Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvutivõrgud (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

ARVUTIVÕRGUD
Mõisted:
  • Node – seade millel on võrgumoodul/-id
  • Segment – liinilõik
  • Telekommunatsioon ( Telecom ) – side üle vahemaa
  • Andmekommunatsioon (Datacom) – andmete vahetamine seadmete vahel
  • Meediakanal – füüsiline keskkond mille kaudu side pidamine/ andmete saatmine toimub
  • Juhtmeta – ei kasutata juhtmeid , kaableid; signal levib vabas keskkonnas
    • Raadiosignaal – elektromagneetilineradiatsioon
    • Valgus Signaal – infrapuna ja laser
  • Juhtmega
    • Elektrisignaal metall traat
    • Valgus – valgusimpulss
  • Topoloogia – arvutivõrke, nende ülesehitust ja struktuuri kirjeldav teadus
  • BUS – Siinivõrk, Võrgu Üks Meediakanal Mida Kõik Nodded Jagavad
  • CSMACDTehnoloogia Mis Võimaldab Kasutada Ühte Meediakanalit
  • Carrier Sense Multiple Access Collision Detection – Kandja Tunnetus Mitmik Juurdepääs Kokkupõrke Tuvastus
  • Carrier Sense – Signaali Saab Sisse Lasta Siis Kui Kanal On Vaba
  • Line – Liinivõrk, Üksteise Küljes Ahelas
  • Ring – Ringtopoloogia
  • Star – Tähtvõrk, Seadmed Räägivad Läbi Keskse Seadme
  • Mesh – Laivõrgud
  • Partial (Osaline) – Osadel Nodedel Rohkem Ühendusi Kui 1
  • Full (Täielik) – Kõikidel Nodedel On Max Arv Ühendusi Üksteisega
  • Saatja (Transmitter) – Tx
  • Vastuvõtja (Receiver) – Rx
  • Saatevvastuvõtja (Tranceiver)

  • ProtokollReeglisitik Mille Alusel Käib Suhtlemine , Määratleb Kuidas Ja Mis Vormis Andmete Vahetamine Käib

  • TCP (Transmission Control Protocol ) – Edastus Ohje Protokoll .Ülesandeks on teate saatmise võimaldamine (teeb kõik selleks et andmete saatmine oleks võimalik)
  • IP ( Internet Protocol) – Interneti Protokoll. IP võimaldab teavete marsuutimist keerukates võrkudes
  • HTTP ( Hyper Text Transfere Protocol)
  • HTTPS (Hyper Text Transfere Protocol Secured)
  • POP3 , IMAP, SMTP - Meili edastusprotokollid
  • FTP, FTPS, TFTP- Faili edastusprotokollid
    TCP/ IP
  • Koosneb 5 kihist

  • Application ( Rakendus )- teade ( fail, hulkandmeid)
  • Transport ( Transpordi)- TCP pakett ( teatest paketid ). Saatja port ( Source), vastuvõtja port ( Destination), protokolli tüüp, paket suurus ( HTTP), paketi kontroll summa. Paketi nr ja järjekorra nr
  • Internet ( Interneti kith)- TCP kapseldus. Saatja IP, vastuvõtja IP, paketi suurus, kontroll summa
  • Link ( Lülikiht)
  • Physical ( Füüsiline)
  • Pakett kommunikatsioon- On informatsiooni lammutamine väiksemateks osadeks , et võrgust saatmine oleks efektiivsem ja töökindlam. Pakett kommunikatsioon võimaldab saatjal kontrollida kas vastuvõtja sai paketi kätte. Pakett kommunikatsiooni kasutatakse juhul kui tuleb tagad et admed kindlasti kohale jõuaks
  • Voog kommunikatsioon - Informatsiooni saatmine ühe voona, saatja ei kontrolli kas vastuvõtja sai kõik andmed korralikult kätte. Saatja ei tunne huvi kas vastuvõtja sai kõik andmed kätte

  • Port- On tarkvaraline värava number mille kaudu käib sisenev ja väljuv liiklus rakendusprogrammide vahel

    IP- Aadress
  • Vajalik et infot IP võrkudes saata.
  • IP identifitseerib hosti.
  • IP versioonid:
  • IP versioon 4 (IP v4) 32-bit 232 = ligikaudu 4,2 miljardit kirjutas 10 süsteemis punktnotatsioonis
  • IP versioon 6 (IP v6) 128-bit 2128 = liiga pikk, et kirja panna 16 süsteemi väärtumusega

    IP- Aadressi klassid
  • On mehhanism võrgu tükeldamiseks väiksemateks loogilisteks osadeks.
  • A klassi IP aadress – N.H.H.H 28 0N 27N
  • B klassi IP aadress – N.N.H.H 216 10N 214N
  • C klassi IP aadress – N.N.N.H 224 110N 221N
  • ID BIT – näitab millise IP klassiga tegemist
  • A = 0
  • B = 10
  • C = 110
  • A klass – 1.0.0.0 – 127.255.255.255
  • 00000001=1
  • 01111111=127
  • B klass – 128.0.0.0 – 191.255.255.255
  • 1000000 =128
  • 10111111=191
  • C klass – 192.0.0.0 – 233.255.255.255
  • 11000000=192
  • 11011111=223

  • Broadcast – Multilevi, üks saadab kõik võtavad vastu
  • Privaat IP vahemikud
  • Kuuluvad IP aadressid pole laivõrgus marsuuditavad

    Privaat klassid
  • A 10.0.0.0 - 10. 255. 255. 255
  • B 172. 16. 0. 0 – 172. 31. 255. 255
  • C 192. 168. 0. 0 – 255. 255
  • Luuper aadress masinasse installeeritud 127. 0. 0. 1
  • 196. 254. 0. 0 – 196. 254. 255. 255
  • On mõeldud lanide jaoks

    Võrgumask
  • Võrgumask on vahend võrgu tükeldamiseks Alamvõrkudeks ( Subnet Mask )
  • Klassi vaikimisi võrgu mask ei tükelda võrku alamvõrgudeks
  • A- 255.0.0.0
  • B- 255.255.0.0
  • C- 255.255.255.0

  • Subneti arvutamise koht http://www.subnet-calculator.com/
  • Materjal http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/lanswitch/

  • Arvutivõrgud #1 Arvutivõrgud #2 Arvutivõrgud #3 Arvutivõrgud #4 Arvutivõrgud #5 Arvutivõrgud #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor weronika Õppematerjali autor
    Siin siis erinevadMõisted..Midagi Ip aadresist swichidest Võrkumaskidest...Jne...

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    docx

    Arvutivõrgud

    Arvutivõrgud TOPOLOOGIA MEEDIA (ülekanne) PROTOKOLLID SEADMED TOPOLOOGIA · Võrguseadmete füüsiline ja loogiline ülesehitus · Siini võrk (Bus Network)- üks meediakandja, back bone-üks füüsiline kaabel · Liini võrk (Chain Network)- seadmed on ühendatud järjest, jadaühendusena · Ring võrk-ringikujuline loogika, loodud suletud ahel, liikumine on ühes suunas päripäeva, token ring-sümboolne pakett, võib rääkida ainult see masin, kelle käes on token ring · Tähtvõrk (Star Network)-keskmine seade, masinad ühilduvad üksteise külge läbi keskmise seadme · Puu võrk (Tree Network)-seadmete hierarhia, juurseade · Kontuurvõrk (Täis) (Fullmesh Network)-kõik punktid on kõikide teiste punktidega ühendatud maksimaalselt, osaline kontuurvõrk (partialmesh netw.)- ei ole maksimaalühendust · Hübriid võrk (Hybrid netw.)-võib sisaldada kõiki teisi topoloogiaid MEEDIAKANDJAD · Füüsiline keskkond, mille s

    Arvutivõrgud
    thumbnail
    54
    docx

    Arvutivõrgud ja andmeside

     aadressi esimene bait lõpeb 0-bitiga o Multiedastuse aadress(multicast)  aadressi esimene bait lõpeb 1-bitiga o leviedastuse aadress(broadcast)  ff:ff:ff:ff:ff:ff  2nd-koodis "kõik ühed"  Leviedastuse aadress o ei ole kasutatav võrgukaardi aadressina o kõik seadmed võtavad kaadri vastu ja töötlevad Kanalikihi võrguseadmed  Arvuti võrgukaart (NIC - network inteface card).  Sild  Kommutaator(Switch). Sild  "kuulab" liikulst mitmes segmendis  jälgib kaadrites saatjate MAC-aadresse ning peab segmentide kaupa nende aadresside tabeleid  funktsioneerib kahes osas o õppimine (aadressitabeli täitmine) o edastamine (kaadrite filtreerimine)  kaaderid, mille saaja ei asu samas segmendis saatjaga, edastatakse sihtsegmenti

    Arvutivõrgud
    thumbnail
    144
    docx

    Arvutivõrkude eksami konspekt

    osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. Iga kiht lisab saadud andmetele päise ja edastab tulemuse madalamale kihile, vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha ehk sort of nagu ümbrikud (digging dem postal refrences) Aadressid on liidesepunktides - võrgukihi aadress on IP aadress. Päised - Transpordikihi päis: Sihtkoha SAP, järjekorra nr Võrgukihi päis: Sihtarvuti aadress IP aadress et leida üles arvuti, SAP et teada kus pordis asub rakendus. Mis juhtub andmetega? Pannakse iga kihi poolt justkui ümbrikusse, ehk lisatakse iga kihi poolt oma päis juurde, mis sihtkohas kenasti maha kraabitakse (kapseldamine). Alt üles liikumisel viskab iga kiht oma päise minema. Kiht N osutab teenust kihile N+1 ja saab mingit teenust kihilt N-1. Kihil N on ühine protokoll mõne teise N kihiga. 5. OSI mudel (hahaha ok hammustage patja, see tuleb romaan) http://i.imgur.com/sA5hK3K.png

    Arvutivõrgud
    thumbnail
    22
    doc

    Arvutivõrgud

    Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) ­ Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) ­ usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2

    Arvutiõpetus
    thumbnail
    28
    docx

    Arvutivõrgud eksamiks

    Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas ­ saatja - keskkond- vastuvõtja ­ sihtkoht ..ehk.. arvuti ­ modem ­ kaabel ­modem ­ arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3

    Arvutivõrgud
    thumbnail
    25
    docx

    Eksami küsimuste põhjalikud vastused

    samasse süsteemi kuuluvate marsruuteritega, vaid üks marsruuter vahendab liiklust 'välismaailmaga'. Väga suurtes võrkudes võib olla eristatud ka üle kahe taseme. Hierarhilise marsruutimise eelisteks on marsruutimisvärskenduse sõnumite liikluse vähenemine ja marsruutimisprobleemi jagamine väiksemateks probleemideks. 31. IP AADRESS JA MAC AADRESS, ARP ==> IP-aadress - IP-aadress, internetiaadress IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator. Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile. Isoleeritud võrgus võib seadmetele omistada suvalisi IP-aadresse, peaasi et need ei korduks, kuid Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb kasutada registreeritud aadresse (internetiaadresse). InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist: A-klass), mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti; B-klass),

    Arvutivõrgud
    thumbnail
    52
    docx

    Kommunikatsiooni eksami küsimuste põhjalikud vastused

    Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side

    Tehnoloogia
    thumbnail
    41
    pdf

    Arvutivõrkude konspekt 2014 eksamiks

    ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt ­ saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus ­ seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine ­ kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need ol

    Arvutivõrgud




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun