Demokraatlik valitsemine (19)

2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE
Demokraatia – rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas.
Otsene demokraatia – rahvas osaleb otseselt otsustamises
Esindusdemokraatia – selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud.
Monarhia – päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim.
Absoluutne monarhia – riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale
Konstitutsiooniline monarhia – monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames.
Vabariik – valitava võimuga riik.
Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne , st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve.
Autoritaarne riik – pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad , kodanikuorganisatsioonid. Kogu võimutäius on koondunud ühe inimese kätte, ei pea valitseja vajalikuks ise seadusi järgida. Seaduste muutmine käib valitseja suva järgi.
Totalitaarne riik – Rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud kodanike eraelu. Totalitaarses riigis kehtib range tsensuur , välissuhtlemine on keelatud.
Siirderiik – riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust režiimist, kuid kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi.
Võimude lahusus – valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus.
Seadusandlik võim – organiks on parlament , peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine.
Täidesaatev võim – Organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Ülesandeks viia ellu poliitilisi otsuseid.
Kohtuvõim – organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud.
Parlamentaarne korraldus – parlamendisaadikud valib rahvas otsestel valimistel. Need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti, moodustavad valitsuse. Valitsus omakorda peab tegevusest parlamendile aru andma ja ettepanekutele nõusoleku saama. Presidendi valib sellises riigis samuti parlament . Presidendi ülesanne on olla rahvusliku ühtsuse sümboliks, poliitilisse tegevusse ta eriti ei sekku.
Presidentaalne korraldus – rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse komplekteerib president oma äranägemise järgi. Sellise korralduse puhul on presidendi ülesanded: 1) juhtida valitsuse igapäevast tööd 2) Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 3) olla relvajõudude ülemjuhataja.
Föderaalriik –