsed kasvavad ja õpivad kiiresti.
Hindav vaatlemine aitab õpetajat arutlemisel, õpetamise kavandamisel ja hindamisel ning suhtumisel lastesse.
Hindamise peamine mõte on aidata last õppimisel.
Individuaalse õppimise analüüsile toetudes saab õpetaja hinnata, mida laps on eelõpetuses oldud aasta jooksul õppinud.
Oluline on, et õppekavas oleks nähtaval kohal see, mida me peame laste jaoks väärtuslikuks ja oluliseks õppida ja omandada.
Õpetaja peaks toetama ja suunama last teadvustama oma õppimist ja avastama, et see võib mõjutada tema õpiedu.
Lapsed õpivad kõige paremini siis, kui neil on hea olla.
Lapsed õpivad koostöö ja suhtlemise kaudu.
Lapsed õpivad mängu kaudu.
Lastel on sünnipärane vajadus teada ja selgusele jõuda.
Iga laps õpib oma individuaalses rütmis.
Lapsepõlves annavad õppimisele aluse rühmakaaslased, mäng ja täiskasvanute poolt kujundatud õpikeskkond ja selle kaudu lastele antav võimalus tegutseda.
Mängu on vaadeldud laste vaba ajana ja lapsepõlve imelise seisundina. Õpetamist on aga nähtud laste koolivalmiduse saavutamise alusena .
Laps loob ise mängusituatsiooni ja lahendab sellega seonduvad väljakutsed ja probleemid.
Seda, millest täiskasvanu vestleb ja arutleb, laps mängib.
Laps väljendab mängus oma olemust, põhiloomust ja kogemusi.
Õpikeskkond pole mitte ainult füüsiline keskkond, vaid kogu õppekorraldus, mille abil toetatakse lapse õppimist.
Täiskasvanu ülesanne on kujundada selline kasvu- ja õpikeskkond, kus lapse tegevusi suunatakse vastavalt kasvamisele ja õppimisele seatud eesmärkidele.
Õppimine toimub iga päev.
Lapsed tegutsevad omaalgatuslikult.
Lapsed õpivad seda, millest nad on huvitatud.
Lapsed õpivad üheskoos tegutsedes .
Individuaalse eelõpetuse kavandamine eeldab lapse individuaalsuse tunnustamist eelõpetuse alusena.
Eelõpetuse kava on ka tegevuse hindamise aluseks.
Vanemate nägemus eelõpetusest ja lapsest õppijana määratleb vanemate ootused eelõpetusele.
Eelõpetuse individuaalses kavandamises ühenduvad lapse enda õpihuvid ja strateegiad, vanemate nägemus lapsest õppijana ja eelõpetusest.
Lapsevanemad on õpetaja tähtsaimad igapäevased koostööpartnerid.
Kvaliteet on alati subjektiivne.
Kvaliteedi hindamine on seotud eesmärkidega. Tegevust hinnatakse selle alusel, kas eesmärgid on saavutatud või mitte.
Hindamisega saadava teabe abil analüüsitakse eelõpetuse tugevaid ja nõrku külgi.

Tahtsime teada:

Lasteaiakasvatus põhineb eelkoolipedagoogika poolt antud teabel lapsepõlve ja kasvamise kohta.
Eelõpetus mudeli sisuks on lapse õppimine, õppimisprotsess ja selle protsessi toetamine.
Õppimispedagoogika tähendab eelõpetuses lapse enda aktiivsuse toetamist lapse isiklike õppimiseesmärkide kohaselt.
Õppimine on alati konteksti põimuv ja toimub vastastikuses mõjus keskkonnaga.
Parimad pedagoogilised meetodid eelõpetuses on sellised, mis panevad lapse innustunult, omaalgatuslikult ja visalt ülesannete kallal tegutsema.
Õpetaja tegevuses on oluline jälgida lapse tegevust ja huvi tekkimist õpitava vastu ja selliselt kaardistada lapse lähiarengu vöönd.
Lapsepõlve õppimise problemaatikast.
Õpimotivatsioonist.
Kvaliteedihindamisest.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

34 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristi048 Õppematerjali autor

hariduseelõpetus eelõpetuse õppekava eelõpetuse kava individuaalse eelõpetuses Uuenev alusharidus alusharidus

Sarnased õppematerjalid

doc

Eeva Hujala raamatu "Uuenev alusharidus"

Kasvatuse abil püüti kujundada ühiskonda sobituvaid, korralikke kodanikke. Nüüd nähakse kasvatust ja õpetamist ühiskonna arengu iseseisva, ainulaadse jõuna. Eelõpetuses ühineb laste, lapsevanemate ja perede kultuur õpetajate teoreetilisele põhjale toetuva professionaalsusega. Õppimispedagoogika · Õppimine toimub õpitava aine, varem moodustunud teadmisstruktuuride ja mõtlemise vastastikuses toimes. · Arenguliselt sobiv alusharidus põhineb piaget'likul mõtteviisil ja laialdasel alusharidusalasel uurimuskoondil. · Arenguliselt sobivas alushariduses on kaks osa: lapse kasvamist ja arengut puudutav easpetsiifiline teave ja indiviidispetsiifiline e üksikut last puudutav teave. · Õppekava eesmärgiks on luua õpikeskkond, mis vastab lapse individuaalsetele vajadustele ja huvile. Õpetaja ülesandeks on õpikeskkonna loomine, tegevuse jälgimine ja laste vaatlemine, samuti pidev laste

Eelkoolipedagoogika

docx

"Uuenev alusharidus" Eva Hulaja

,,Uuenev alusharidus" Eva Hujala Sain teada · Pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks. · Õpetajat suunavad pigem ostetud õppematerjalid kui õppekava. · Õppimispedagoogika põhimõteteks on: 1) lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija 2)isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö 3)õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja · Õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina. · nähtava ja nähtamatu pedagoogika mõisted. (nähtav õpetaja roll nähtav lapsele hariduse andmises, nähtamatu lastel on tegutsemisvabadus aga õpetaja on ,,seotud" laste tegevusega ka mängu ajal) · Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad

Eelkoolipedagoogika

docx

Uuenev alusharidus- Eeva Hujala

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Uuenev alusharidus- Eeva Hujala Analüüs Koostaja: Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise

Pedagoogika

docx

KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE

(2004). Социалъное самочувствие семъи. Дошколъное воспитание 6, 57- 63. Elango, A. (1934). Kasvatusteadus. Käsiraamat tegelikele kasvatajaile, õpperaamat gümnaasiumi majapidamisharude naiste kodumajandus- ja täiendkoolile. Tartu: Noor- Eesti Kirjastus. Hujala, E. (2001). Teel kvaliteetlasteaia poole. Koolieelse kasvatuse kvaliteet, 1-4. Üleriigiline alushariduse konverents [konverentsi materjalid]. Tallinn. Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: AS Kirjastus Ilo. Reinap, L., Luuri, J. (2002). Tea & Toimeta nr. 21. Laste kasvumapp. Tallinn:Ilo. Tuulik, M. (2001). Kasvatusõpetus. Tallinn: REKK Trükikoda. Watson, G. (2003). Koolikäitumise käsiraamat. El Paradiso Käis, J. (1996). Kooliraamat. Tartu: Ilmamaa. 9

Alusharidus

docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.

Eelkoolipedagoogika

docx

EELKOOLI PEDAGOOGIKA EKSAMI TÄISKONSPEKT

1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitme

Eelkoolipedagoogika

doc

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik

Eelkoolipedagoogika

doc

Eelkoolipedagoogika. Eksamiks kordamine

Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Ko

Pedagoogika

Rohkem sarnaseid