Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Aurustumine" - 356 õppematerjali

aurustumine - vedeliku aurustumine ümbritsevasse ruumi .Soojushulk aines η =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud suureneb .Veeldumine-kui aur muutub vedelikuks on tegu veeldumise e soojushulk. kondenseerumisega .Soojust antakse ära . Amorfsetel ainetel pole kindlat sulamis- ja tahkumistemperatuuri ,kristalsetel aga on .
thumbnail
1
rtf

Aine agregaatolekud ja aurustumine ning kodenseerumine

Säilivus: Tahkes aines-Temp. ja kuju.Vedelas-ruumala.Gaasilises-mitte midagi.1)Soojusülekanne.Difusioon-kui ühe aine molekulid trügivad teise aine molekulide vahele.2)Ülekande nähtus. Soojusjuhtivus-seisneb molekulide impulsside ülekandmumises, mille tulemusena aeglased ainekihid piiravad kiiremate liikumist ja vastupidi. Pindpinevus- Kui vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendad. Pindpinevjõud-Jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevustegus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem temp. seda väiksem pindpinevus tegur. Märgumine-Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad, kui vedeliku ja tahke aine vahel molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali.Kapillaarus esineb peenikestes torudes.Kapi...

Füüsika
40 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Mis on veeringe?

Mis on veeringe? Mis on veeringe? Sellele on lihtne vastata - see olen mina, vesi, igal pool! Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. Veeringe on toiminud miljardeid aastaid ning sellest oleneb kogu elu Maal. Ilma selleta oleks Maa päris surnud paik. Lühiülevaade veeringest Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Sooj...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Keemia põhimõisted

AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...

Keemia
234 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Soojusõpetus

Selgita erisoojuse ja sulamissoojuse mõiste. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks, sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine sulatamiseks 2. Kuidas soojenevad ja jahtuvad suure erisoojusega ained? Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine? Pinna suurusest (mida suurem pind, seda kiiremini aurustub). Kõige k...

Füüsika
126 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Füüsika konspekt katseteks

Seda tõestab varju tekkimine. Väikese valgusallika korral tekib ekraanile kindlapiiriline vari. Suure valgusallika korral tekib ekraanile kaks varju: täisvari ja poolvari. Täisvari on piirkond, kuhu valgus üldse ei lange. Poolvarju piirkonda langeb valgust osaliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumine jaguneb kaheks: 1. peegeldumine peegelpinnalt 2. peegeldumine hajuspinnalt Peegelpind on sile klaasi pind, jää pind, veepind, poleeritud metalli pind jne. Alfa on langemisnurk ja beeta peegeldumisnurk. Peegeldumisel kehtib peegeldumis seadus. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langev kiir ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Nõgus ja kumerpeegel Kumerpeegel hajutab valgust, temasttekiv kujutis on vähendatud. Neid nim. Panoraam peegliteks sest neis on näha suuremat tasapinda kui peeglites. Kasutatakse bussides....

Füüsika
116 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Soojushulk

Milline on kristallsiste ainete siseehitus? Osakesed on korrapärased. 9. Kuidas toimub ainete sulamine, tahkumine? Igal ainel on kindel sulamis ja tahkumise T, kui tõst aine T hakkab ta sulama, kui alla lasta siis ta tahkub. 10. Mida näitab sulmamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg kristalliste aine sulamiseks. Tähis lambda, ühik 1 J kg 11. Aine sulatamiseks kuluva ja tahkumise eralduva soojuhulga arvutamine? Q = lambda *m 12. Kuidas toimub ainete aurustumine ja kondendseerumine? Jahtumisel koguneb osa veeaurust piiskadesse ehk kondendseerub. 13. Aines aurustamisesks kuluva ja kondnendseerumise eralduva soojushulga arvutamine? Aurustmissoojus= aine aurustamiseks vajalik soojuhulk aine mass 14. Mida näitab aurustamissoojus? Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustamiseks või kondendseerumiseks jääval temperatuuril. Tähis L, ühik 1 J...

Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsikalised nähtused

Vee keetmine mägedes tänu atmosfäärile on alla 100ºC. Selleks et vesi koguaeg keeks on vaja kindlat soojuse kestmist. Vee eesmärgi pärast soojendamist nimetatakse keetmiseks. 2.Aurustumine Aurustumine on aine üleminek kondenseeritud olekust kõrgema energjaga kaasi olekusse, ehk urufaasi. Auru vastupidine protsess on kondenseerumine, kus aur läheb üle vedelikuks või tahkeks aineks. Aurustumine võib toimuda vedeliku pinnal madalal temperatuuril, siis võib toimuda veel keemis temperatuuril ja eesmärgitu arustumise kaudu.Aurustumisel võetakse energja ümbruskonnast. Ära aurustumine tähendab seda et vedelik aurustub täiesti lõpuni. Aurustumisel vedeliku kas soojendatakse või alandatakse rõhku. Teine aurustumis viis on kas keetmine või keemine mis toimub vedelik pinnast allpool. See toimub kõik keemis temperatuuril või sellesr natuke kõrgemal temperatuuril...

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Geograafia - Vesi

Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti. veeringe lülid - sademed, aurustumine , äravool Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veebilanss vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Et veebilanss oleks tasakaalus, peab vee juurdetulek olea võrdne vee äraminekuga. Hoovused: külmad-soojad hoovused, kliima muutumine tänu neile külm hoovus: kuiv kül õhk jahutab, muudab kliima jahedamaks ja kuivemaks...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vee omadused

2) Vesi on lahusti 3) Lahus koosneb lahustunud ainetest ja lahustist Mõisted: · Aine- kindlate aineosakeste kogum · Molekul-aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist · Aatom- aine väikseim osake · Lahus- vedelik, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainetest · Lahusti- vedelik, mis on võimeline lahustuma teisi aineid Vee olekud ja nende muutumine! 1) Vee olekud- tahke, vedel ja gaasiline 2) 100 C juures on vesi gaasilises olekus 3) 0 C juures on vesi tahkes olekus Mõisted (2) · Tahkis- tahke keha, tahkes olekus aine · Vedelik- vedelasolekus aine · Gaas- gaasilises olekus aine · Aurustumine -vee muutumine veeauruks · Tahkumine- vedelike muutumine tahkeks · Kondenseerumine- aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse ...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maks/Neerud - spikker

Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soojus juhitakse ühelt kehalt teisele kui need on kontaktis); konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega); aurustumine (vett aurustatakse ära ja sellega neeldub suur soojushulk); soojuskiirgus (soojust eemaldatakse soojuskiirgusena). Soojusbilanss ­ soojuse saamine peab olema sama suur kui soojuse kaotamine. Termoneutraalne tsoon 25-30 ­ temperatuurivahemik kus püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu energiat. Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru...

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Taimed - konspekt

Juurte kasutamine: kasutatakse toiduainete tööstuses ja põllumajanduses toiduainetena; kasutatakse tööstuses osade ainete tootmiseks (õlide, suhkru, parkainete tootmisel jne.); kasutatakse meditsiinis. Juuri jagatakse: 1) peajuur 2) külgjuured 3) lisajuured. Leht. Lehe ülesanded on: 1) fotosüntees 2) hingamine 3) vee aurustumine , mida nimetatakse transpiratsiooniks 4) varuainete säilitamine 5) kaitse funktsioon 6) kinnitusfunktsioon 7) vegetatiivne paljunemine. Lehti kasutatakse: 1) toiduks 2) ravimitena 3) looma söödana 4) parfümeerias 5) kiudainete saamisel. Evolutsioonis arenesid lehed kahel viisil: 1) varre väljakasvuna tekkisid lehed sammaldel 2) varte liitumisel ja lamendumisel kõikidel seemnetaimedel. Lehtede eluiga on tavaliselt üks kuni poolteist aastat...

Bioloogia
77 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

Ideaalse soojusmasina kasutegur on avaldatav temperatuuride T1 - T2 kaudu: = 100% , kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti T1 temperatuur. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatoleku muutumised on sulamine, tahkestumine, aurustumine , kondenseerumine, sublimeerumine, härmastumine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nimetatakse siirdesoojuseks. Ülesanne 9.9. Mitu aatomit sisaldab 1 kg heeliumi? m M m NA m0 = = N= N NA M N A = 6,022 10 23 mol -1 m =1kg M ( He) = 2 kg kmol = 2 10 -3 kg mol 1kg 6,022 10 23 mol -1 N = = 3 10 26 aatomit 2 10 -3 kg mol Ülesanne 9.10. Mitu molekuli on ühes grammis hapnikus?...

Füüsika
1329 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Indium

Ained võivad imenduda kehasse. aerosoolide sissehingamise kaudu ja seedeelundkonna kaudu. FÜÜSIKALISED OHUD: Tolm võib plahvatada pulbrilise või graanulites aine SISSEHINGAMISE OHT: korral. Aurustumine 20°C juures on tühine; aine sisalduse tõus kahjustava sisalduseni võib toimuda väga KEEMILISED OHUD: kiiresti . Reageerib koos tugevad happed, tugevad oksüdeerijad and sulfur põhjustab ohtu LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Aine ärritab silmad ja hingamisteed TÖÖKESKKONNA PIIRNORMID: TLV: ppm; 0.1 mg/m3 (ACGIH 199?)...

Keemia
41 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile el...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Termodünaamika materjal

energiate summa(J). Soojushulk Q-ühelt kehalt teisele ülekandunud siseenergia(J). Ülekandumine võib toimuda 3viisil:1)kiirguse teel 2)soojus juhtimise teel 3)konvektsiooni(vedeliku või gaasi ringvoolu) teel. Erisoojus c-soojushulk, mis tõstab 1kg aine temperatuuri 1K võrra, neid võib leida tabelist. Sulamissoojus -soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemperatuurini(mis määratakse normaalrõhul). Aurustumissoojus L-soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku, määratakse tavaliselt keemistemp juures(keemistemp määratakse normaalrõhul). Faas ja faasisiired: termodünaamiliseks faasiks nim. kindlate omadustega ainet, mida ümbritsevad teiste omadustega ained. Vesi, õhk, jää-3 erinevat faasi. Faasisiireded: I liiki-agregaatoleku muutused:tahke-vedel-sulamine; vedel-tahke-tahkumine; vedel- gaas-aurustumine; gaas-vedel-kondenseerumine; gaa...

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Soojusmasin ­ on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Soojusmasina kasutegur ­ näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q 1 muudab masin kasulikuks tööks Akas. Q -Q A = 1 2 100% = kas 100% Q1 Q1 Aine agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatoleku muutumised on sulamine, tahkestumine, aurustumine , kondenseerumine, sublimeerumine, härmastumine. Gaasi rõhk ­ p Pa = N/m2 kg/(s2*m) 3 Gaasi ruumala ­ V l = dm Gaasi absoluutn temperatuur ­ T K o Gaasi temperatuur Celsiuse skaalas ­ t C Gaasi mass ­ m kg...

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Põhikooli füüsika valemid

Mehhaanika(mõõtmine) p=m tihedus= mass V ruumala 2.Mehaaniline liikumine v=s kiirus = tee pikkus t aeg 3. Kehade vastastikmõju F= m g raskusjõud(njutonites)= keha mass(kg) 10 N/kg p=F Rõhk( )=rõhumis jõud (N) S pinna suurus(m ) 4. Töö ja energia A= F s mehhaaniline töö(J-dsaul)= liikumist põhjustav jõud(N) teepikkus(m) N= A võimsus(W)= töö(J) t aeg(s) 5. Rõhk vedelikes ja gaasides p= p g h rõhk vedelikus= vedeliku tihedus vedelikukõrgus 10 N kg 6. Üleslükkejõud ja kehade ujumine F =p g V ü Üleslükkejõud= tihedus 10 N ruumala kg 7. Võnkumine ja heli f=l/T...

Füüsika
468 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Gaasid, vedelikud, tahked ained

Kristalle liigitatakse monokristalseteks ja polükristalseteks. Anisotroopia on see, kui kristalli omadus sõltub suunast. Isotroopia on see, kus kristalli omadus ei sõltu suunast. Üheks tahkise põhiomaduseks on anisotroopia. Soojusjuhtivus on tahkistel tavaline omadus. Tugevate osakestevahelise sideme tõttu kristallides annavad osakesed oma võnkumise energia edasi ka naabritele. Võnkumise energia on määratud temperatuuriga. 5. Sulamine, tahkumine, aurustumine , kondenseerumine, härmatumine, sublimatsioon, kristallisatsioon, rekristallisatsioon. 6. Absoluutne niiskus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur on veehulk 1m³ õhus....

Füüsika
150 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

kehale), sellist ülekande vormi nim. erisoojust, mida keha omab c=dq/dt = limq/t. soojuseks. Soojusvahetus, levi- soojusevormis 13.Termodünaamilise keha entalpia. Entalpia h on ülekantud energiat nim. soojushulgaks. Tähistatakse Q- siseen u ja rõhuenergia pv summa: h=u+pv [J/kg]. [J]. q=Q/M [J/kg]. Arvuliselt on võrdne tööga, mis on vaja, et viia gaas 20.Vee aurustumine . Vee aurustumise all mõistetakse 4. Ideaalne gaas . Selle all mõistetakse gaasi, mis mahuga v vaakumist ruumi rõhuga p. Entalpia antakse sellist TD pr, kus küllastustempl olev vesi muudetakse koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel puuduvad keha 1kg kohta. Entalpia on ekstensiivne suurus. isobaarilises kuumutamisprotsessis kuivaks küllastunud jõud...

Soojustehnika
725 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Kordamine kontrolltööks

Elektronid on negatiivse laenguga. Aatomi tuum koosneb neutronitest ja prootonitest. Tuumaosakeste arv = Prootonite arv + Neutronite arv = Massiarv(A) Prootonite arv = Tuumaleng = Aatominr(Z) = Elektronide arv. perioodi nr = elektronkihtide arv rühma nr = väliskihi elektronide arv. 1.Kiht- kuni 2 elektroni 2.Kiht- kuni 8 elektroni 3.Kiht- kuni 18 elektroni 4.Kiht- kuni 32 elektroni väliskihis kuni 8 elektroni. väärisgaas - element , mille aatomite välisele elektronkiht on täielikult elektronidega täitunud. Lihtained ­ koosnevad ühest keemilisest elemendist Liitained ­ koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Puhas aine ­ koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused. Segu ­ koosneb mitme aine osakestest, ta koostis võib muutuda ja omadused sõltuvad segu koostisest. Lahus ­ ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Vedelik + tahke, vedelikus mittelahustuv...

Keemia
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun