have, require, weigh, wish etc. Mõnede seisundiverbidega saab moodustada kestvaid aegu, kui nad väljendavad tegevust, mitte seisundit: Susan looks tired. (=appears) Susan is looking at some photos. (=is studying) I see what you mean. (=understand) I can see some people. (=perceive with my eyes) I´m seeing my doctor tomorrow. (=am meeting) He has a car (=possesses). He´s having lunch now. (=is eating) Ajamäärused usually, sometimes, always, rarely, seldom, never, often, (lauses enne põhiverbi või peale verbi be, abitegusõnu või modaale Susan often goes skiing. Kim is sometimes rude to people. You can always call me if you need help.), every day/week/month/year, on Mondays, in the morning/evening, at the weekend etc. 2. Present Continuous (kestev olevik) am (I) he is working
Ajamäärused Ajamäärus väljendab sündmuse ajalisi parameetreid. Ajamäärused jagunevad neljaks: 1. Toimumisaega näitav • määrsõna, nt: Homme lähen ma kinno. • nimisõna, nt: Teater lõppeb alles õhtul hilja. • kaassõnafraas, nt: Pärast raamatu lugemist läksin ma magama. 2. Ajapiiri näitav • algusaega väljendav (mis ajast alates?), nt: Kino algab kella üheksast. või nt: Alates homsest hakkan ma rohkem kinos käima! • ajalist lõpppiiri väljendav (mis ajani
MOODUSTAMINE ABITEGUSÕNAD AJAMÄÄRUSED AEGADE Et moodustada eitavat, küsilauset NIHE KAUDSES KÕNES AJAVORM Present Simple Tegusõna I põhivorm Always, often, usually, Lihtolevik (algvorm) do sometimes, seldom, does every .... , once a year, he / she / it +s twice a month ...... Past Simple Tegusõna II põhivorm did Yesterday, ..... ago, Lihtminevik (+ ed) last night / week / ..... Present am am Now, at the moment, Continuous is + - ing is Listen! Look! Kestev ole...
AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE ; SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT I pv ( +s ); do/does Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane. ev SMPLE live, goes every day, usually, often, somtimes, always,never Lihtolevik THE PAST SIMPLE II pv; did ,lived, Tegevus toimus minevikus. Lihtminevik went yesterday, last week, two years ago, in 1998 THE FUTURE SMPLE ( shall ) / will +I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go tomorrow, next week, soon, later, In 2050 THE FUTURE IN THE ( should ) / would +I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on PAST pv minevikus. Kaudne tulevik ...
REPORTED SPEECH (Kaudkõne) Muutuvad ajamäärused ja mõned teised sõnad: He says, ,,I'm not a bully." He says (that) he is not a bully. today -> that day He said ,,I'm not a bully." He said (that) he was not a bully. tomorrow -> the next day Pealause Kõrvallause yesterday -> the day before Kui pealause on minevikus (said, asked), siis toimub last week -> the week before kõrvallauses muutused. this week -> that week
THE TENSES AJAVORMID JA NENDE KASUTAMINE AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE; SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT SIMPLE I pv. (+ s); do/does + I pv. Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane. püsiv olukord, ajagraafikutega seotud tulevik Lihtolevik live, goes every day, usually, often, sometimes, always THE PAST SIMPLE II pv.; did + I pv. Tegevus toimub minevikus. Lihtminevik lived, went yesterday, last week two years ago, in 1998 THE FUTURE SIMPLE be going to/ will + I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go/ won´t tomorrow, next week, soon, later, in 2012 TH...
AJAVORMID JA NENDE MOODUSTAMINE AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE, SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT I pv; do/does + I Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane SIMPLE live, goes twice a week, every day, usually, often, sometimes, always THE PAST (+) II pv; did + I Tegevus toimub minevikus SIMPLE lived, went yesterday, last week, two years ago, in 1996 THE FUTURE (shall)/will + I Tegevus toimub tulevikus, on üksteisele järgnev SIMPLE pv tomorrow, next week, soon, later, in 2025 be going to + I pv THE FUTURE IN (shou...
REPORTED SPEECH Jutustav lause olevikus Present Simple ---> Past Simple Present Continuous ----> Past Continuous Ann said ,,I am reading a book Ann said (that) she was reading a book Palved to + algvorm Tom said to me, ,,Find me her number, please!" Tom asked me to find him her number. Kelsie said to Lisa ,,Don't argue with me!" Kelsie told Lisa not to argue with her. Jutustav lause minevikus Past Simple --> Past Perfect (had + 3.pv) Present Perfect --> Past Perfect Past Continuous ---> had + been + ing Lynn said ,,I went to the cinema last night." Lynn said (that) she had gone to the cinema the night before. Ed said ,,I have finished the exercise." Ed said (that) he had finished the exercise. Kerri said ,,We were waiting for the bus." Kerri said (that) they had been waiting for...
SIMPLE CONTINUOUS PERFECT I (-s) DO/DOES AM/IS/ARE + ING HAVE/HAS + III pv. I learn English I am learning English I have learned English. I get up at 7 every day. I'm reading a good book at the I've learned 10 words today. He doesn't get up at 7. moment. He hasn't learned any new What time do you get up? He isn't reading anything at the words today. moment. How many words have you What are you reading at the learned today? moment? 1 Korduv tegevus. 1 Praegu toimuv. 1 Äsja lõppenud 2 Püsiv olukord. 2 Praeguse perioodi vältel 2 Täna/sel nädalal toimunud 3 Tulevikus toimuv, seotud toimuv. ...
nimetav, omastav, osastav, sihitav, instrumentaal, alalütlev ja seesütlev (4). Oromo asesõnade hulka kuuluvad isikule viitavad, umbmäärased, siduvad, vastastikused ja enesekohased asesõnad (5). Verbid koosnevad tüve järelliitest, mis esindavad pöördeid, sugu, arve, ajavormi, kõneviisi ja tegumoodi. Tegusõnad koosnevad põhiliselt ainult kahest ajamäärusest: lõpetatud (perfektiivne/ minevik) ja lõpetamata (olevik/ tulevik). Ajamäärused on välja kujunenud abiverbidest. Oromo keeles on neli kõneviisi: kindel, küsiv, käskiv ja möönev. Viimane on kasutusel, et väljendada käsku, luba ja nõustumist. On ka kolm tegumoodi: tegev, passiivne ja osaliselt passiivne. Oromo sõnavara pärineb kuši keelkonnast, kuid keeles on ka palju laensõnu nii amhaari, araabia, portugali, prantsuse, inglise kui ka niiluse- sahara keeltest (4). Mõned näites Oromo sõnadest ja fraasidest (4): Kuidas sul läheb? - Akkam Jirtuu?
.. CERNi, Euroopa Tuumafüüsika Keskuse (järellisand om k) eesmärk on avastada uusi aineosakesi. CERN kui Euroopa Tuumafüüsika Keskus on koondanud üle 7000 teadlase. 3. Üte Tule Karksi mägedele, rändaja, ja vii kaasa Kitzbergi legend! 4. Hõlmatud määrus Saaremaal Pihtla vallas Sagariste külas asub Kuressaare Siioni koguduse palvela. (Paigad mahuvad üksteise sisse hõlmatud) 5. Kattuv määrus Täna, seitsmevennapäeval, 10. juulil on imeilus suveilm. (Antud ajamäärused määratlevad sama ajahetke) 6. Erinimeline täiend Ilus väike käharapäine ja vilgas poisike toimetas õues. (Täiendid täpsustavad erinevaid omadusi) 7. Järeltäiend Poisike, ilus, pisike, käharpäine ja vilgas, tõimetas õues. LIITLAUSE jaguneb rind- ja põimlauseks 1. Rindlause (iseseisvad osalaused) Tsiviilisikutele olid (öeldis) kaitsejõudude kaardid (alus) valdavalt kättesaamatud ja kaitsejõud (a) ei tohtinud
· On the beach / coast · On chair · In the armchair · On a map · At school/work/home/sea/station/airport/port jne. · I live in Kase street · I live at 10 Kase street · I´m on holiday · On the ground floor · I live in the country · In the field · On a farm · On a menu · At the door · On foot · By bus · At the bottom of page · On an island · I sleep in bed · On the wall · At contsert Prepositions of time Ajamäärused In sajandil in the 2nd century - aastaajad in summer - aastad in 1975 - päevaajad in the morning , in midday - in a minute hetkepärast - in an hour - tunni pärast - ajaperioodid in the middle ages On nädalapäevad on Friday - järgarvud ajamäärustes on 1.June - omadus + päev on a cold day - kindlal päevaajal - on Friday morning - puhkus on vacation
Nii pikad, lühikesed, mahukad kui ka pisitillukesed jutud võivad põnevad olla. Pikk, kahemeetrine noormees vaatas kõigile ülevalt alla. NB! Alati eraldatakse komaga järeltäiendid: Armastan siiakala, värsket, merelõhnalist. Korduvad määrused Samaliigilised (-mahulised) määrused eraldatakse komadega: Lonkisime tänavail, parkides ja puiesteil. (korduvad kohamäärused) Kõige raskem on tõusta esmaspäeviti, neljapäeviti ja reedeti. (korduvad ajamäärused) Eriliigilisi määrusi (vastavad eri küsimustele) komadega ei eraldata: Poisid põrutasid pühapäeval (aja-) paatidega (osaleja) parinal (viisi-) Pühajärvele (kohamäärus). Hõlmavate määruste vahele (osutavad ühele kohale või ajahetkele) komasid ei panda: Tantsukursused algavad 30. jaanuaril 2013. aastal kell 15.00 (ajamäärused) Tallinnas Hariduse tänaval Prantsuse lütseumi saalis (kohamäärused).
Täisminevik 20 Modaaltegusõnad 22 Käskiv kõneviis 23 Enesekohased tegusõnad 23 Passiiv 24 EESSÕNAD 26 Eessõna liitumine määrava artikliga 26 Ajamäärused: eessõnaga ja ilma eessõnata 26 Eessõnad kohamäärustes 27 AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN daativiga 27 AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN akusatiiviga 28 Eessõnad, mida kasutatakse ainult daativiga 29 Eessõnad, mida kasutatakse ainult akusatiiviga 30 ARVSÕNA 31 KÜSISÕNA 32
Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu. Nt Meie klassis õpivad järgmised õpilased: Peeter, Piia ja Paul. loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul need õpilased käivad meie klassis. Hõlmavad määrused: a) kohamäärused: nt TJG asub Eestis Tallinnas Õismäel Järveotsa teel. Koht sama, koma pole! b) ajamäärused: nt Sündisin 1992. aastal 3. aprillil kell 15.45. Aeg sama, koma pole! Samaväärsed määrused ja täiendid: Jaanipäev, 24. juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane väsimus. Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv).
CAN / COULD 86 MAY 88 MUST 89 SHOULD 90 HAVE TO 91 LIKE, LOVE, HATE 91 WOULD LIKE 92 IT IS 92 THERE IS / ARE 92 EESSÕNA Ajamäärused: eessõnaga ja ilma eessõnata 93 Eessõnad kohamäärustes 94 ARVSÕNA Põhiarvsõnad 95 Järgarvsõnad 95 60 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA ARTIKKEL Inglise keeles on 2 artiklit: 1) umbmäärane artikkel - A või AN 2) määrav artikkel - THE Umbmäärane artikkel - A / AN
The future simple ( will + 1. pv) Would + 1. pv Will write would write 2. Moraalverbid muutuvad järgmiselt: can could may might must had to will would 11 3. Muutuvad ajamäärused ja veel mõned sõnad: today that day tomorrow the next day yesterday the day before last Monday / week / month / year the Monday / week / month / year this Monday / week / month / year that Monday / week / month / year this that these those
The future simple ( will + 1. pv) Would + 1. pv Will write would write 2. Moraalverbid muutuvad järgmiselt: can could may might must had to will would 13 3. Muutuvad ajamäärused ja veel mõned sõnad: today that day tomorrow the next day yesterday the day before last Monday / week / month / year the Monday / week / month / year this Monday / week / month / year that Monday / week / month / year this that these those
She sings perfectly. She sings the song perfectly. Kohamäärsõnad Kohamäärsõnad seisavad lause lõpus, rõhutamise korral lause alguses. Kui esineb ka ajamäärus, siis kohamäärus jääb enne ajamäärust. Here we like to get together. We will eat and talk here every Friday. Kindla aja määrsõnad Kindlat aega väljendavad määrsõnad seisavad kas lause lõpus või alguses. Tomorrow I will go to Latvia. I will sail by boat tomorrow. Umbmäärased ajamäärused Umbmäärased ajamäärused asetsevad 1. verbi ees; I always go to school by bus. He usually writes me letters. 2. liitaja korral põhiverbi ees; I have almost started smoking. Tom has never gone out with a girl. 3. pärast verbi be ning modaalverbe. I am often too modest. They must always remember the rules. Pane tähele! Already võib seista ka lause lõpus, sometimes ja soon lause lõpus ja ka alguses.
Vaatlushetk langeb kokku kõnehetkega, kuid vaatlushetke seisukohalt võetakse kokku möödunu, minevikuline sündmus, mille täpsem toimumisaeg jääb ebamääraseks. Täisminevik väljendab kestvat olukorda – tegevus on toimunud minevikus ning võib kesta edasi olevikus ja tulevikuski. Nt Ma olen elanud Tammelinnas. Selles klaasis on midagi segatud. Minevikuline sündmus võib kõnehetkel jätkuda, kui sellele viitavad kestust märkivad ajamäärused, nt Ma olen teda kaua kõrvalt jälginud. 4) Pluskvamperfekt e enneminevik moodustatakse olema-abiverbi imperfektist ja mineviku partitsiibist. Ennemineviku puhul paigutab kõneleja end minevikku ja võtab minevikulise vaatlushetke seisukohalt kokku sellele eelnenud tegevuse. Sündmus võib vaatlushetkel jätkuda, kui sellele viitavad ajamäärused, nt Siis oli ta juba viis aastat õpetaja olnud.
Õuna-, pirni- ja ploomipuud kasvavad aias. Tegime palju õunamahla, -moosi ja -kompotti. Koolon ja mõttekriips koondlauses: kokkuvõttev sõna : loe, te ja lu. Nt Meie klassis õpivad järgmised õpilased: Peeter, Piia ja Paul. loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Nt Peeter, Piia ja Paul need õpilased käivad meie klassis. Hõlmavad määrused: a) kohamäärused: nt TJG asub Eestis Tallinnas Õismäel Järveotsa teel. Koht sama, koma pole! b) ajamäärused: nt Sündisin 1992. aastal 3. aprillil kell 15.45. Aeg sama, koma pole! Samaväärsed määrused ja täiendid: Jaanipäev, 24. juuni (jaanipäev = 24. juuniga, on koma!). Raske, (=) tinane väsimus. Sama- ja eriliigilised täiendid ning määrused: Samaliigilised on koma: nt Näitusel on suuri, keskmisi, väikeseid ja päris tillukesi koeri. (Räägib kasvust). Eriliigilised koma pole: nt Meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer. (Kasv, värvus ja karv). LIITLAUSE: mitme öeldisega lause
annaabi.ee 
