Eesti muinasaeg (0)

 
AJALOO KT  muinasaeg  
Eesti muinasaeg:  
Kiviaeg - keskmine kiviaeg 
                           - uuem kiviaeg 
Pronksiaeg  
Rauaaeg - vanem rauaaeg ( eelrooma ,  rooma  rauaeg) 
                             - keskmine  
                             - noorem 
                             - viikingiaeg  
                             - hilisrauaaeg 
Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi.  Jääaeg  algas Eestis 
u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi.  
Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) 
 
Eesti rahvuse kujunemine: 
 Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat 
rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei 
leidunud, kasutamine), neoli tili ne  kammkeraamika  võis tul a koos ida poolt sisserännanud 
soome- ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri  seostatakse  lõuna poolt sisserännanud 
indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik need rhvad segunesid. Teine teooria, mis võidab 
järjest rohkem poolehoidu, selgitab rahvuse kujunemist läbi ühe suure rahvastikurände peale 
viimase jääaja lõppu. Esmaasukateks peetakse Kunda kultuuri elanikke. Arvatakse, et nöör- 
ja kamm - keraamika kultuurid jõudsid siia väikeste inimrühmade läbi. Tänapäevaste eestlaste 
keelele ja välimusele on avaldanud mõju  kokkupuude  idapoolseste sugulaste, germaani ja 
balti hõimudega muinasajal ja hilisemalt ajalt kõik muud  rahvad , kes me üle valitsenud on. 
 
Muinsaja tööriistad : 
Talb - suurte pakkude lõhestamiseks (nagu kiil) 
Ahing - sakilise servaga kalapüügiriist 
Tuur -  sarvest tööriist jää lõhkumiseks 
Harpuun - luust /sarvest tööriist sakilise servaga 
Kõõvits - Tulekivist tööriist naha töötlemiseks 
Uurits - nagu tänapäeval naaskel 
 
Kultuuride võrdlus 
1)Kunda kultuur vs kammkeraamika kultuur 
S: Mõlemas kultuuris rajati asulad veekogude äärde.  Küttimine , kalastamine ja  korilus  olid 
põhilised elatusalad. Rändlev  eluviis. 
E: Kammkeraamika kultuurist teame matmiskombeid, kuid Kunda kultuurist ei tea. 
Kammkeraamika kultuuris olid tööriistad rohkem "polished", Kunda kultuuris olid need palju 
algelisemad. Erinevalt Kunda kultuurist, tegeleti kammkeraamika kultuuris keraamikaga. 
Kunda kultuuris polnud miski kaunistatud, kuid kameraamika kultuuris juba oli.  
 
2)Kammkeraamika vs nöörkeraamika 
S: Mõlemas kultuuris tegelti keraamikaga. Samuti on mõleas kutuurist teda  matmiskombed . 
Tegeleti kalastus , küttimise  ja korilusega. Nõud olid kaunistatud. Tööri stade materjalid kivi, 
puu, luu. 
E: Kammkeraamika asulad olid põhiliselt veekogude ääres, kuid nöörkeraamika asulad olid 
roumaadel(nad tegelesid ka karjakasvatusega). Kammkeraamika elanikud  matsid  surnud 
koju, aga nöörkeraamika viis nad oma asulast eemale. Nöörkeraamika kirved olid üleni 
ihvitud ja neis oli auk (sai  pulga  otsa panna). 
 
Metalliaeg Eestis 
1) Pronksiaeg (2. aastatuhande keskpaik eKr) - Pronks oli 1.metal , mida Eestis tunda õpiti.   
 
Iseloomulik:  
I.
kindlustatud asulad (tekkisid tõenäoliselt, sest olid tekkinud vara), tuntuim Saaremaal 
Asva asula. 
 
Tegevusalad:  
I.
maaviljelus ( alepõllundus , põhiline kõblas; kasvatati nisu, otra, hirrsi, uba, lina),  
II.
karjakasvatus ( veised ,  lambad ,  kitsed ), lisaks kütiti ja kalastati,  
III.
kaubavahetus (skandinaaviaga pronks vilja vastu) 
 
Tööriistad:  
I.
Pronksi meil ei valmistatud, esemed osteti sisse ja vajadusel sulatati uueks 
II.
Enamus tööriistu veel kivist, sest see odav ja kättsaadav 
 
Asustus: 
I.
Kindlustatud asulad 
II.
Üksiktalud 
III.