Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ehitus

Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine.
Kategooriad
Faile
Betooni puurimine - Akadeemiline
11
Betoonitööd - Kutsekool
10
Betooniõpetus - Tallinna Tehnikaülikool
16
Eelarvestamine - Akadeemiline
6
Ehitiste renoveerimine - Tallinna Tehnikaülikool
5
Ehitiste tarindid -
2
Ehitus - Keskkool
234
Ehitus - Akadeemiline
23
Ehitus alused - Kutsekool
63
Ehitus materjalid ja konstruktsioonid - Kutsekool
51
Ehituse ja veemajanduse inseneralused - Tartu Ülikool
1
Ehituse juhtimine -
2
Ehituse maksumusehindamine - Tallinna Tehnikaülikool
7
Ehituse organiseerimine -
4
Ehitusettevõtte ökonoomika - Tallinna Tehnikaülikool
5
Ehitusfüüsika - Tallinna Tehnikaülikool
25
Ehitusfüüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
4
Ehitusgraafika - Tallinna Tehnikaülikool
94
Ehitusgraafika - Eesti Maaülikool
1
Ehitusgraafika ii - Tallinna Tehnikaülikool
20
Ehitusinvesteeringud - Tallinna Tehnikaülikool
1
Ehitusjuhtimine - Tallinna Tehnikakõrgkool
2
Ehituskeemia -
10
Ehituskonstruktsioonid - Tallinna Tehnikakõrgkool
11
Ehituskonstruktsioonid - Kutsekool
13
Ehituskonstruktsioonid - Eesti Maaülikool
1
Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused - Tallinna Tehnikaülikool
2
Ehituskorraldus - Tallinna Tehnikaülikool
19
Ehitusmasinad - Tallinna Tehnikaülikool
31
Ehitusmasinad - Eesti Maaülikool
5
Ehitusmaterjalid - Tallinna Tehnikaülikool
148
Ehitusmaterjalid - Euroülikool
2
Ehitusmaterjalid - Eesti Maaülikool
8
Ehitusmaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
24
Ehitusmaterjalid - Kutsekool
8
Ehitusmehaanika - Tallinna Tehnikaülikool
20
Ehitusmõõdistamine -
3
Ehituspuusepp - Kutsekool
5
Ehitustarindid - Eesti Maaülikool
1
Ehitustehnoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
19
Ehitustehnoloogia - Eesti Maaülikool
5
Ehitusviimistlus - Kutsekool
65
Ehitusõigus - Tallinna Tehnikaülikool
5
Ehitusõigus - Tallinna Tehnikakõrgkool
2
Ehitusõpetus - Eesti Maaülikool
8
Ehitusökonoomika - Tallinna Tehnikakõrgkool
5
Geosünteedid teedeehituses -
1
H?drogeoloogia -
2
Hoone osad -
10
Hooned - Tallinna Tehnikakõrgkool
14
Hoonete 3D laserskaneerimine -
1
Hoonete konstruktsioonid - Tallinna Tehnikaülikool
11
Hoonete renoveerimine - Eesti Maaülikool
1
Hüdraulika -
3
Hüdroisolatsiooni tööd - Kutsekool
16
Hüdroloogia -
2
Katlatehnika - Tallinna Tehnikaülikool
3
Katusetööd - Kutsekool
1
Kinnisvarakorrashoid -
1
Kivikonstruktsioonid - Tallinna Tehnikaülikool
4
Konstruktsioonid - Tallinna Tehnikaülikool
2
Korrosioonikaitse ehituses - Tallinna Tehnikaülikool
2
Krohvitööd - Kutsekool
18
Küte -
2
Laevade ehitus - Kutsekool
20
Laevaehitus - Eesti Mereakadeemia
10
Laevaehitus - Akadeemiline
3
Liiklussõlmed -
1
Maalritööd - Kutsekool
30
Maastiku ehitus - Kutsekool
3
Maja soojustus - Akadeemiline
3
Metallkonstruktsioonid-projekt ii - Tallinna Tehnikaülikool
5
Montaazitööd - Kutsekool
1
Muinsuskaitse ja renoveerimise alused - Kutsekool
4
Mööbli restaureerimine - Kutsekool
2
Müüritööd - Kutsekool
17
Müüritööd - Keskkool
2
Palkmaja - Kutsekool
3
Plaanimine ja teed - Tallinna Tehnikaülikool
7
Plaatimine - Kutsekool
4
Plekkseppa eriala - Kutsekool
2
Pottsepatööd -
2
Projektijuhtimine ehituses - Tallinna Tehnikaülikool
3
Puidutöö -
9
Puitkonstruktsioonid - Tallinna Tehnikakõrgkool
14
Raalptojekteerimine -
3
Rakendusmatemaatika II -
1
Raudbetoon - Tallinna Tehnikaülikool
9
Raudbetoon - Tallinna Tehnikakõrgkool
1
Remont ja rekonstrueerimine -
3
Renoveerimine - Tallinna Tehnikaülikool
4
Restaureerimine - Kutsekool
15
Rullmaterjalid -
3
Säästev ja keskkonnasõbralik ehitus - Tallinna Tehnikaülikool
1
Tee-ehitusmaterjalid -
1
Tee-ehitustööd - Tallinna Tehnikakõrgkool
2
Teedeehitus - Kutsekool
18
Teedeehitus - Akadeemiline
2
Teedegeodeesia -
2
Teekonstruktsioonid -
1
Teeprojekteerimine -
3
Teerajatised - Tallinna Tehnikakõrgkool
1
Tehnilise infrastruktuuri alused - Eesti Maaülikool
3
Tehnoloogia - Tallinna Tehnikakõrgkool
8
Tehnovõrkude ekspluatatsioon - Tallinna Tehnikaülikool
2
Teoreetilise mehaanika lühikursus -
6
Teraskonstruktsioonid - Tallinna Tehnikaülikool
11
Ventilatsioonitööd - Kutsekool
3
Vesiehitised -
2
Vundamendid - Tallinna Tehnikaülikool
11
arhitektuuriajalugu -
5
Üldehitus - Kutsekool
41
Üldgeodeesia -
7


Kategooria ehitus populaarseimad õppematerjalid

Sisukord 1. Sisukord lk.1 2. Ehitustööde päevik lk.2 3. Ehitusplatsi töökoosolekute protokollid lk .3 4.Kaetud tööde aktid lk.4 5. Ehitustööde päviku sisu lk.5 6. Kasutatud allikad lk .6 1. Ehitustööde päevik Koos ehitustööde päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite katsetamise tulemusi, täiteskeeme, ülesmõõtmisjooniseid ja muid ehitusele olulisi dokumente (originaal või koopia). Ehitustööde päeviku pidamiseks soovitatakse kasutada ühtset tüüpvormi, mis on trükitud identsena kolmele eri värvi isekopeeruvale paberile nii, et vormi täitmisel tekib kolm eri värvi aluspõhjaga (nt. roheline, punane, sinine) päeviku eksemplari (originaal ja 2 koopiat). Konkreetse päevikulehe identifitseerimise võimaluse tagamiseks tuleb ehitustööd
Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga (2). Tabelisse 5.1 on koondatud kõik meie alarühmas saadud katsetulemused. V=a*b*
asukohaga Tallinnas. 1.3 Tooted ja teenused Ettevõtte poolt pakutavate toodete ja teenuste nimekiri (tabel 1.) ulatub asfaltbetoonkatete paigaldamisest kuni kütuse müügini, kuna firma omab märkimisväärselt palju tehnikat, suuri laoplatse, tanklat, rendiladu ja autoremonditöökoda koos -pesulaga. Tabel 1. 4 Teede ja platside ehitus. Teedeehitusdivisjon Kaeve- ja täitetööd. Liiv- ja killustikaluste ehitus. Bituumenaluste ja tsement-stabiliseeritud aluste ehitus. Asfaltkatete tasasusfreesimine ja purustamine. Freespurust katete ehitamine. Mulla ja täitepinnase sõelumine ning müük.
Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“ 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus – vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus – tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. • materjalide valik • piirdetarindite soojusläbivuse arvutused • piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll • hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: • niiskunud materjali väljakuivamise kontroll • hoone tööea tagamine. • õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). • niiskustehnilise toim
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 katsetamine Soojusisolatsiooni 1. Tci6eesmdrk Vahtpoliistiteentoodete tnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tm€testm66tmete swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesi tolerantsidest, ja sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavad materjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatud potiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS seadmedja vahendid 3. Kasutatavad 0,02mm,m66dulinttipsus€ga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. kaik 4. Tatd 4.'l M66tmete meeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaramine vastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Kats
1. Staatikaga määratav mitmesildeline tala 2. Kolme liigendiga raam 3. Sõrestik 4. Raami arvutus jõumeetodil
ANDMED L 155,0 m B 20,0 m Tm 13,20 6,60 Tf 6,2 m ?Tkaup 2446,68 Ta 7,0 m ?Troo 0,02 462,14 2446,68 Cb 0,86 ?Tvarud -300,00 2387,00 Cw 0,77 ?Tbalast 2387,00 0,34 -0,34 roo1 1,025 t/m3 ballast minus -820,00 roo2 1,000 t/m3 Ballast 820,0 t last 450,0 t kulu 300,0 t lubatud T 6,70 m Sisesta andmed B2-B13 lahtritesse VASTUS Tm 6,60 m mahtVV 17596 m³ massVV 18035 t Awp 2387 ?T 0,184 m süvmuut lastimisel uus T
Töö Nr.1 Materjalide tiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse määramine. Ehitusmaterjalide tihedus ?0 määrakse keha massi ja mahu suhtena. G ?0= ?1000 Vo G – proovikeha mass õhus (g) V0 - proovikeha maht (cm3) Materjaali nimetus Proovikeha Proovikeha Proovikeha Tihedus N mõõtmed (mm) math (cm3) mass (g) (?0) r. (kg/m3) 1 Teras 54 10 10 5.4 42,5 7870,37 2 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,72 3 Mänd 60 39 39 91,26 45,2 495,3 4 Dolokivi 98 99 14 135,8 372 2739,3 5 Vaht
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Oleneva
1. Puitmajade välisfasaadi renoveerimine 2. Eesmärk Pakkuda välja 3­4 alternatiivset puitmaja välisfasaadi renoveerimise lahendust, mis vastaksid  muinsuskaitse nõuetele ja tellija vajadustele. Leida kolmselt kõige optimaalsem varjant 3. Töö teoreetilised alused Sünteesi staadiumis arvestatakse idee realiseeritavust. Eesmärgiks on luua kindlad alused  edasiseks   tegevuseks.   Antud   staadiumis   selgub   töö   eesmärk   ning   määratakse   ülesande  piirid. Ülesanne jagatakse alaülesanneteks, lihtsustatakse, toonitades olulist ja kõrvale jättes  ebaolulist. Staadiumi lõpul pannakse paika kriteeriumid, millele lõpplahendus vastama peab. 4. Metoodilised alused 1)analüüsida hetke olukorda 2)Olukorra puudused 3)Puuduste põhjused välja tuua 4)Puuduste eemaldamise viisid 5)Lahenduste analüüs 6)majanduse analüüs 7)valitud sound 8)Kriteeriumid 5. Tulemuse
Staatikaga määratav mitmesildeline tala
21. Külmasillad (geomeetriline külmasild, konstruktiivne külmasild, „projekteerija praak“ külmasild), külmasildade mõjud, temperatuuriindeks, temperatuuriindeksi kriitiline tase Eesti elamutele, külmasilla joonsoojusläbivus Külmasild – tarindi osa, mille soojusläbivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojus- läbivusest. Jaguneb: geomeetrilisteks-, konstruktiivseteks- ja ehitus vigadest tulevateks külmasildadeks. Geomeetrilised külmasillad: seina välisnurk, akna ja seina liitekoht, tellissidemetega sein jne. Külmasildede mõjud – suurendavad hoonete energiakulu. Piirdetarindite soojusläbivuse üldise vähenemise juures on hoone külmasildade osakaal kasvanud. Külmasillad põhjustavad madalama sisepinna temperatuuri, mis omakorda põhjustab suuremat suhtelist niiskust. Kui
Üks kõik millist töövõtu korraldust või hinnakujunduse viisi tellija ka ei soositaks, siis finants riski jääb igajuhul ülesse. Riski ei ole võimalik elimineerida aga seda on võimalik kallutada tellija või töövõtja suunas. Järgnevalt on üks väike tabel, mis iseloomustab riski jaotust tellija ja töövõtja vahel. Selge on see, et kui tellija tahab töövõtjaga sõlmida kogusumma lepingut, siis sisuliselt kogu risk on töövõtjal. Sellise lepingu tüübi puhul läheb tellijale ehitus küll kallimaks aga sellega väldib lepingu ülekulu. Valides aga kulude katmise lepingu koos töövõtja %-ga, suudab ta kulusid rohkem kontrollida ja vajadusel ka projektis viia sisse muudatusi, aga lepingu maksumus selgub alles ehitustööde lõpuks ning projektist tulenev kogu risk on tellijal. Kogusumma Peatöövõtt Hinnakirjadel Kulude leping töömahuloendiga põhinev hind katmine + %
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus – punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus – punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm – materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g – materjali kaalumiseks, v
kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb loobuda. Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest. Sellepärast on väga tähtis, et veel enne seda, kui tellija seob ennast liiga suurte kuludega, annaksid ligikaudsed eelarved talle teavet sellest, kui palju võib ehitus maksma minna. Sellest tulenevalt tekib soov prognoosida ehitusmaksumust mingil hetkel enne töömahtude loendi lõpetamist või pakkumuse tegemist. See tegevus toob aga kaasa täiendavad kulud aga seda arvutust tuleb mõnikord teha ka selleks, et kontrollida ehitaja hinna mõistlikkust. Sest kui töövõtjal on kasutada töömahtude loend, siis on ka loomulik, et tema eelarvestaja koostab täpse ja põhjendatud kulude eelarve just ehitaja huvidest lähtudes.
Raami arvutus deformatsioonimeetodil
?? 2011 loodi MTÜ Eesti BIM kompetentsikeskus, tegemistest kirjutatakse www.cadfoorum.ee ? ? 2011 valmis Ragn Sells jäätmekütuse jaam (teostas Maru ehitus) ? 2 ? 2011 3D mudel Tallinna vanalinnast, mis on hetkel geomeetriline mudel ? ? ? 2011 teostati esimene riigihange ehitustöödele, kus ehitusprojekt oli koostatud BIM mudelina, ? selleks oli Narva Politsei ja Piirivalveameti ühishoone ehitustööd (teostas Fund Ehitus OÜ) ? ?? 2012 märts avaldas Senate Properties uued BIM juhendid ? ? 2013 august Suur-Ameerika 1 ehk superministeeriumite ehitustööde hange (hange nurjus) ? ? ? 2013 üha enam projekte projekteeritakse mudelis. Järjest enam lõputöid toestatakse BIM-i kohta. Katsetatakse BIM-i mudelit ehitusplatsil ehitusjuhtimises. Kõik otsivad õiget tarkvara?! ? Viimase aja uuringud näitavad, et BIM-i kasutajate arv maailmas üha suureneb valdavalt 3 põhjusel: ?
1)Mis on skreeper.Skreeper töötleb pinnast järjestikku kaevates seda soovitud paksuse kihina,teisaldades mitme kilomeetri kaugusele ja laotades etteantud paksuse kihina.Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast.Skreeperi tööseadmestiku täielik koostus sõltub kopa täitmise ja tühjendamise viisist. Koosneb kopast,mis täitub edasiliikumisel selle süvistamiselpinnasesse,tühjendatakse kas kallutamise/liikuva tagaseinaga,kopa tõstesilindrid;luuk ja selle luugi tõstesilindrid; liikuv tagasein ja tagaseina tõukesilinder. Skreeperid- pinnast järjestikku kaevates, teisaldades ja laotades. Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast. Pinnase töötlemine skreeperiga on 2…2,5 korda odavam kui ekskavaatoritega. Kasutatakse -mitmesugustel töödel hüdrotehnilises, transpordi- ja tsiviilehituses. Neid rakendatakse kanalite kaevamisel, tammide ja paisude ehitamisel, mullete rajamisel, süvendite kaevamisel, a
Praktika toimus 1. kursuse praktika toimus 20.05 – 20.06.2013 ja 2.kursuse praktika toimus 12.08 – 20.09.2013 Praktikal täitsin järgmiseid ülesandeid: 1.Paigaldasin klaas villa , tüübeldasin ja kruntisin ning tegelesin veel igasuguste abitöödega. 2. kursuse praktikal täitsin peaaegu samu ülesandeid mis esimesel praktikal. 5. Ettevõtte iseloomustus praktika ülesannete põhjal • Ettevõtte õiguavorm on OÜ. • Elamute ehitus, betoonitööd, fassaaditööd, katusetööd, põrandatööd, vundamenditööd, sisetööd. • Töökorraldust juhib ettevõtes juhataja Rait Topper.Töötajate tööaeg on 7.00-18.00 , lõuna on 12.00-13.00. Töötajad alluvad juhatajale, kes kordineerib tööd ettevõttes. • Esmaabi ettevõttes on korraldatud vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. • Ohutus tehnika järgimine ettevõttes on nõuetekohena. • Ettevõte täidab ja peab kinni keskkonnaohutuse nõudeid.


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun