– Riigikogu – Vabariigi President – Õiguskantsler – Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium) – Ametnik – Üksikisik Põhiseaduslikud institutsioonid: • Riigikogu (Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus) • Vabariigi President (Vabariigi Presidendi Kantselei on samuti riigi ametiasutus, moodustatud Riigikogu otsusega) • Vabariigi Valitsus • Eesti Pank • Riigikontroll • Õiguskantsler • Kohus • KOV Õigusriigi printsiibid: • Seaduslikkuse printsiip • Võimude lahusus • Põhiõiguste tagamine • Õiguskindlus – Õiguse püsivus (tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse printsiip); – Õiguse arusaadavus (ennustatavus) – Avaldamiskohustus • Proportsionaalsus (meetmed vastavad eesmärgile) Täidesaatev võim:
1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja
TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine;
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga
AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond · Avaliku, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus ja koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses Millest koosneb ühiskond? Ühiskonna struktuur = avalik sektor + ärisektor + kodanikuühiskond 1.) Avalik sektor Peamine eesmärk: teenida avalikku huvi (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) Sinna kuuluvad: · AÕJI - Avalik-õiguslik juriidilised isikud o Riik o Põhiseaduslikud institutsioonid: 1. Riigikogu 2. Riigikontroll 3. Vabariigi President 4. Vabariigi Valitsus 5. Kohalik omavalitsus 6. Kohus 7. Õiguskantsler 8
erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse määratluse kohaselt on avalik haldus materiaalses mõttes
institutsiooni poolt õiguspäraselt kehtestatud ning vajadusel on selle täitmine tagatud riigi sunnijõuga. kaalutlused, millest ta valiku tegemisel lähtus. Riigi peamine vahend õiguse subjektide korrastamiseks, suunamiseks ning käskimiseks. Valekasutus: kui ametiasutus ei lähtu diskretsiooninormi eesmärgist. 3. Mis on avalik õigus? Kui haldusorgan teeb otsuse õigusliku tagajärje kohta, mis võib olla iseenesest lubatav, see tee aga, Avaliku võimu teostamisega seonduv õigus: riigiõigus, haldusõigus, rahvusvaheline avalik õigus. kuidas ta selle tulemuseni jõudis, ei ole õiguspärane. 4. Selgita huviteooriat, subjektiteooriat ja suhteteooriat
Ühe halduse kandja sees võib olla mitu organit. Millised on ühe või teise avalik-õigusliku juriidilise isiku organid, seda ütleb igal konkreetsel juhul seadus. Näiteks: kohaliku omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku korporatsiooni organiteks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 järgi volikogu ja valitsus; Notarite koja organiteks on notarite koja koosolek, notarite koja eestseisus, revisjonikomisjon, aukohus ning lepitus- ja vahekohus (notariaadiseadus §-d 43 - 521). Eesti Rahvusraamatukogu seaduse kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor (§-d 8 - 17). Näidisloetelu riigi ja KOV organitest Riigi haldusorganid (alljärgnev loetelu ei ole lõplik). 1) Riigi haldusorganid vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele, päästeseadusele, prokuratuuriseadusele, arhiiviseadusele ja vangistusseadusele on: Vabariigi Valitsus Valitsusasutused: Ministeerium Riiklik amet, inspektsioon + nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused
Kõik kommentaarid