Eesmärk määrab arengu Kristin Parm Eesmärgikindlus lubab meil olla ise oma elu peremees, veel enam- ka teisi juhtida. Eesmärk tiivustab arenema Sea endale kõigis olulistes valdkondades üks selge eluline eesmärk Valluta kõrgused etapphaaval. Jaota suuremad eesmärgid säärasteks lähema aja ettevõtmiseks, mitte täitmist saad järjepidavalt kontrollida Praktiline oleks mingiks ajaks- kuuks, kvartaliks või aastaks- pühendada kõik jõud ühes suunas edasiliikumisele Ära varja enda eest tulevasi raskusi ja takistusi, vaid püüa mõelda välja neid ületavaid abinõud. Mida kaalukam eesmärk, seda enam kipub see allutama kogu ülejäänud elu, tekitades probleeme ja pingeid inimsuhetes, pere eelarves jne. Mõtle läbi, kuivõrd ühes valdkonnas seatud eesmärk sunnib hea seisma ka teise eesmärgi saavutamise eest mingis teises asjas TÄNAN KUULAMAST! ...
liiga suur. 4.Põhimõisted-statistika on informatsioon kogumikest,praktiline tegevus infor. Hankimiseks.statistika on teadus,mis täpsustab metoodika. 7.Millised on olemas vaatlused?Nende teadlikus ja objektiivsus. Vaatluse liigid.1.vaatluse otstarbe järgi,vaatluse sageduse j,vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse j, andmete hankimise protseduuri j,vaatluse korralduse j.vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded- eesmärgikindlus,uuritavate tunnuste täpne määratletus,kriitilise momendi valik,uuritavate tunnuste minimaalsus,võrdse pikkusega ajavahemike tagant jt. 9.Absoluut- ja suhtarvud-kõik suurused jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks,absoluutsuurused on tunnetuslikult primaarsed.nad on otseselt loendatavad v mõõdetatavad(summa,raskus,kaugus).suhtelised suurused on abstarktsemad,neid saab mõõta vaid absoluutsuuruste kaudu.(sõidukiirus,tööviljakus).absoluutsete ja suhteliste suuruste
·Taaskohtumiseks sõpradega ·Üksinduse vältimiseks Täiskasvanu õppimist mõjutavad mitmed aspektid. Ühelt poolt välised tingimused (keskkond, vahendid jne), teiselt poolt inimese enda isikuomadused. Õppimist soodustavad: ·Iseseisvus - võime arendada end selleta, et keegi pidevalt tagant utsitaks. Langetada ise otsuseid. ·Õpimotivatsioon - soov ja tahtmine omandada tarkusi ning olla valmis koondada selle nimel oma ressursid. ·Eesmärgikindlus - ettekujutlus mida saavutada tahetakse, truuks jäämine eesmärgile. ·Õpioskused - enesetundmisel põhinev oskus valida oma õpingud, kavandades ise oma ajad, vormid, omandamise tehnikad. ·Järjekindlus, visadus - võime säilitada õpimotivatsiooni, taluda ajutisi tagasilööke eesmärke silmist kaotamata. Arvatakse, et täiskasvanueas on õppimisvõime oluliselt madalam kui lastel või noortel. Tegelikult
eneseteostuse võimaldamine. 1 17.02.2014 ÜLDISED PÕHIMÕTTED Ettevõtja isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isklike inveseeringute kaotamise riski. Erinevaid ettevõtjale iseloomulikke omadusi: algatusvõime, loovus; julgus vastutada, võtta riske; soov ise teha, ise otsustada; eesmärgikindlus, töökus; oskus näha maailma uue, teistest erineva pilguga; eneseteostussoov; intuitsioon; võimaluste nägemine (,,klaas on pooltäis, mitte pooltühi"). ÜLDISED PÕHIMÕTTED Vastutus tegelemine oma tegevuse tagajärgedega; Laiemas plaanis: vastustus investorite ees; vastutus töötajate ees; vastutus klientide ees; jätkusuutlikkus vastustus ühiskonna ees. Sotsiaalsed
organisatsioonides. Sisuline platoo indiviidi vähene sobivus kõrgematele ametikohtadele. Eluline platoo inimene on oma tööeesmärgid saavutanud ja ei leia enam, mille poole püüelda. Karjääri komponendidKarjääri komponendid on tegevused või seisund , mis aitab kaasa töötaja karjäärieesmärkide realiseerimisele. Töösooritus. Pädevus ja hea haridus (teadmised ja oskused ning nende täiendamine). Eesmärgikindlus ja töökus. Enese esitlemine (eeskätt neile, kellest oleneb edutamine). Lojaalsus organisatsioonile (pühendumine organisatsioonile) Toetajad (isikud, kes loovad karjääri tegemise võimalusi). Suhtevõrgustik (olemine õigel ajal õiges kohas). 2
Et negativismist lahti saada, tuleb olla optimistlikum loogiline küll, kuid oleks see nii kerge ka elus, kui kirjas. Optimisliku eluhoiaku omandamine on omamoodi võimekuse kunst. Enamasti on vaja ütlused, millel on natukenegi negatiivset tagamõtet, asendada täielikult positiivsust sisaldavatega. Näiteks Näe, jälle vedas viltu," asemel öelda: ,,Noh, üks õppetund jälle juures. Edaspidi tuleks...". Kõige rohkem mõjutab arengut (ükskõik milles) eesmärk. Eesmärgikindlus lubab meil olla ise oma elu peremees. veel enam ka teisi juhtida. Eesmärk tiivustab arenema. TUNDMATUD TUNDED Ahnus, kadedus, alaväärsus, armukadedus, kius, enesehaletsus ja härdameelsus need on tunded, millest justkui teama üht-teist, kuid mis nad tegelikult endast kujutavad? Paraku tunneme tihti mõndasid ülal loetletutest tunnetest. Ehk me ei analüüsi neid ning ei mõtle, et see mõte, mis peas parasjagu keerleb, on just ahnus. Et neid
massvaatlused 4. andmete hankimise viisi järgi a. otsene ehk visuaalne (vahetu loendamine, mõõtmine) b. dokumentaalne vaatlus ( c. küsitlused I. suulised ehk intervjuud II. kirjalik d. korrespondentsvaatlus e. väljavõtu meetodi vaatlus (säästlik) I. juhuväljavõtt (põhimeetod) f. valimi moodustamise põhimõtted VAATLUSE OBJEKTIIVSUS JA TEADUSLIKKUS: Nõuded: 1) eesmärgikindlus 4) optimaalne vaatlusaeg 6) andmete võrreldavus VAATLUSE VEAD: Rusikareegel: gruppide arv ja intervalli suurus on vastastikuses sõltuvuses. Mida väiksem on intervall, seda rohkem gruppe tuleb moodustada. JRK Tegevus Algaeg Kestus Märkmed Indeks 1 2 3 4 5 6 Vaatluse 0830 algus 1 Dušš jt 0835 5 min E
Ettevõttel on aga teisigi tähtsaid ülesandeid: - ühiskonna erinevate vajaduste rahuldamine - ühiskonna toimimiseks vajalike vahendite tagamine riigile (maksud) - omanikele sissetulekute tagamine - töötajatele sissetulekute tagamine - eneseteostuse võimaldamine Isikuomadused, mis on ettevõtjale vajalikud: - algatusvõime ja iseseisvus - loovus - julgus võtta riske ja kanda vastutust - soov ise teha ja otsustada, olla ise endale ülemus - eesmärgikindlus - töökus - oskus näha maailma teistest erineva pilguga - soov tegutseda äri- ja majandussfääris - soov eneseteostuse, raha või võimu järele - “ürgne” ärimehe instinkt. Edukad ettevõtjad tunnevad head ärivõimalused tihti ära kiiresti. - seal, kus enamik näeb probleeme, näeb ettevõtja uut (äri)võimalust! Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kaasasündinud isikuomadused on olulised, kuid ettevõtlikkust on võimalik siiski
ootused täituvad ning kardetakse uute konkurentide ilmumist turule. Kolmas sektor, sh kohalik elanikkond - varieerub positiivsest negatiivseni ning sõltub tugevalt eestkõnelejate ja -vedajate seisukohtadest. 10 LIIKUMAPANEVAT EMOTSIOONI KOOSTÖÖS/ÄRIS idee, mis hoiab teid kindlas tegevuses väljakutse, soov võita kirg oma töö, toote, idee või kontseptsiooni suhtes pühendumus eesmärgikindlus oskus nautida ja tunda rõõmu soov anda eneseuhkus, väärikus, uhkus oma organisatsioonist soov olla ja omada usk oma organisatsiooni väärtuslikkusesse, usaldamine (KOOS)TÖÖ EDUKSEKS ON VAJA Motivatsioon see on sisemine jõud, mis paneb meid tööle, motivaatoriks ei ole ainult raha. Aeg meil kõigil on ööpäevas 24 h, seega kasuta aega optimaalselt ja ära lase võimalusi mööda.
Kahjuks aga on enamus lapsevanemaid ja õpetajaid seisukohal, et täiskasvanute poolt rakendatud väline kontroll arendab lõpuks ka lastele sisemise kontrolli. Praeguseks on küllalt tõendeid lastevanemate arusaamade tagasilükkamiseks (Gordon 2003). 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE Eesmärk määrab arengu. Selleks tuleks ennast ise häälestada. Eesmärkide seadmise mootoriks on motivatsioon ja tahe. Tuleb luua endale elus selged ja innustavad sihid. Eesmärgikindlus lubab olla meil ise oma elu peremees ja aitab ka teisi juhtida. Mida toimekam, ärksam ning ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna. Samas peab olema valmis toime tulema ka teiste isikute vastuseisuga (Kidron 1997). Tihtipeale on eesmärkide saavutamiseks vaja kokku puutuda enesekehtestamisega. Kindel käitumine ja enesekehtestamine võimaldavad saavutada
Täiskasvanud õppija ja õppimine täiskasvanueas Täiskasvanuks olemine tähendab teadlikku vastutuse võtmist oma elu eest, teadlik muudatuste juhtimine eeldab enesejuhtimist, enesejuhtimise oluline valdkond on oma hariduse juhtimine. Täiskasvanud õppijate puhul räägitakse individuaalsete eripäradega arvestamise vajadusest. See on seotud tahtega õppida, mis omakorda on mõjutatud inimese varasemast elukäigust. Õppimist soodustavad isiksuseomadused on iseseisvus, õpimotivatsioon, eesmärgikindlus, õpioskused, järjekindlus, visadus. Ennastjuhtivaks õppijaks kujunetakse. Õpiprotsessis on seotus erinevate psüühiliste protsessidega nagu tähelepanu, taju. Oluline on tähelepanu suunamine, õpetaja saab tähelepanu hajumist vältida. Kui õpetaja ja õppija situatsioonitaju , st olukorra tõlgendus on erinev ning kontakt nende vahel puudub, pole lootust tulemuslikuks õppimiseks. Tähelepanu hajumise peamised põhjused on motivatsiooni / huvi
kogumist. Vaatluse liigitus andmete hankimise protseduuri järgi: 1) otsene ehk visuaalne vaatlus loendaja registreerib oma silmaga ja paneb kirja uuritavad tulemused 2) dokumendivaatlus vaatlusandmete kaudsete allikatena kasutatakse mitmesuguseid dokumente 3) küsitlused ja intervjuud üldjuhul eelnevalt koostatud ankeedi alused toimuvad vaatlused Vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded: eesmärgikindlus, uuritavate tunnuste täpne määratlus, vaatluseks sobiva aja valik. 17. Küsitluse olemus, eelised, puudused; ankeedi koostamise põhimõtted, küsimuste sõnastamine; intervjuu olemus, eelised ja puudused. Küsitluseks nim. andmekogumise meetodit, mis kasutab uurimisobjektide uurimiseks küsimustikke. Eelised: kogub andmeid ühe korraga ning on seetõttu ökonoomne ja tõhus, mugav ·võimaldab uurida suurt populatsiooni ·täpne instrument
Erik Erikson määratleb 8 arengufaasi inimese arengus. 1. Usaldus vs. mitteusaldus (lootus) 0-1,5 a. +Usaldustunne kujuneb keskkonna toetusest -Usaldamatus, turvatunde puudumine 2. Iseseisvus vs. häbi ja kahtlus (tahe) 1,5-3 a. +Kujuneb eneseusaldus kui avastamist julgustatakse -Kahtlemine iseendas, iseseisvuse puudumine Initsiatiiv vs. süütunne (eesmärk) 3-6 a. +Kujuneb algatusvõime, eesmärgikindlus -Passiivsus, süütunne 4. Tegutsemine vs. alaväärsus (kompetentsus) 6-12 a. +Kujuneb kompetentsuse tunne kui saadakse positiivset tagasisidet. Tähtis roll õpetajatel -Alaväärsuse, ebatäiuslikkuse tunne 5. Identiteet vs. rollisegadus (tõelevastavus). 12-20 a. +Teadlikkus enda tugevatest külgedest, enda aktsepteerimine -Rahulolematus Intiimsus vs. isolatsioon (armastus). 20-30 a. +Terviklikkus lähisuhetes, töös ja peres
omandavad ning mis võimaldavad neil igapäevaelus funktsioneerida. Piirangud ses vallas kitsendavad isiku võimet erinevates situatsioonides või keskkondades adekvaatselt reageerida. Toimetulekuoskused: Kontseptuaalsed oskused o Kõne mõistmine ja produtseerimine o Lugemine ja kirjutamine o Arusaam raha tähendusest o Enesejuhtimine - Initsiatiiv - Eesmärgikindlus või püsivus - Vaba aja sisustamine Sotsiaalsed oskused o Interpersonaalsed oskused o Vastutusvõime o Enesehinnang arusaam iseendast o Manipuleeritavus teiste poolt o Reeglite järgimine o Seadustele allumine Praktilised oskused o Söömine ja riietumine o Toidu valmistamine o Tualeti kasutamine
b. ekspeditsioonivaatlus, mille korral andmed hangitakse vaatluskohtadele väljasõitnud eriettevalmistusega töötajate vahendusel c. inspektsioonivaatlus, vaatlusküsimuste inspekteerimisel d. deklaratsioonvaatlus, mille puhul on kohustus ilmuda vaatluse korraldavasse asutusse ja esitada nõutavad andmed (tuludeklaratsioon) Vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded : eesmärgikindlus (uurimistööl kindel raamistik) uuritavate tunnuste minimaalsus uuritavate tunnute täpne määratlus (küsimustets peavad küsitletavad ühte moodi aru saama) vaatluseks sobiva aja valik uuritava kogumi üksikliikmeid tuleb vaadelda analoogses olukorras eri vaatlusega saadavad andmed peaksid olema võrreldavad nii eelnevate kui ka
Olemasoleva teooria baasil toimub faktide esialgne ülesmärkimine, seejärel nende klassifitseerimine teatud tunnuste järgi : fakti uudsus, faktis sisalduva info maht, seoste ja omaduste iseärasused jne. Nende toimingute pinnal saab formuleerida oletusi, seejärel ka juba tööhüpoteese. Vaatlusega saab jälgida inimese tegevusi ja koguda käitumise kohta andmeid. Vaatluse teaduslikkuse tagamiseks tuleb silmas pidada mitmeid olulisi nõudeid : 1. eesmärgikindlus, mille formuleerimisega antakse kindel raamistik kogu järgnevale uurimistööle mida kitsamalt ja täpsemalt on vaatluse eesmärgid 16 piiritletud, seda lihtsam on kavandada nii vaatlust ennast kui ka järgnevaid tööetappe; 2. uuritavate tunnuste minimaalsus, mis on tihedalt seotud eesmärgikindluse nõudega liigsete ja ebaoluliste tunnuste vaatlemist tuleb vältida; 3. uuritavate tunnuste täpne määratletus ehk diferentseeritus, mis on eriti oluline
lapsed ise ulatuksid. Erivajadustega lapsed peavad saama õppida oma vajadustega ise toime tulema neile sobival ajal. ANDEKUS KUI ERIVAJADUS 1. Mõisted: Erivajadusega laste hulka kuuluvad andekad lapsed seetõttu, et ka nemad vajavad arengupotentsiaali realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist ning teistsugust kohtlemist. Kolm andekuse osaliselt kattuvat valdkonda: üle keskmise üldvõimed, eesmärgikindlus ja loovus (võib olla suunaga kas muusikale ja/või kunstile). Andekus: suurte (intellektuaalsete) üldvõimete kombinatsioonile väga hea õpi- ehk akadeemilise edukusega, lapsel on paremad võimed mitmes asjas: kiirem mõtlemisvõime, parem mälu, võime rohkem meelde jätta, seega tema intellektuaalsed protsessid toimuvad kiiremini ja efektiivsemalt. 2. Intellektuaalse andekusega lastel on täheldatud kõrgemat tundlikkust välise maailma uute
tungidega. Erik Erikson. 8 arengufaasi inimese arengus. Tähelepanu isiksuse kujunemise ajaloolistele aspektidele. Seletab isiksuse arengut sisemiselt omaste tungide kaudu. 1. Usaldus või mitteusaldus 0-1,5 a. +Usaldustunne keskonnapoolsest toetusest -Usaldamatus, turvatunde puudumine 2. Iseseisvus või häbi ja kahtlus 1,5-3 a. +Eneseusaldus kui "avastamist" julgustatakse -Kahtlemine iseendas, iseseisvuse puudumine 3. Initsiatiiv või süütunne 3-6 a. +Algatusvõime, eesmärgikindlus -Süütunne toiminguist ja mõtteist 4. Usinus või alaväärsus 6-12 a. +Kompetentsusetunne, töörõõm -Alaväärsus, ebatäiuslikkuse tunne 5. Identiteet või rollisegadus. Noorukiiga 12-20 a. +Elu strateegia, rahvuse ja rolli identiteet -Võimatus sobivaid rolle leida 6. Intiimsus või isolatsioon. Varane täiskasvanuiga20-30 a. +Armastuse, seksuaalsuhete ja lähedaste sõprussuhete areng -Hirm suhete ees teistega, üksindus 7. Hoolitsus uue põlvkonna eest või stagnatsioon, isekus
väärtuskriteeriumid, suhtlemise ja hoiakud, mis mõjutavad kõiki tema valikuid, sealhulgas ka kaubanduslikke. Kultuuri oluliseks funktsiooniks on luua põhiväärtuste süsteem. Need määravad, milliseid tooteid eelistada, mida toodete juures hinnata ja missuguseks kujundada turusuhted müüja ja ostja vahel. Tänapäeva Euroopas iseloomustavad kultuurilist keskkonda järgmised väärtused: materiaalne kindlustatus ja heaolu, eesmärgikindlus ja edukus, teotahe ja praktilisus, vabadus ennast väljendada ja teha valikuid, progressi pooldamine, soov õppida ja ennast täiendada, individuaalsuse arendamine, inimväärikuse ja isikuvabaduse austamine, õige toitumise ja tervislike eluviiside tähtsustamine. Koos ühiskonnaga muutuvad ka kultuurilised väärtused. See toob kaasa uusi
reageerida (Ameerika Vaimupuude Assosatsioon, AAID, 2010) Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 15 1. Kontseptuaalsed oskused (conceptual skills) o Kõne mõistmine ja produtseerimine o Lugemine ja kirjutamine o Arusaam raha tähendusest kust tuleb, millest sõltub hulk o Enesejuhtimine : initsiatiiv, eesmärgikindlus või püsivus oma tegevustes, vaba aja sisustamine 2. Sotsiaalsed oskused (social skills) o Interpersonaalsed oskused teiste inimestega suhtlemine o Vastutusvõime oma tegude eest vastutamine ühiskonnas o Enesehinnang millega saan hakkama, millega mitte, oskus hinnata, kuidas näen end võrreldes teistega, peaks olema adekvaatne. o Manipuleeritavus teiste poolt intellektipuudega inimesed ei oma
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...
annaabi.ee 
