Facebook Like

Eesti keskaeg (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Misjon oli algusest peale Roomast tulnud idee ?
  • Kust tuli initsiatiiv ?
  • Millised jõud siin osalesid ?
  • Keskaegne Liivimaa kuulus Reichi ?
  • Miks tähistada lüüasaamist ?
  • Kes sündmuste taga ?
  • Kuidas jõudis ordu nii kiiresti sekkuda ?
  • Kuivõrd suutsid piiskopid vaimulikku võimu hoida ?
  • Kus korraga vaid paar piiskoppi. ?
  • Kuidas tuvastada ?
  • Miskit tegi (?). 1370. Strasuud ?
  • Mis on kristlaseks olemine ?
 
Säutsu twitteris
  • Eesti keskaeg


  • Historiograafia


    Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole .
    Nagu polnud keskaega , polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt-Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta.
    Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi.
    Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu.
    Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastupanuks rõhutati saksa volksgesichtes koloniaalmaad.
    Eestlaste-lätlaste vähe mainimine mitte etniline probleem vaid sotsiaalne.
    Baltisaksad leidsid , et keskaeg oli nende kuldaeg, kus nad olid iseseisvad. Vallutamist ei pidanud õigustama, sest tegu paganate ja metslastega. Kohtuvõitlustes (ordu vs piiskop) hoiti ordu poole, sest nemad oleks suutnud Venemaale vastu panna. See oleks lõpuks kaasa toonud ka ordu sekulariseerimise (nagu oli Preisimaal ). 1558 aga oli katastroof. Olulised maa rajaja piiskop Albert , teine inimene suur ordujuht W.v. Plettenberg .
    Rahvuslik suund. Nt Jannau räägib juba vabaduse kaotusest, Merkel ka. Räägitakse õnnelikest metslastest ja õnnelikust muinasajast, millele tegi lõpu ristisõdijad . Kiruti Albertit. Sellest aga pärinebki rahvuslik ajalugu. Tähendab muinasaja apologeetikat ja keskaja/moodsa aja hukkamõistu. Jakobsoni kõne nt. Kirjeldatakse, et saksad anastajad ja muidu pahad. Hiljem räägiti, et ordutegelased harimatud ja valelikud. Vaimulikud olid ilmalikud ja rikutud.
    Samas, nii eestlased, lätlased ja sakslased (protestandid kõik) leidsid, et usulises mõttes oli keskaeg üks suur õnnetus.
    Kahe MS vahel tegeleti ajaloo ülestähendamisega. H. Kruus: „Eesti keskaja vaimus ”, rääkis laostunud Liivimaast , mis tulenes sellest, et ta oli kolonialistlik. See ei elanud kellegi südames. Ülemkiht jäi aristokraatlikuks ja kaotas võimaluse ühtse rahva tekkeks, kultuur jäi kitsasse saksa vaimu. Ent vaim jäi edasi ( Jüriöö ), mis viis Vabariigini.
    Sarnased asjad ka Lätis, seal saksa-läti vahekord teravam . Seal heroiseeriti lätit eriti.
    Venemaal seletati, et Eestimaa põline Vene ala. Lähtub sellest, et 13. sajandini oli Liivimaa Vene vürstide võimu all. Toodi valeusk jne. Ivan IV üritas parandada ning õigluse tõi alles Peeter I. Maal peavad olema loomulikud /looduslikud piiridLäänemeri .
    Nõukogude ajal, eriti 1950. aastatel, oli ajalooline side vene rahvaga eriti tugev, mis avas võimalused sotsialistliku revolutsioonini.
    Pärast 1950. aastaid leebus olukord. Lõpuks, 80. aastail võeti taas natsionalistlik 30. aastate käsitlus , mis siiani kestab.
    Viimasel ajal väljunud Liivimaa uurimine siinsetest piiridest. Uurijad Taanis , Itaalias, Saksast (mitte baltisaksast). Ka anglo-ameerika autoreid ja see kõik avardab vaatevinklit.
  • Allikad


    3 keelt: ladina, alam-saksa (14saj I pool asendab), ülem-saksa ja veidi ka vana-vene, ülivähe eesti keelt.
    Arheoloogilised tulemused.
  • 13.sajandi kroonikad


    Henriku Liivimaa kroonika. Henriku autorsus hüpoteetiline . Mainitud Henrikus de Lattis. Saanud preestrihariduse. Lätlased peavad teda lätlaseks, sakslased vaidlevad vastu. Ent siiski pärinevat Magdeburgist, haridus Hamburgis/Holsteinis ning 1205 preestrina Liivimaale. Kirjutas 1224-1227. Faktoloogiliselt ja kronoloogiliselt täpne.
    Kahtlane see, kui kirjeldab sündmusi, kus ise pole olnud. Lisaks kroonika eesmärk olla taanlaste vastu (õigus Liivimaale kas piiskopil või taani kunnil). Vanim käsikiri aastast 1300. Rekonstrueeritud teksti Arbusow ja Bauer tegid. Kroonika käsitleb 1190-1227, alates Meinhardi tulekust.
    Kuna Liivimaal mitu keelt, siis kohanimed erinevad.
    Liivimaa riimkroonika – 13saj viimane kümnend, värsis. Ülem-saksa keeles. 12017 värsirida. Titli von Altpeker (?). Keegi orduga seotud tegelane. Ajajärk 12saj -13. saj lõpuni. Põhiosa Läti ala vallutamise lugu. Tegu rohkem rüütlikirjandusega ( vernakulaarne kroonika).
    Legitimeeriva aspektiga. Kellel keskne roll Liivimaa rajamises: ordu või vaimulikud. Mõeldud ordu tischbuchiks. Aga vb ka auditoorium väljaspool ordut, veenmaks väljaspool olijaid, et nad tuleks paganate vastu võitlema – värbamise aspekt.
    1876 tegi L. Meyer publikatsiooni.
  • 14. saj kronistika


    B. Hoeneke – alam-saksa keeles. Omal moel jätk vanale riimkroonikale. Mees oli kaplan, kantselei ülem 14saj keskel. Niisiis pärit ordust. Nooremat riimkroonikat pole säilinud, aga sisaldab ümberjutustusena 16saj Liivimaa kroonikas (Renneri tehtud). Ei ole täpselt teada, mis perioodi käsitleb. Algab kas 1320 või pisut enne. Selles kajastub ka Jüriöö. Parima väljaande tegi S. Vahtre .
    Hermann Wartberge ordus , ladina keeles. Liivimaa ajalugu kuni 1378. Väga rikkalik materjal kroonika seadmisel. Väga tugev apologeetika aspekt ka: kataloog ordu kasuks vallutamise osas. Kirjeldab omadest kogemustest Leedu vastu sõdimist. 1863 anti välja. Eesti keeles katkeid 1920. aastatel.
  • 15. sajand


    Ordu ja piiskopi leerid võitlevad; hävitatakse kroonikaid ja ajalugu, et omad argumendid oleks peal.
  • 16. sajand


    Liivi sõja ajal uus huvi ajalookirjutamise vastu. Siingi legitimatsiooniteema, vaja seletada, mis juhtus (al 58), tärkas huvi Liivimaa vastu ka väljaspool. Paljud ilmusid trükis juba siis.
    B. Russow Liivimaa kroonika. Õppinud Stettinis, Wittenbergis olnud ka. 1563 hiljemalt Tallinnas ja surmani, kuni 1600 Pühavaimus õpetaja.
    Päritolu küsimus segane. Johansen pidas eesti päritolu tegelaseks. Aga viited puudusid. 1990. aastail H. Mühlen publitseeris Johanseni käsikirju, mis muutusid kontrollitavaks: nüüd peeti väiteid ebapädevateks.
    Vb ka Ryssonbergi päritolu (?)
    Igatahes oli Tallinna-keskne kroonik . Oli protestant: Liivi sõda karistus moraalse allakäigu tõttu. Ilmus 3 trükki eluajal 1584 Berthis uuendatud trükk , täiendatud aga ka veidi puudu. Ilmus eesti keeles 1920. aastal ja 1967 tõlgiti üsna vigaselt.
    Johann Renner, jurist ordu juures. Pärit Vestfaalist. Suri ca 1583 Breemenis. Kroonika algusest kuni 1582. Leiti käsikirjana. Aga leiti veel mingi käsikiri Liivi sõjast, mis avaldati 1953. 1995 eesti tõlge.
  • 16. saj II pool, 17. saj algus


    F. Nyenstadt ja S. Heuring. 1562 tegi ka keegi Bredenbach kroonika, küsis miks sedasi juhtus: reformatsiooni eest karistus.
  • Leetopissid


    Novgorodi ja Pihkva teema. Annaali vormis, aastakaupa artiklitena. Korduvalt redigeeritud. Nimed suvaliselt. Nad kirjas Vene leetopisside kogus. Kirjas asjaajamisdokud.
  • Muu


    Tallinna linnaarhiiv ülihästi säilinud.
    Riia linnaarhiiv ka üsna muhe, aga oluliselt kehvemalt säilinud.
    Arhiivid olid ka linnustel, aga palju lihtsalt hävitatud. Materjal üle Euroopa laiali pillatud. 16-17saj jagati osa materjale Poola ja Rootsi vahel, aga Rootsis põles. Saare-Lääne materjalid Kopenhaagenis. Poola jagamise aegu veeti ka Moskvasse ja Peterburi osa.
    Üht-teist peaks olema Peterburis ja Moskva vanade asjade arhiivis . Palju on Hansalinnades (Gdansk, Lübeck). Berliinis Geheimes Staatsarhivis osa Königsbergi orduarhiivist. Tihedad sidemed Rooma kuuriaga (Napoleoni ajal läks kaduma osa).
    Suur osa materjale sisaldab supliike.
    Repertorium Germanicum mingi asi. Väga palju materjali ka publitseeritud. Teisalt on need väga vanad.
    Liv-Est und Kurl. UB” Publikatsioonide kogu. Bunge alustas, esimene köide 1853 . Lisaks veel „Akten und Rezessen”
    UB tegemine jäi MS tõttu katki.
    Brieflade” mõisate dokud
    Paljud materjalid seotud Liivi sõjaga. On veel ka „Hanserezesse” ja „Hansisches UB”
  • Varased kirjalikud allikad Eesti ala kohta


    „Eesti” – Tacitus 1. saj lõpul „Germanias” 45pt Aestii, kel merevaiku ja põlluharijad. Tema eeskujul maininud Cassiodorus jt keskajal.
    Wulfstan, anglosaksi kaupmees , 9saj mainib idapoolset maad Eostland.
    Tacituse info vahendatud teave, ta ise ei teadnud ju. Võis olla üldnimetus idapoolsete inimeste kohta. Ta mainis ka „Fenni”, kole metsikud ja primitiivsed.
  • Skandinaavia


    Saagades arvukalt toponüüme, mida seostada Eestiga . Sündmused neis kohtades. Probleem aga selles, et jutud kirja pandud väga palju hiljem.
    Nt Guta saaga Ojamaalt räägib, et iga kolmas mees läks Daghaiti, mis oli aga jama maa. Jutt u aastast 500, üles kirjutatud aga 13-14saj.
    Mainitud kohti nagu Eistland, Kurland jms.
    Islandil kirjutas 13saj Snorri Tuglusson saagasid , tegi kogu Heimskringla, kus räägitakse Svea kuningast Ingvarist. Too tegi rahu taanlastega ja ronis itta – till Estland – ründas kohas nbimega ‚at Steini’, seal tuli Eistr väega ja rootslased tapeti . Ingvar maeti selsamas, ca 600. Vb kenning .
    Kuramaal olnud 7-9saj Skandinaavia asula Grobina.
    Ekspansioon idarannikule on ilmne. Rus ja Rootsi ja Roslagen seotud
    Ruunikivide tekstid mainivad ka sõjakäike siia. Teada ka Olaf Tryggvasoni lugu 10saj lõpust . Nimede poolest koht pigem Baltipärane, aga kes teab.
    Saagad on Skandinaavia ajaloo allikad. Idaeuro asjad seal kõrvalised. Tuleb arvestada ajavahemikku sündmuste ja kirjapanemise vahel. Usaldusväärsus ilmneb vaid teiste kirjalike allikate komplektis. Arvestada kaugust ning et tegu on kunstilise üldsustusega, mis järgib traditsioone. Saaga eeldab imepäraseid hetki , dramaatilisi lahinguid, fantaasiat. Mida fantaasiaküllasem lugu, seda kaugemale paigutati. Samas ei saa eitada retki, kuid saagades suured teod minevikus ja kaugel.
  • Vana-Vene allikad


    Tšuudid – Loode- ja Põhja-Vene aladel. Räägitakse, et tšuudidel oluline roll Novgorodis. On ka sõjaretkeid nende vastu. Nt 11saj koordineeritud sõjapoliitika.
    Toimub 10 saj paiku kristianiseerimine. Baltikumist sai paganlik vaheala. Dünastiliselt Vana-Vene vürstid (kuni 12saj) seotud skandinaavlastega. Taani Valdemaril juured Venes.
    1030 Jaroslav Vladimirovitš Tark tuli Eesti sõdima ja tegi Jurjevi (Jaroslavi ristinimi Juri). Analoogilisi jutte 11-12saj veelgi.
    Isjasjev vallutas Kadepi (Keava?). Toimuvad veel 12saj. 1131-32 vürst Sevobad sõdis tšuudide vastu Klines.
    Sitsiilia geograaf Al- Idrisi
    Robert II teenistuses. Tegi maailmakaardi koos selgitustega, originaal oli hõbedast. Säilinud vaid koopiad . Araabia kiri konsonantkiri ja mainitakse Astlanda maad. Tagveida, Qlury. Seostus Koluvaniga ( vanavene tln). I. Leimus vaidleb vastu.
    Täitsa kindel oli aga 1219 taanlaste retk.
    Piiskop Fulco
    1170. paiku, taani misjonipoliitika. Benediktiini munk Prantsusmaalt. Määratud eestlaste piiskopiks. Alexander III kutsus Läänemere rahvad ristisõtta eestlaste vastu.
    Appi saadeti Nikolaus (olevat selle rahva hulgast). Oli seoses Lundi peapiiskopi Eskiliga. Ei tea küll, mis sai, aga näitab, et huvi oli.
    Taanlastel kanuti kultus (ristisõdijate pühak ).
    Henrik taanlastest ei räägi, on politiiliselt orduga seotud.
    1184 taanlased teinud mereretki siiakanti. 1187 Sigtuna, ei ole aga hästi tõestatav. 1206 Lundi peapiiskopi retk Saaremaale. Taani huvi ja Saksa-Breemeni huvi üsna erinev.
  • 13. sajand


    1208 algas Henriku teema. 1227 Saaremaa vallutamine (kroonik lõpetas), võitlus kestis edasi.
    Nimetatud rahvad (estonen, livonen) ei ole üks-üheselt etnilise olemusega, aga suuresti poliitilise sõltumise värk .
    Henrik Riia misjoni teenistuses. Eesmärk legitimeerida vallutust, muu on kõrvaline. Henrik võis olla preester Rubenes. Ta ei olnud otsustaja.
    Asjaolu, et see madalama tasemega ettevõtmine (vrd taani kuninglik ettevõtmine) võis olla põhjus, miks õnnestus paremini. Kuningal võis olla muudki teha ju. Albert võis rahulikult keskenduda ühele tegevusele.
  • Eesti-Läti 12saj lõpus ja 13saj alguses


    Käibel termin „eestlaste muistne vabadusvõitlus”. Pärit 20.saj algusest. Poliitilise tagataustaga rahv-rom termin. Termin anakronistlik ega kirjelda sündmusi:
    Ka periodiseering 1208-1227 väga juhuslik, kroonika järgi vaid.
    Selle asemel võiks rääkida ristisõjast ja kristianiseerimisest.
    Ent siiski polnud ehk täitsa ristiretkega tegemist. Ristisõdija sõdib veidi ja pöördub tagasi, siin aga mitte.
    Kristianiseerimine – tol ajal ei vaadatud kristlaseks olemist veendumustega seotult. Oli oluline vaid kuulumine kirikusse ja ristimine . Inimesed haarati süsteemi; ei nähtud liiga vajalik olevat veendumusi sisendada.
    Pagan on keskaegne mõiste, millega vastandatakse endid . Selles kontekstis vägivaldne misjon õigustatud ja normaalne.
    Vastandatakse piiskop Meinhardi rahumeelset kristianiseerimist.
    Õigustatud sõda kuradi välja ajamiseks, olgugi, et inimesed ristitud.
    Alates 19saj nähtud vallutuses kolonialismi. Saksa koloonia siiski ei olnud. Aga selles mõttes küll, et institutsioonid toodi mujalt. Nii aga oli pea kogu Euros ju: Iirimaa , Šotimaa, Ida-Saksa.
    1158/9 Aufsegelung – Liivimaale seilamine/üles leidmine. 16saj tekkinud idee. Samas tõenäoline, et kaupmeestel kontaktid enne Meinhardi juba. Meinhard ise tuli niisama Liivimaale uurima koos kaupmeestega.
  • Idee päritolu


    Misjon oli algusest peale Roomast tulnud idee? Paavst tõesti toetas ettevõtmist, aga kust tuli initsiatiiv? Ilmselt Liivimaa taotlejatelt, kes tahtsid tegevust legitimeerida. Samasugune skeem Pürenee kampaanias hiljem. Üldiselt paavstlikud otsused viiakse täide kui on huvitatud osapool, kes ellu ka viiks.
    Võib vaadata väikse inimrühma algatust, mis järk-järgult arenes.
    Lateraani kirikukogul 1215 oli üle-euroopalises skeemis osake. Lõpetati vaid saratseenide vastane võitlus.
    Paavsti heakskiit pole tingimusteta: püha haud ju esmatähtis.
  • Millised jõud siin osalesid?


    Kaupmehed : Johanseni järgi vallutamine kaupmeeste huvides, vaja sidemeid Vene aladega.
    Arbusow aga leidis, et sõda lähtus aadli ja vaimulikkonna huvidest.
    Kas Liivimaa ristisõda kaubanduslik sõda? Tekkisid ju kohe siin hansalinnad.
    Põhjusi vaadati vaid materiaalsetes huvides. Viimasel ajal rohkem soovist saada hingeõnnistust ja ka tõsta staatust kui ristisõdijana.
    Samas seos kaupmeestega täitsa olemas: laevad neilt . Esimesed kindlustused kaupmeeste rahastatud ka.
    Tsistertslased tegutsesid, Berthold jt. Väina suudmesse rajati Dünamünde klooster . Seostatakse ka mõõgavendade ordu rajamisega. Teisalt, see ajal, mil veel kerjusordusid pole, seega pidid misjonitöö ju tsistertslased ära tegema.
    Isikute ring oli tõesti kitsas – mõne lähedase suguvõsa
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti keskaeg #1 Eesti keskaeg #2 Eesti keskaeg #3 Eesti keskaeg #4 Eesti keskaeg #5 Eesti keskaeg #6 Eesti keskaeg #7 Eesti keskaeg #8 Eesti keskaeg #9 Eesti keskaeg #10 Eesti keskaeg #11 Eesti keskaeg #12 Eesti keskaeg #13 Eesti keskaeg #14 Eesti keskaeg #15 Eesti keskaeg #16 Eesti keskaeg #17 Eesti keskaeg #18 Eesti keskaeg #19 Eesti keskaeg #20 Eesti keskaeg #21 Eesti keskaeg #22 Eesti keskaeg #23 Eesti keskaeg #24 Eesti keskaeg #25 Eesti keskaeg #26 Eesti keskaeg #27 Eesti keskaeg #28
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Martin Männik Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt Tartu Ülikooli ainele Eesti keskaeg. Heaks abiks eksamiks õppimisel. Mõningane ülevaade eksamiküsimustest ja nende vastustest.
    Eesti , ajalugu , keskaeg , ülikool , tartu , konspekt , eksam , liivimaa , kirik , peapiiskop , paavst , paavst , kapiitel , saksa ordu , albert , ordul , vürst

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    alpolal profiilipilt
    19:07 14-12-2018


    Sarnased materjalid

    22
    docx
    EESTI KESKAEG
    47
    docx
    Eesti keskaeg
    30
    doc
    Keskaeg
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    56
    doc
    Eesti ajalugu
    58
    pdf
    Eesti Uusaeg
    24
    doc
    Eesti ajalugu
    13
    doc
    Eesti keskaeg



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge