Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esimese Eesti vabariigi põhiseadused (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Esimese Eesti Vabariigi põhiseadused
Esimene põhiseadus
  • Põhiseadus on vajalik riigi õigusliku aluse rajamiseks
  • 23. aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu üldvalimiste tulemusel
  • 15. juunil 1920 võtab Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi seaduse, mis on sellel hetkel Euroopas demokraatlikumaid ja liberaalsemaid konstitutsioone
  • Põhiseaduse kohaselt on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu
  • Valimiste
  • Rahvahääletuste ( referendumid )
  • Rahvaalgatuste kaudu

Riigikogu –seadusandliku võimu teostaja
100 – liikmeline
Ühekojaline parlament
Vabariigi Valitsus – täidesaatev võim
Riigivanem juhtis valitsuse tegevust + esindusülesanded
Esimese põhiseaduse puudused
Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle:
  • Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati harva
  • Riigipea (presidendi) puudumine
  • Riigikogu hakkas domineerima valitsuse üle
  • Riigivanem ei saanud etendada tasakaalustavat rolli kahe võimu vahel
  • Riigikogu üle puudus rahva ja riigipea kontroll

Teine põhiseadus
  • 1931 valmis uue põhiseaduse eelnõu
  • 1932 a. augustis pandi see rahvahääletusele
  • Eelnõu sai kritiseerimise osaliseks nii vapside kui ka sotside poolt – eelnõu kukkus rahvahääletusel läbi
  • Vapsid soovisid hääletusele panna oma eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti
  • Riigikogu eelistas läbikukkunud varianti , muutes seda meelepärasemaks sotsialistidele
  • 1933 juunis toimub teine hääletamine, kuid see kukub läbi, sest see langeb kokku Jaan Tõnissoni vastase kampaaniaga
  • Valitsus on sunnitud kehtestama kaitseseisukorra – piiratakse vapside tegevust
  • Valitsuse autoriteet langes veelgi
  • 1933.a. sügisel läks hääletamisele vapside põhiseadus, mis võeti häälteenamusega vastu
  • Tõnisson astub tagasi, Päts moodustab üleminekuvalitsuse, sõlmib kokkuleppe Johan Laidoneriga – 12.märtsil 1934 algab vaikiv olek
  • Lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele
  • Kõrgemat võimu hakkas teostama riigivanem, kuid nüüd polnud enam tegemist valitsusjuhiga, vaid rahva poolt valitava ja suuri õigusi omava riigipeaga (presidendiga)
  • Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, veto õigus, Riigikogu laiali saatmise õigus, valitsuse ametisse nimetamise ja tagandamise õigus

Kolmas põhiseadus
  • 1936 algatas Päts kolmanda põhiseaduse koostamise
  • Viidi läbi rahvahääletus, mis andis Pätsi kavale jah-sõna, valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu , mis tuli kokku 1937
  • 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus, mis vastas riigivanema soovidele
Esimese Eesti vabariigi põhiseadused #1 Esimese Eesti vabariigi põhiseadused #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliisikene Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Referaat EVs kehtinud põhiseadustest

TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Nimi RÜHM ÜLEVAADE EESTI VABARIIGIS KEHTINUD PÕHISEADUSTEST Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 4 1.PÕHISEADUSE PREAMBUL........................

Riigiõigused
thumbnail
2
docx

Eesti 1930ndatel

Eesti 1930-ndatel aastatel 1. Ülemaailmnemajanduskriis selle olemus 2. Olukord Eesti põllumajanduses ja tööstuses 3. Vabadussõjalaste liikumine, selle eesmärgid 4. Põhiseaduslik kriis. 2 rahva hääletust. 5. Vapside põhiseaduse vastuvõtmine, selle sisu. 6. 1934 aasta 12 märtsi riigipööre, selle olemus 7. Vaikiv olek, selle olemus. 8. 1938 aasta põhiseadus, selle sisu. 9. Konstantin Päts- Eesti esimene president. 10. Majandus 1930-ndatel teisel poolel. 11. Välispoliitika, selle prioriteet. 1. Vili ikandus. New Yorgis alanud majannduskriisi põhjaks oli 1932-1933. Eriti raske oli põllumeestel. Toodang küll suurenes, aga rahva ostuvõime langes. Hinnad langesid nii palju, et paljud talud hakkasid ,,haamri alla" minema. Ostuvõime langes ka ekspordimaades, näiteks Inglismaal ja Saksamaal. 2. Vaata esimsest küsimust. 3. 1929

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti 1934. aastal

läbikukkumine - poliitiliste vastuolude teravnemine, kokkupõrked rahvakoosolekutel, valitsuse ebapopulaarsuse kasv-1933a. augustis üleriigiline kaitseseisukord - 1933.a. oktoober- kolmas rahvahääletus (vapside põhiseaduse projekt)- võetakse vastu - üleminekuvalitsus eesotsas K.Pätsiga - 1934a. jaanuar- astus jõusse uus põhiseadus : ¤ riigivanem valitakse viieks aastaks rahva poolt (si suliselt president) ¤ riigivanemal õigus panna vastuvõetud seadustele veto ¤ riigivanemal õigus Riigikogu laiali saata ¤ seadusandlik võim- ühekojaline riigikogu, volituste

Ajalugu
thumbnail
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.

Ajalugu
thumbnail
29
docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918­39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918­19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.

Eesti uusima aja ajalugu
thumbnail
9
odt

1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused

Tallinna Majanduskool OT12 Annika Kallas 1992. aasta EV põhiseadusele eelnenud EV põhiseadused Referaat Tallinn 2013 1. 1920.aasta PÕHISEADUS JA SELLE VÄLJATÖÖTAMINE Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a. kokku Asutav Kogu, kelle peaülesandeks oli Eestile põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Asutav Kogu jõudis sihile 15. juunil 1920. a., võttes vastu Eesti omariikluse ajaloo esimese põhiseaduse, mis jõustus 21. detsembril 1920. a. 1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel

Inimõigused
thumbnail
8
doc

Eesti vabariik

EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ­ ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu.

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Eesti Vabariigi sisepoliitika iseseisvumise algusaastatel

Eesti Vabariigi sisepoliitika 15. juunil 1920 kiitis Asutav Kogu heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse, mille väljatöötamisel võeti eeskuju Weimari Vabariigi, Sveitsi, Prantsusmaa ja USA põhiseadustest. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti demokraatlik, parlamentaarne ja riigipeata vabariik, mille rahvale on tagatud otsene osalemisvõimalus seadusandluses, see tähendab, et riigivõim on rahva käes. Üliliberaalse põhiseadusega kehtestatud poliitilist süsteemi iseloomustas seadusandliku võimu rahva poolt valitud parlamendi ülimuslikkus. Ühekojaline parlament ­ Riigikogu - koosnes 100 liikmest, kes valiti kolmeks aastaks üldistel, ühetaolistel ja otsestel

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun