KODUNE TÖÖ2
1. Loe
läbi järgnev katkend ajalooallikast ja vasta küsimustele.(6p)
2.juunil
kell 8 hommikul oli hulgaliselt näha talupoegi, kes lähenesid Mahtra mõisale kahelt poolt. Saanud allohvitserilt sellest teada,
käskis kapten soldateil kohe mõisa ette rivistuda, mis täideti
viivitamatult. Seejärel käskis ta püssid laadida . Vahepeal kogunesid talupojad laulu ja kisaga, olles enamasti väga joobnud,
ning relvastatud teivaste ja kaigastega tiheda rahvamurruna õue viiva kahe vastaspoolse värava juurde./…/ Siis piiras rahvahulk rühma ümber ja püüdis soldateilt püsse ära võtta, ohvitsere
kinni võtta ja neilt mõõku ära rebida, mis kapten Bogutski
mõõgaga tõepoolest korda läks. Oli ilmne, et rahval oli eestvedaja Peeter Olanderi näol, kes oli pärit Kaiu mõisast. Ta
rääkis teiste eest ja oli relvastatud jahipüssiga./…/Rahva kallaletungi tõttu segunesid talupojad soldatitega, kes hakkasid
nüüd tulistama ja jõudumööda end kaitsma. Kui soldatid olid
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-08-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aljasteb
Õppematerjali autor
Mahtra sõda Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus........................................3 2. Talurahva koormised....................... ..3-4 3. Enne sõda...........................................5 4. Sõda....................................................5 5. Peale sõda...........................................6 6. Kohtumõistmine ja karistused............6 7. Seaduste raamat..................................7 8. Kasutatud kirjandus............................8 Sissejuhatus 1858. aastal levis üle Põhja-Eesti talurahvarahutuste laine, ajendatuna uuest talurahvaseadusest, mis teotööd ei kergendanud ega vihatud abitegu ei kaotanud. Sellest hoolimata keeldusid abiteost 18 mõisa talupojad. Mahtra mõisa talupojad, vastupidiselt ümbruskonna talumeestele, ei lasknud Vene soldatite karistussalgal end peksta ja tööle sundida, vaid kutsusid ümbruskonnast abiväge. 2. juunil 1858 toimus Mahtra mõisa õuel
Püüti rännata välja LõunaVenemaale, milleks luba ei antud. Samal ajal astuti ka massiliselt vene õigeusku, lootuses tsaarilt maad saada, mis muidugi ei täitunud. Isegi tagurliku Vene tsaari Nikolai I ringkond sai aru, et on vaja reforme 1816./1819. aasta seaduste vigade parandamiseks. Uute seaduste väljatöötamiseks loodi spetsiaalne komitee, mille koosseisus olid enamuses balti aadlikud. 1849 Liivimaa talurahvaseadus talumaa eraldati mõisamaast, seda ei tohtinud enam mõisaga liita, v.a. nn kvoodimaa mõisateenijatele teorenti oli võimalik asendada raharendiga mõisnik võis talusid päriseks müüa 1856 Eestimaa talurahvaseadus Seaduse vastuvõtmine venis, sest Eestimaa mõisnikud olid veel tagurlikumad ja võitlesid talurahva maaomandi tekkimise vastu
o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse vabadussõja katuseni XIIIsaj alguses pKr nim esiajaks e muinasajaks. o Muistised e muinasajajäänused. (kinnismuistised ja irdmuistised) o Arheoloogidele on suureks abiks täppis ja loodusteadused.
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud
....................................................................................................................................................42 RAHVUSLIKU LIIKUMISE KUJUNEMINE................................................................................................................42 Hilary Karu 1 D 11 EESTI AJALUGU RAHVUSLIK LIIKUMINE.......................................................................................................................................42 KRIIS RAHVUSLIKUS LIIKUMISES. VENESTAMINE...............................................................................................44 EESTI XX SAJANDIL......................................................................................................................................... 46 RAHVASTIK.....................
Väiksemates linnustes võis mõni jõukam pere ka aastaringselt elada. Alates 6.sajandist sagenes Eesti aladel ehete, tööriistade ja relvade peitmine. Kui varasematest perioodidest on teada ainult pronksaardeid, siis nüüd lisanduvad ka hõbeaarded. Välja on tulnud ka nn peiteleide - ühte kohta on suurtes kogustes peidetud kas relvi või tööriistu. Ehted ja relvad peideti enamasti hädaohu korral. Oht tuli eeskätt naabritelt. Lõunas tõrjusid balti hõimud (tänapäeva lätlaste ja leedulaste esivanemad) läänemere-soomlased Põhja-Läti aladelt peaaegu välja (vaid liivlastel õnnestus paigale jääda). Peipsist ida pool jõudsid pärale slaavi hõimud, kes asusid hõlvama vadjalaste ja vepslastega asustatud suuri maa-alasid. Üha enam hakkasid siia sõjaretki tegema skandinaavia hõimud. Aastal 600 olevat rootslaste kuningas Ingvar terve suve siin rüüstanud, lõpuks aga lahingus eestlastega langenud. Aastaid 800-1050 nim.
europiidid, mingi mongoliidse seguta. Tulekusuund oli usutavasti eelkõige lõunast seal, Lõuna- Ukrainas, Musta mere põhjakaldal oli jääaja maksimumi ajal Euroopa idapoolne refuugium ehk pelgupaik, kus säilis tollastes karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Geneetika osutab, et tulijaid oli ka Lääne-Euroopast Ibeeria refuugiumist Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja- Hispaania kandist. Wiiki järgi on terve hulk Euroopas praegu germaani, balti ja slaavi keeli rääkivaid rahvaid kõnelnud varem soome-ugri keeli ning oma praegused keeled on nad saanud keelevahetuse tulemusena. Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap on ka Eestis seda teooriat juba mõnda aega propageerinud, Eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid Künnapi teooria järgi siia 12 000 aasta eest taganeva jää kannul ja on sellest ajast Eestis pidevalt elanud ning oma soomeugrilist keelt kõnelnud.
inimest. 1905. a lõpukuudel hakkasid tegutsema ülevenemaalised parteid "Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei"- Mille populaarsus tõusis Tallinnas. Jätkuvalt takistas nende kahe organisatsiooni ühinemises "Kas on vaja iseseisvat parteid või on vaja jääda üle venemaaliseks parteiks?". ~ 1000 liiget. Tartus, Tallinnas, Narvas hakkasid tegutsema sotsialistide revolutsionäärid. 17 oktoobri liit ehk oktobristid hakkasid tegutsema. Liivimaa kubermangus tegutses Balti konstitutsiooniline partei ja Eestimaa kubermangus Eesti konstitutsiooniline partei (Balti-saksa parteid). Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine: Kutsuti kokku üle Eestilise koosoleku hiljem kutsuti seda "Rahvaesindajate kongressiks." Pandi paika, et kõik linnad võivad saata kongressile 4 esindajat. 2 võisit olla kõrgemat kihti ja 2 lihttöölist. Jõudis kokku seltskond 800'st isikust Tartusse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid