Etnoloogia üldkursus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on etnoloogia ?
  • Kuidas keel mõjutab meie mõtlemist ja käitumist ?
  • Palju sõnu, idamaades riisi kohta. Kas see mõjutab ka nende mõtlemist ?
  • Kelle õiguste eest seisma ?
 
Säutsu twitteris
Tartu ‘Ulikool
Etnoloogia  ‘Uldkursus
Konspekt tundmatu  tudengi  laualt
Tartu 1999
Sissejuhatus
Lugu
Konspekti koostamisel on arvestatud põhistruktuuri osas Ajaloo esimesel kursusel loe-
tava sissejuhatava teema ”Etnoloogia üldkursus” kavaga. Antud on etnoloogia üldine
sissejuhatus ja teaduse erinevad nimetused Euroopas ning Ameerikas. Räägitakse pea-
mistest teoreetilistest ja metodoloogilistest suundumustest.
Konspekti põhiosa keskendub erinevatele ainevaldadele, millega etnoloogid tegele-
vad. Lõpuks antakse lühiülevaade maailma kultuuridest, käsitledes näidetena tänapäeva
eelindustriaalsetest kultuuridest põhjalikumalt  Vanuatu  ( Melaneesia ) ja  Mehhiko  ”in-
diaanlaste” kultuure.
Õigused ja kohustused
Te võite seda teksti vabalt trükkida ja muuta. Te võite seda levitada, kui sõber vajab —
või levitamata jätta. See on iga  inemise  vaba  voli  ja  südametunnistus . Keegi ei vastuta
selle eest, et loengukursust ei muudeta või ei oodata ühe või teise punkti all eksamil
midagi muud. Võite teksti täiendada vastavalt loengus räägitavale või sootuks mitte
kasutada.
Tegemist on ju küllaltki üldfilosoofilise  teemaga , mitte  teadusega , seega on igal
mõtleval inimesel interpreteeringuteks piisavalt ruumi.
Ja veel üks praktiline märkus — tekst on küljendatud nii, et ta  jääks  ”viisakas” lehe
mõlemale poole trükituna. Kellele seda prahti siin maailmas ikka vaja on — kui saame,
hoiame kokku.
2
Sisukord
I
Etnoloogiateaduse Teooria ja praktika
6
1
Sissejuhatus antropoloogiasse ja etnoloogiasse. Põhimõisted.
8
1.0.1
Erinevused Euoopas ja Ameerikas . . . . . . . . . . . . . . .
9
1.1
Kultuurantropoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
9
1.2
Etnoloogia ja teised  teadused  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
10
2
Etnoloogiateaduse ajalugu
11
2.1
Etnoloogia eelkäijad
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
11
2.2
Evolutsionism  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
13
2.2.1
Evolutsionistide põhilised  huvialad : . . . . . . . . . . . . . .
14
3
Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika:  etnograafia  I
17
3.1
Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt . . . . . . . . . . . . . . . . .
17
3.1.1
Mida etnoloog võiks uurida välitöödel . . . . . . . . . . . . .
17
3.1.2
Ettevalmistused etnograafilisteks välitöödeks . . . . . . . . .
17
3.1.3
Teoreetilised  ja praktilised probleemid välitöödel . . . . . . .
17
3.2
Kultuurirelatsioom . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
18
3.3
Etnograafiliste andmete kasulikkus . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
18
4
Etnograafia II. Lühiülevaade eesti etnoloogiateadusest
19
4.1
Eellugu  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
19
4.1.1
Varasemad  kroonikad  ja reisikirjad . . . . . . . . . . . . . . .
19
4.1.2
Balti-Sakslastest kirjamehed . . . . . . . . . . . . . . . . . .
20
4.1.3
Õpetatud Eesti Selts . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
20
4.1.4
Eestlastest rahvakultuuri kogujad ja uurijad. 19-20 saj. . . . .
20
4.2
Etnoloogia kui teadus Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
20
4.2.1
Eesti Vabariik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
20
4.2.2
Nõukogude Eesti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
21
4.2.3
Peamised uurimisvadkonnad . . . . . . . . . . . . . . . . . .
21
4.2.4
Eesti erinevad  kultuurivaldkonnad  . . . . . . . . . . . . . . .
21
II
Etnoloogia uurimisvaldkonnad
23
5
Keel ja kultuur. Maailma  rahvad  keelkonniti
25
5.1
Keel ja kultuur
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
25
5.1.1
Mõisted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
25
5.1.2
Keele ja kultuuri suhted
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
26
3
5.2
Rahvad keelkonniti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
26
5.2.1
Klassifitseerimise moodused . . . . . . . . . . . . . . . . . .
26
5.2.2
Tähtsamad  keelkonnad  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
27
5.2.3
Ülejäänud maailma keeled . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
30
6
Kultuurökoloogia
31
6.1
Kultuur ja keskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
31
6.1.1
Kütid - korilased  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
31
6.1.2
Aiaviljeluskultuurid
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
32
6.1.3
Karjanduskultuurid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
33
6.1.4
Põllunduskultuurid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
33
6.1.5
Industriaalühiskond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
33
7
Sugulussüsteemid, perekonna- ja abieluvormid
34
7.1
Sugulussüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
34
7.1.1
Sugulasgrupid
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
34
7.1.2
Põlvnemise ja  suguluse  arvestamise  printsiibid  . . . . . . . .
34
7.1.3
Erinevate sugulaste tähtsus, rollid erinevates kultuurides . . .
35
7.2
Seks, abielu, perekond
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
35
7.2.1
Abieluvälised suhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
35
7.2.2
Abielu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
35
7.2.3
Perekond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
37
8
Sotsiaalsed rollid ja ebavõrdsus
38
8.1
Meeste ja naiste maailm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
38
8.2
Grupeerimine  vanuste järgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
38
8.2.1
Initsatsiooni  rituaal  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
38
8.3
Huvigrupid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
39
8.4
Sotsiaalne  kihistumine  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
39
8.4.1
Sotsiaalne staatus, roll, situatsioon . . . . . . . . . . . . . . .
39
8.4.2
Ühiskonnad sotsiaalse  kihistumise  astme järgi . . . . . . . . .
40
8.5
Klassikuuluvuse välised märgid
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
40
9
Majandusetnoloogia
42
9.1
Majandussüsteemid  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
42
9.1.1
Tootmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
42
9.1.2
Jaotamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
43
9.1.3
Erinevate majandussüsteemide kontaktid
. . . . . . . . . . .
44
9.2
Majandusetnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
44
10 Poliitiline etnoloogia
45
10.1 Poliitilise süsteemi tüübid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
45
10.1.1 Tsentraliseerimata süsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . .
45
10.1.2 Tsentraliseeritud süsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
45
10.2 Sotsiaalne kontroll
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
46
10.2.1 Seadused ja õigusmõistmine . . . . . . . . . . . . . . . . . .
46
10.2.2  Seadusandlusõigusemõistmine  . . . . . . . . . . . . . . . .
46
10.3 Poliitiline süsteem ja välissuhted . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
47
10.4 Poliitilise etnoloogia muud uurimisvaldkonnad
. . . . . . . . . . . .
47
4
11  Religioonmaagia , maailmavaade
48
11.1 Religioonietnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
48
11.1.1 Erinevad religioonikäsitlused . . . . . . . . . . . . . . . . . .
48
11.1.2 Religioonietnoloogia peamised uurimisalad . . . . . . . . . .
48
11.2 Üleloomulikud jõud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
49
11.2.1 Mitteisikuline . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
49
11.2.2 Isikuline
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
49
11.2.3 Maagia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
49
11.2.4 Üleloomulikuga suhtlemise moodused . . . . . . . . . . . . .
50
11.3  Spetsialistid  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
50
11.4  Rituaalid  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
50
11.5 Religioon, müüdid, maailmavaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
51
12 Arengu- ja rakendusetnoloogia
52
12.1 Kultuuride muutumise viisid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
52
12.2 Kultuuriliste muutuste tingimused . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
52
12.3 Vägivaldsed  kultuurimuutused  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
52
12.4  Reaktsioon  vägivaldsele kultuurimuutusele
. . . . . . . . . . . . . .
53
12.5  Moderniseerumine  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
53
12.6 Rakendusetnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
54
III
Ülevaade maailma rahvastest
55
13 Kütid-korilased ja aiaviljeluskultuurid. Vanuatu saarte kultuurid Mela-
neesias.
57
13.1 Geograafia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
57
13.2 Inimesed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
57
13.2.1 Sotsiaalelu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
57
13.2.2 Ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
57
13.3 Majandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
58
13.3.1 Külakultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
58
14 Karjanduslikud ja põllumajanduslikud kultuurid, Mehhiko ”indiaanlas-
te” (sapotecod,  maiad  jt) kultuurid.
59
14.1 Maiad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
59
14.1.1 Ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
59
14.1.2 Kultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
60
14.1.3 Majandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
61
15 Industriaalkultuurid: ülevaade Euroopa rahvastest. Lühiülevaade eestlas-
test jt soome- ugri  rahvastest.
62
15.1 Euroopa kultuurid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
62
15.2 Rahvastikuprotsessid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
63
15.2.1  Religioonid  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
63
5
Osa I
Etnoloogiateaduse Teooria ja
praktika
6
Peatükk 1
Sissejuhatus antropoloogiasse ja
etnoloogiasse. Põhimõisted.

Mis on etnoloogia?
Etnoloogia,  antropoloogia , etnograafia: P-Ameerika ja Euroopa
teadustraditsioonide võrdlus.
Antropoloogia — teadus, mis käsitleb inimlaste ehk hominiidide teket ja kujunemist
ning praegusaja inimeste piirkondlikke, etnilisi, ökoloogilisi, kutsealaseid ja ras-
silisi jm rühmi. Et inimene kuulub zooloogilisse sÜsteemi, võib a-d pidada ka
zooloogia  haruks.
Sõna Antropoloogia tuleneb kreekakeelest — inimest uuriv teadus.
Üld-a käsitleb inimrühmade (populatsioonide) mitmekesisust,  kehaehituse  tüüpe,
inimeste üksiktunnuseid ning nende  arengutaset , individuaalset varieeruvust, ke-
haosade proportsioone, tunnuste  seoseid  (korrelatsioone) ja seaduspärasusi. üld-
a peamised uurimismetoodikad on  antropomeetria  ja antroposkoopia, rakenda-
takse ka fotograafiat. Traditsioonilised harud on:
• antropogenees,
•  paleo -a,
• somatoloogia,
• rassiteadus,
• . . . aga ka dermatoglüüfika,
• antropoloogiline odontoloogia (hambauurimine),
• seroloogia (vererühmade  uurimine )
• primatoloogia (võrdlus  teistega )
Eri-a-d on  meditsiiniline , ealine ( pedagoogiline ), spordi- ja tööstus-a.
A tekkis iseseisva  teadusena  19.saj keskel, rajajaks peetakse P. Brocad. [1]
Tänapäeval on A mõiste  laienenud , eeltoodud kirjeldus sobib rohkem  füüsilisele
antropoloogiale.
Jane  Goodall tegeles shimpnsidega ja näitas, et nende pojad õpivad vanematelt
tööriistade tegemist,  vangistuses  suudavad õppida teatud abstraktseid sümboleid.
Näit. Ahv  Koko  õppis selgeks viipekeele, millega suutis rääkida oma minevi-
kust. [3]
8
Etnograafia — rahvateadus, uurib maailma rahvaid ja muid etnilisi gruppe, nende
kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid. Peamine meetod on välitöödel
tehtav  vaatlus ja küsitlus, selle põhjal koostatav kirjeldus ning erinevate kirjel-
duste omavaheline võrdlus. Kasutatakse ka arheoloogilisi ja muuseumimaterjale,
ajaloo, keeleteaduse jm andmeid. Vahetevahel eristatakse ka etnograafiat kui kir-
jeldavat või oma rahvast uurivat teadust ning etnoloogiat kui midagi üldisemat.
Anglosaksi  maades peetakse etnoloogiat antropoloogia haruks ning nimetatakse
teisisõnu  kultuurantropoloogiaks.
Omaette  teaduseks kujunes 19. saj keskel, kui hakati looma e-seltse ja muuseu-
me. Suur tähtsus on A. Bastiani, E. B. Tylori ja L. H.  Morgani  töödel, mille tu-
lemusena peasuunaks 19. saj II poolel sai evolutsionism. 19. saj lõpus hakkas F.
Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma  difusionism . 20nda
sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F.  Boas  uurimissuund
ning samal ajal Inglismaal B.  Malinowski   algatusel  funktsionalism, mis selgitas
kultuuri sünkroonset funktsioneerimist ja ei huvitunud ajaloolistest vaatlustest.
30–40ndad tõid USAs freudismist lähtuva etnopsühholoogilise koolkonna (M.
Mead, R.  Benedict ).  Hilisemad   voolud  on kultuurirelativism, neoevolutsionism,
strukturaalne antropoloogia. Nõukogude perioodil muutusid tähtsaks etnogenee-
si, etnilise ajaloo ja  etniliste  protsesside uurimine. [1]
1.0.1
Erinevused Euoopas ja Ameerikas
USA jaotus
USA-s jaguneb A kultuurantopoloogiaks ja füüsiliseks antropoloogiaks. F-A tegevus-
valdkonda on ülal põhjalikumalt kirjeldatud, aga K-A jagatakse omakorda ajalooliseks
K-A-ks e etnoloogiaks, eelajalooliseks K-A-ks e arheoloogiaks ning linvistiliseks K-
A-ks e lingvistiliseks antropoloogiaks.
Ajalooline K-A ehk etnoloogia jaguneb omakorda etnograafiaks, sotsiaal-A-ks ning
võrdlevaks etnoloogiaks, mis tegeleb näit  tehnoloogia , musioloogia ja mütoloogiaga. [2]
Euoopa jaotus
Euroopas peetakse ülemaks teaduseks etnoloogiat, mis jaguneb omakorda etnoloogiaks
endaks ning füüsiliseks antropoloogiaks. See etnoloogia jaguneb omakorda etnoloo-
giaks, mis tegeleb tehnoloogia, musioloogia ja mütoloogiaga, eelajalooliseks E-ks ning
lingvistiliseks E-ks. [2]
1.1
Kultuurantropoloogia
Oma olulises töös Primitive Culture (1871), defineeris  Tylor  kultuuri kui seda osa ini-
mese käitumisest, mille ta õpib.
Culture . . . is that  complex   whole  which includes  knowledge , belief, art,
morals, law,  custom , and any  other  capabilities and  habits  acquired by
man as a  member  of society. (Tylor, Sir Edward Burnett.)
Tänapäeval haarame me selle mõiste alla ka materiaalsed objektid, sümbolid,  tehno -
loogiad, rituaalid ja tseremooniad. [2]
9
Seda protsessi, mille käigus omandatakse kultuuri nim. sotsialiseerumiseks ehk en-
kulturatsiooniks. [3]
Kultuuri uurimisega  tegelev  osa antropoloogiast kasutab oma meetodite, kontsept-
sioonide ja andmetena  arheoloogia , etnograafia, etnoloogiat, folkloori ja lingvistikat
(keelkondade ajalugu, kirjutamata keelte uurimine jms), kirjeldades ja uurides maailma
erinevaid inimesi. K-A sünni põhjus oli lähemalt uurida lääne tehnilisest tsivilisatsioo-
nist kõrvale jäänud ühiskondi, mida nimetati primitiivsetekseelajaloolisteks jne. [2]
1.2
Etnoloogia ja teised teadused
Etnoloogia uurimisobjekti ja meetodite võrdlus teiste teadustega: püüd mõista kultuuri
kui  tervikut ; on humanitaarne ehk sisaldab huvi keelte, kunsti jne vastu; sotsiaalteadus-
tes on lähim sugulane sotsioloogia, neid eristatab etnoloogiast traditsiooniline meetod
( etnograafiline  välitöö, kõikide kultuuride  võrdlev  vaatlemine).
Antropoloog  uurib subkultuure.  Subkultuur  on  teatava  eristava  teadmisega  grupp
ühiskonna sees ( etniline , proffessionaalne...). Etnoajalugu uurib kultuuri  minevikku ,
näit. Arhiiviandmeid (sünni, surma kohta) või maadeuurijate kirjeldusi. [3]
10
Peatükk 2
Etnoloogiateaduse ajalugu
Inimesi on alati huvitanud nende oma kultuur, kuidas on mingid kombed tekkinud ning
kuidas näevad neid teised kultuurid. Siiski on isegi täpsemad  sellistest  kirjeldustest jää-
nud enamasti müüdi  tasemele . Eel-teaduslik mõte hakkas  sündima  paljudes kultuuri-
kolletes nagu vahemeremaad, Hiina,  Araabia . Etnoloogia kujunes teadusene välja siiski
Läänes 19. saj. keskpaiku.
2.1
Etnoloogia eelkäijad
Vanemal ajal kogunes etnoloogilist teavet tänu sõduritele, kaupmeestele, palveränduri-
tele, misjonäridele, kes külastasid paljuside võõraid rahvaid. Miks on majanduslikud,
poliitilised ja sotsiaalsed  institutsioonid  ja kultuur nii erinevad? Ajaloolased ja  filosoo -
fid Kreekas, Hiinas ja Araabias küsisid selliseid  küsimusi . [2]
• Antiik- Rooma , Kreeka kirjeldused neile tundmatutest rahvastest ja kultuuridest.
– V saj. e.m.a.  Herodotos  — reisis palju ja pani kõik kirja
– I saj. e.m.a. Lucretius —  Rooma  luuletaja ja  filosoof  (poeem asjade loo-
musest - mõtted inimese kui liigi arengust; võib nimetada evolutsionismi
eelkäijaks)
• 14-15 saj. Ibn Khaldun uuris Lähis-Ida beduiine, esitas erinevaid teooriaid inimühis-
konnast
• 15-16 saj. Kaupmeeste, rännumeeste kirjatööd. Uute mandrite avastamine tekitas
palju küsimusi. 1537-st Rooma paavsti bulla, et  indiaanlased  on inimesed
• Jean  Bodin  ( 1530 –96) — prantsuse poliitiline filosoof. Arutles riikide eksistee-
rimisaluste üle, võrdles sellest  aspektist  erinevaid kultuure.
• Michel de  Montaigne  (1533–92) — Lõi uue  kirjandusliku  vormi (esseed). ”mets-
lased  imestavad meie  kommete  üle sama moodi, kui meie nende kommete üle.
Meil pole õigust ended paremateks pidada.”
• 16-17 saj.
11
Joonis 2.1:  Thomas   Hobbes
12
– Thomas Hobbes (1588-1679) — esitas oma filosoofilistes traktaatides sei-
sukohti, et pärismaalaste elu on üksik, räpane jne. Hobbes (pildil nr 2.1)
uuris inimelu reegleid. Ta  arvas , et ühiskonna seadused on Jumalast ning
ülistas monarhiat, mis on Jumala ees  vastutav . Tema põhilised tööd rää-
givad  inimloomusest , poliitika elementidest, moraalist, vabadusest jms.
– Jean-Jacques  Rousseau  (1712–78) — idealiseeris pärismaalasi (elavad õi-
get elu looduse harmooniaga). Erinevalt pessimist Hobbs-ist, kes arvas, et
metsikus ümbruses inimese elu on “vaene, räpane,  brutaalne  ja lühike”, et
vana aja inimesed olid “terved, õnnelikud, head ja vabad”. Kogu arutlus
käis mitte praeguse aja metsikute rahvaste vaid inimkonna elu esimestest
aegadest Maal. R väitis, et pahed kaasnesid ühiskonna sünniga. Kui ini-
mesed hakkasid elama kõrvuti, tekkisid rivaliteet, eneseimetlusest sai soov,
et teised inimesed oleksid imetlejad. See lõi ebavõrdsuse eeldused. Oman-
duse  tekkimine oli ühiskonna riknemise järgmine etapp. Loomulike õiguste
vahetamine tsiviilõiguste vastu oli vale samm. R-d häiris, et enamus ini-
mestest ei esinda intelligentsemat poolt. Ta nõustus Platoniga, et enamus
inimesi on rumalad.
– Charles-Louis de Secondat  Montesquieu  (1689–1755) — õppis algul juu-
rat, aga kui oli saanud 27 aastaselt päranduse, otsustas pühenduda teadu-
sele. Tema esimene raamat oli satiirikas pilt kahe pärslase silme läbi Pa-
riisi erinevatest ühiskonnakihtidest. Ta laskis end valida Akadeemiasse ja
otsustas siis minna reisima, mida ta võttis kokku reisikirjeldustes. Oma po-
liitikat hindavas töös läheneb ta erinevatele kordadele originaalse nurga alt
— vabariik põhineb voorusel,  kuningriik  aul ja despotism hirmul. Ta  jagab
võimu seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Ühiskonda tuleb
vaadelda  tervikuna . Üheski ühiskonnas ei ole kõik paha ja midagi annab
alati parandada. See osa tema tööst on ilmselt 18 sajandi olulisemaid kirju-
tisi , olles praegu nii inimõiguste kui mitmete konstitutsioonide aluseks. [2]
Kirjeldas metslust (küttide ühiskond), barbaarsust (karjakasvatajad), tsivi-
lisatsiooni (L-Euroopa) [3]
• 19 saj keskpaiku kujunes välja etnoloogia teadusena evolutsionism e arenguõpe-
tus.
2.2
Evolutsionism
Evolutsionism e arenguõpetus kujunes välja 19. saj keskpaiku. See oli  kantud  ideest
selgitada välja, millised etapid peab ühiskond läbima oma teel primitiivsest komp-
leksseks, homogeensest heterogeenseks, irratsionaalsest ratsionaalseks. Oluline roll oli
Ameerika antropoloogil L. H. Morganil:
As it is undeniable that portions of the human family have existed in a
state of savagery, other portions in a state of barbarism, and still other
portions in a state of civilization, it seems equally so that  these  three
distinct conditions are connected with each other in a natural as well
as necessary sequence of progress (Ancient Society, 1877).
Üldiselt  kujutasid  evolutsionistid inimkonna arengut ette lineaarselt. Siiski 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Etnoloogia üldkursus #1 Etnoloogia üldkursus #2 Etnoloogia üldkursus #3 Etnoloogia üldkursus #4 Etnoloogia üldkursus #5 Etnoloogia üldkursus #6 Etnoloogia üldkursus #7 Etnoloogia üldkursus #8 Etnoloogia üldkursus #9 Etnoloogia üldkursus #10 Etnoloogia üldkursus #11 Etnoloogia üldkursus #12 Etnoloogia üldkursus #13 Etnoloogia üldkursus #14 Etnoloogia üldkursus #15 Etnoloogia üldkursus #16 Etnoloogia üldkursus #17 Etnoloogia üldkursus #18 Etnoloogia üldkursus #19 Etnoloogia üldkursus #20 Etnoloogia üldkursus #21 Etnoloogia üldkursus #22 Etnoloogia üldkursus #23 Etnoloogia üldkursus #24 Etnoloogia üldkursus #25 Etnoloogia üldkursus #26 Etnoloogia üldkursus #27 Etnoloogia üldkursus #28 Etnoloogia üldkursus #29 Etnoloogia üldkursus #30 Etnoloogia üldkursus #31 Etnoloogia üldkursus #32 Etnoloogia üldkursus #33 Etnoloogia üldkursus #34 Etnoloogia üldkursus #35 Etnoloogia üldkursus #36 Etnoloogia üldkursus #37 Etnoloogia üldkursus #38 Etnoloogia üldkursus #39 Etnoloogia üldkursus #40 Etnoloogia üldkursus #41 Etnoloogia üldkursus #42 Etnoloogia üldkursus #43 Etnoloogia üldkursus #44 Etnoloogia üldkursus #45 Etnoloogia üldkursus #46 Etnoloogia üldkursus #47 Etnoloogia üldkursus #48 Etnoloogia üldkursus #49 Etnoloogia üldkursus #50 Etnoloogia üldkursus #51 Etnoloogia üldkursus #52 Etnoloogia üldkursus #53 Etnoloogia üldkursus #54 Etnoloogia üldkursus #55 Etnoloogia üldkursus #56 Etnoloogia üldkursus #57 Etnoloogia üldkursus #58 Etnoloogia üldkursus #59 Etnoloogia üldkursus #60 Etnoloogia üldkursus #61 Etnoloogia üldkursus #62 Etnoloogia üldkursus #63 Etnoloogia üldkursus #64 Etnoloogia üldkursus #65 Etnoloogia üldkursus #66
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 66 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Koostamise hetkel kattis üsna täpselt ajaloolastele loetava aine mahu. Fail on suht lähedane aine konspektile selle erinevusega, et koostaja pole kordagi Jaanus Plaadi samanimelise aine loenguid külastanud.
ajalugu , etnoloogia , antropoloogia , etnograafia , kultuurökoloogia , etnoloog , etnoloogia , etnograaf , antropoloogia , sugulus , etnograafia , aasia , välitööd , evolutsionism

Mõisted

konspekti koostamisel, räägitakse pea, 2 balti, 1 kütid, 13 kütid, lühiülevaade eestlas, antropoloogia, paleo, peamine meetod, suur tähtsus, ajalooline k, tes, subkultuur, eel, 1537, oman, aasia, difusionism, naturaaltea, briti strukturalistlik, kultuuri aren, estofiilid, ala, kraas, gustav ränk, veo, gustav ränk, kirjeldav lingvistika, sapir, hüpoteesi üle, sotsio, pidgin keel, whorf, gaeli alamrühm, albaania keel, tahhaari keel, mongoli rühm, tunguusi, semiidi rühm, egiptuse rühm, berberi rühm, kultuuriökoloogiaks, , küttide, varustus, toimub tege, sugulusside, põllumajanduse tundmine, , keerukam, sugulus, sugukond, klann, fraatria, peamiselt kagu, rahva tasandil, exo, eksogaamia, eksogaamia, polügaamia, naiste hierarhia, vahetusabielu, henogaamia, leviraat, soroaat, naise staatus, paljudes eelindust, vanusegruppi, tirikid keeniast, rituaaliva, eraldatakse külast, naisekssaamise rituaalid, roro hõimul, 1 charles, ühiskonnad, avatud süsteemiga, klassiühiskondades, kõrvalt vaadates, majandussüsteem, kaks põhiosa, omandiõiguse eristamine, trobriandlased, vanuseline tööjaotus, kaasaegsed maiad, vastastikune vahetus, peamine iseloomujoon, poliitiline süsteem, hõimusüsteem, pealiku, käepi, eelindust, teemiga ühiskondades, mitteametlik kontroll, anti tibule, religioonipsühholoogia, religioonisotsioloogia, usundilugu, taotlus, religioon, üleloomulik, jades, jumalused, teaduskirjanduses nime, inkade täht, analoogia maagia, kontakti maagia, ena, šamaanid, põh, ša, võrreldes ša, rituaalid, üleminekuriitused, kuuaad, müüdid, 2 teemat, ette cinta, sünkretism, usulised äärmusliikumised, äratusliikumised, taassünni liikumised, kohanemisantropoloogia, administratiivantropoloogia, action, kütid, kõrgemad mäed, konstitutsiooni kohaselt, peamised haigused, majanduse alus, suurema tõu, maiad kirju, linnade suuru, ehi, peamised kasvata, skandinaavia, briti saared, karjanduskultuure, dusega, sündivus

Sisukord

  • Tartu ‘Ulikool
  • Etnoloogia ‘Uldkursus
  • Konspekt tundmatu tudengi laualt
  • Tartu 1999
  • Sissejuhatus
  • Õigused ja kohustused
  • Sisukord
  • Erinevused Euoopas ja Ameerikas
  • Kultuurantropoloogia
  • Etnoloogia ja teised teadused
  • Etnoloogia eelkäijad
  • Evolutsionism
  • Evolutsionistide põhilised huvialad
  • Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt
  • Mida etnoloog võiks uurida välitöödel
  • Ettevalmistused etnograafilisteks välitöödeks
  • Teoreetilised ja praktilised probleemid välitöödel
  • Kultuurirelatsioom
  • Etnograafiliste andmete kasulikkus
  • Eellugu
  • Varasemad kroonikad ja reisikirjad
  • Balti-Sakslastest kirjamehed
  • Õpetatud Eesti Selts
  • Eestlastest rahvakultuuri kogujad ja uurijad. 19-20 saj
  • Etnoloogia kui teadus Eestis
  • Eesti Vabariik
  • Nõukogude Eesti
  • Peamised uurimisvadkonnad
  • Eesti erinevad kultuurivaldkonnad
  • Keel ja kultuur
  • Mõisted
  • Keele ja kultuuri suhted
  • Rahvad keelkonniti
  • Klassifitseerimise moodused
  • Tähtsamad keelkonnad
  • Ülejäänud maailma keeled
  • Kultuur ja keskkond
  • Kütid-korilased
  • Aiaviljeluskultuurid
  • Karjanduskultuurid
  • Põllunduskultuurid
  • Industriaalühiskond
  • Sugulussüsteemid
  • Sugulasgrupid
  • Põlvnemise ja suguluse arvestamise printsiibid
  • Erinevate sugulaste tähtsus, rollid erinevates kultuurides
  • Seks, abielu, perekond
  • Abieluvälised suhted
  • Abielu
  • Perekond
  • Meeste ja naiste maailm
  • Grupeerimine vanuste järgi
  • Initsatsiooni rituaal
  • Huvigrupid
  • Sotsiaalne kihistumine
  • Sotsiaalne staatus, roll, situatsioon
  • Ühiskonnad sotsiaalse kihistumise astme järgi
  • Klassikuuluvuse välised märgid
  • Majandussüsteemid
  • Tootmine
  • Jaotamine
  • Erinevate majandussüsteemide kontaktid
  • Majandusetnoloogia
  • Poliitilise süsteemi tüübid
  • Tsentraliseerimata süsteemid
  • Tsentraliseeritud süsteemid
  • Sotsiaalne kontroll
  • Seadused ja õigusmõistmine
  • Seadusandlus, õigusemõistmine
  • Poliitiline süsteem ja välissuhted
  • Poliitilise etnoloogia muud uurimisvaldkonnad
  • Religioonietnoloogia
  • Erinevad religioonikäsitlused
  • Religioonietnoloogia peamised uurimisalad
  • Üleloomulikud jõud
  • Mitteisikuline
  • Isikuline
  • Maagia
  • Üleloomulikuga suhtlemise moodused
  • Spetsialistid
  • Rituaalid
  • Religioon, müüdid, maailmavaade
  • Kultuuride muutumise viisid
  • Kultuuriliste muutuste tingimused
  • Vägivaldsed kultuurimuutused
  • Reaktsioon vägivaldsele kultuurimuutusele
  • Moderniseerumine
  • Rakendusetnoloogia
  • Geograafia
  • Inimesed
  • Sotsiaalelu
  • Ajalugu
  • Majandus
  • Külakultuur
  • Maiad
  • Ajalugu
  • Kultuur
  • Majandus
  • Euroopa kultuurid
  • Rahvastikuprotsessid
  • Religioonid
  • Etnoloogiateaduse Teooria ja
  • Peatükk 1
  • Sissejuhatus antropoloogiasse ja
  • Mis on etnoloogia?
  • Antropoloogia
  • Etnograafia
  • USA jaotus
  • Euoopa jaotus
  • Peatükk 2
  • Etnoloogiateaduse ajalugu
  • Primitiivne kultuur
  • Bronislaw Malinowski
  • Peatükk 3
  • Etnoloogiateaduse metoodika ja
  • Peatükk 4
  • Etnograafia II. Lühiülevaade
  • Etnograafiline sõnastik
  • Etnoloogia uurimisvaldkonnad
  • Peatükk 5
  • Keel ja kultuur. Maailma
  • Keel ja muud suhtlusvahendid
  • Lingvistika uurimisalad
  • Indo-Eoroopa keelkonda kuulub 11 keelerühma
  • Uraali keelkond
  • Altai keelkond
  • Semiidi-Hamiidi keelkond
  • Peatükk 6
  • Kultuurökoloogia
  • Kultuuriökoloogiaks
  • Iseloomulikud jooned
  • Peatükk 7
  • Sugulussüsteemid, perekonna
  • Sugulus
  • Bilateraalne
  • Unilineaarsed süsteemid
  • Matrilineaarne
  • Patrilineaarne
  • Abielu vormid
  • Abikaasa valik ja abielu sõlmimine
  • Perekonnatüübid
  • Elukohavalik
  • Peatükk 8
  • Sotsiaalsed rollid ja ebavõrdsus
  • Staatus
  • Sotsiaalne situatsioon
  • Peatükk 9
  • Vastastikune vahetus
  • Redistributsioon
  • Peatükk 10
  • Poliitiline etnoloogia
  • Poliitilise süsteemi tüübid
  • Tsentraliseerimata süsteemid
  • Kogukondlik
  • Hõimusüsteem
  • Tsentraliseeritud süsteemid
  • Tugeva pealikuvõimuga süsteem
  • Sotsiaalne kontroll
  • Seadused ja õigusmõistmine
  • Seadusandlus, õigusemõistmine
  • Poliitiline süsteem ja välissuhted
  • Poliitilise etnoloogia muud uurimisvaldkonnad
  • Peatükk 11
  • Religioon, maagia
  • Religioonietnoloogia
  • Erinevad religioonikäsitlused
  • Religioonipsühholoogia
  • Religioonisotsioloogia
  • Usundilugu
  • Etnoloogiline
  • Religioonietnoloogia peamised uurimisalad
  • Üleloomulikud jõud
  • Mitteisikuline
  • Isikuline
  • Jumalused
  • Vaimud ja hinged
  • Maagia
  • Üleloomulikuga suhtlemise moodused
  • Kaudne
  • Otsene
  • Spetsialistid
  • Šamaanid
  • Preester, preestrinna
  • Teised
  • Rituaalid
  • Religioon, müüdid, maailmavaade
  • Peatükk 12
  • Arengu- ja rakendusetnoloogia
  • Kultuuride muutumise viisid
  • Kultuuriliste muutuste tingimused
  • Vägivaldsed kultuurimuutused
  • Reaktsioon vägivaldsele kultuurimuutusele
  • Põgenemine
  • Apaatiasse langemine
  • Sünkretism
  • Usulised äärmusliikumised
  • Äratusliikumised
  • Taassünni liikumised
  • Moderniseerumine
  • Rakendusetnoloogia
  • Osa III
  • Ülevaade maailma rahvastest
  • Peatükk 13
  • Kütid-korilased ja
  • Geograafia
  • Inimesed
  • Sotsiaalelu
  • Ajalugu
  • Majandus
  • Külakultuur
  • Peatükk 14
  • Karjanduslikud ja
  • Mehhiko ”indiaanlaste”
  • sapotecod, maiad jt) kultuurid
  • Maiad
  • Kultuur
  • Teadmised
  • Religioon
  • Haridus
  • Peatükk 15
  • Industriaalkultuurid: ülevaade
  • Euroopa rahvastest
  • Lühiülevaade eestlastest jt
  • Euroopa kultuurid
  • Rahvastikuprotsessid
  • Religioonid
  • Kirjandus
  • Indeks

Teemad

  • Etnoloogiateaduse Teooria ja praktika
  • Sissejuhatus antropoloogiasse ja etnoloogiasse. Põhimõisted
  • Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika: etnograafia I
  • Etnograafia II. Lühiülevaade eesti etnoloogiateadusest
  • Keel ja kultuur. Maailma rahvad keelkonniti
  • Sugulussüsteemid, perekonna- ja abieluvormid
  • Poliitiline etnoloogia
  • Religioon, maagia, maailmavaade
  • Arengu- ja rakendusetnoloogia
  • Kütid-korilased ja aiaviljeluskultuurid. Vanuatu saarte kultuurid Mela
  • neesias
  • Karjanduslikud ja põllumajanduslikud kultuurid, Mehhiko ”indiaanlas
  • te” (sapotecod, maiad jt) kultuurid
  • Industriaalkultuurid: ülevaade Euroopa rahvastest. Lühiülevaade eestlas
  • test jt soome-ugri rahvastest
  • praktika
  • etnoloogiasse. Põhimõisted
  • kultuurantropoloogiaks
  • füüsiliseks antropoloogiaks
  • arheoloogiaks
  • lingvistiliseks antropoloogiaks
  • etnoloogiat
  • Primitive Culture
  • sotsialiseerumiseks
  • kulturatsiooniks
  • eelajaloolisteks
  • üldisest inimloomusest
  • Evolutsionistide põhilised huvialad
  • heliotsentrism
  • Science
  • praktika: etnograafia I
  • eesti etnoloogiateadusest
  • Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt
  • Eestimaa ja eestlased
  • Akadeemias
  • Soome sugurahvaste et
  • Die Subkultur Estland
  • Eesti talurahva arhitektuur
  • Eesti talurahva
  • vanem toit
  • rahvad keelkonniti
  • Indo-Eoroopa keelkonda kuulub 11 keelerühma
  • Sugulussüsteemid, perekonna
  • ja abieluvormid
  • perekond
  • sugukond
  • klann
  • fraatria
  • Unenägude seletamine
  • eksogaamia
  • endogaamia
  • monogaamia
  • polügaamia
  • grupiabielu
  • vahetusabielu
  • henogaamia
  • naine-naine
  • leviraat
  • soroaat
  • kula
  • potlatš
  • mitteametlikud
  • maailmavaade
  • mana
  • analoogia maagia
  • kontakti maagia
  • üleminekuriitused
  • nimepühaku päeva tähistamine
  • kuuaad
  • suured religioossed pidustused
  • jumalate ja kaitsepühakute auks
  • perioodiliste kriitiliste sündmuste
  • kohanemisantropoloogia
  • administratiivantropoloogia
  • action-antropoloogia
  • kaitse-antropoloogia
  • aiaviljeluskultuurid. Vanuatu
  • saarte kultuurid Melaneesias
  • traditsioonilisele omanikule
  • põllumajanduslikud kultuurid
  • sapotecod, maiad jt) kultuurid
  • maia
  • püha
  • soome-ugri rahvastest
  • köited 1, 3
  • http://www.eb.com
  • Loengukonspekt

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

19
docx
Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
343
pdf
Maailmataju uusversioon
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
477
pdf
Maailmataju
46
docx
Sissejuhatus sotsioloogiasse
45
docx
Kultuurantropoloogia konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !