Ainetöö õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused” (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskoagro.ee/index.php ?
 
Säutsu twitteris
EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut









TERAVILJA EELPUHASTUS − KUIVATUSPUNKT







Ainetöö
õppeaines „ Tehnoloogia projekteerimise alused”
TE.0006
Energiakasutuse eriala






Üliõpilane: “ “ 2009. a. …………


Juhendaja : “ “ 2009. a. …………dots. Viljo Viljasoo




Tartu 2009

SISUKORD


SISSEJUHATUS 3
1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS 4
1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid 4
1.2. Šahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid 6
2. KASUTUSKULU MAJANDUSARVUTUS 9
2.1. Seadmete tööajad 9
2.2. Seadmete tarbitud energiahulk 9
2.3. Kuivati ööpäevane kütusekulu 10
2.4. Amortisatsioonikulud 10
2.5. Hooldusremondikulud 11
2.6. Tarbitud elektrienergia maksumus 11
2.7. Kulutused kuivati kütusele 12
2.8. Töötasu 13
2.9. Seadmete ekspluatatsioonikulud 13
2.11. Teraviljakompleksi rentaablus ja seadmete tasuvusaeg 15
15
KOKKUVÕTE 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17
LISA 18
Tabel A.1. Kasutuskulu majandusarvestus 19
Tabel B.1. Teravilja koristusjärgse töötlemispunkti seadmed 21
Joonis C.1. Teravilja eelpuhastus-kuivatuspunkti konstruktiivtehnoloogiaskeem: 22
Joonis D.1. Teravilja eelpuhastus-kuivatuspunkti vooluliini struktuurskeem : 23




SISSEJUHATUS

Teraviljad on olnud ja jäävad Eesti tingimustes valdavateks põllukultuurideks. Teravilja kasutatakse nii toiduainetööstustes erinevate küpsetiste valmistamiseks kui loomafarmides loomasöödaks. Enne toidulauale jõudmist läbib teravili palju erinevaid töötlemisprotsesse. Ühed olulisemad nendest protsessidest on teravilja koristusjärgne eelpuhastus ja kuivatamine. Antud töös on keskendutud rukki eelpuhastus- ja kuivatuspunkti projekteerimisele ja parameetrite uurimisele.
Üldiselt on kaer parasvöötme merelise kliima lembene kõrsvili. Ligikaudu 90% kaera pindalast paikneb põhjapoolkeral 40. ja 56. laiuskraadi vahelisel ajal, kus septembri isoterm ei lange alla +9ºC ja juuli isoterm ei ületa +21ºC. Kaer talub kliimat kuni 1500 m kõrguseni merepinnast. Väga vähe on kaer levinud Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kokku ainult 5% piires maailma kaera pindalast. Kaer ei talu kuiva kuumust. Niisket sooja kliimat kaer talub ja annab rahuldavat terasaaki Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas. Eestis kasvatatakse kaera rohkem lõuna pool. 1940. aastal oli kaera pindala 147,1 tuh. ha, 1961. aastal 37,3 tuh. ha, 1974. aastal 75,7 tuh. ha ja 1977. aastal 60,5 tuh. ha. Kasvupinna järgi võib öelda, et meil ei ole rukkikasvatus olnud stabiilsel alusel [1, lk.104–106].
Antud ainetöö eesmärgiks oli teravilja eelpuhastus − kuivatuspunkti tehnoloogiline projekteerimine ja tutvuda teravilja koristusjärgse töötlemispunktiga ning seal kasutatavate seadmete spetsifikatsioonidega. Samuti tuli arvestada majanduskulusid ja viljakuivati tasuvuse aega.
Ainetöö ülesanded
1. Probleemi olemuse käsitlus.
2. Ainetöö metoodika koostamine.
3. Projektülesande lahendamine.
4. Ülesandekohaste jooniste , skeemide koostamine.
5. Kokkuvõte, järelduste tegemine.
  • TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS


    1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid


    Teravilja kogusaak on arvutatud valemiga

    m = s·S = 4,5·100 = 450, (1.1)

    kus
    m

    teravilja kogusaak t;
    s

    teravilja keskmine saak hektarilt t/ha;
    S

    teravilja kasvupind ha.

    Teravilja maksimaalne juurdevedu päevas on arvutatud valemiga

    , (1.2)

    kus
    mmax

    teravilja maksimaalne juurdevedu päevas t/d;
    Kp

    päeva ebaühtlustegur (Kp=1,4) [2,lk.48];
    tk

    koristusperioodi pikkus päevades [d = 7 (d – päeva tähis)].

    Teravilja keskmine juurdevedu päevas on arvutatud valemiga

    , (1.3)
    kus
    mkx

    vilja keskmine juurdevedu päevas t/d.

    Teravilja maksimaalne juurdevedu tunnis on arvutatud valemiga

    (1.4)

    kus
    mhm

    vilja maksimaalne juurdevedu tunnis t/h;
    Kh

    tunni ebaühtlustegur (Kh=1,5) [2,lk.48];
    tp

    kombaini tööpäeva pikkus h/d (t = 6).
    Teravilja keskmine juurdevedu tunnis on arvutatud valemiga

    , (1.5)

    kus
    mkh

    teravilja keskmine juurdevedu tunnis.



    Teravilja eelpuhasti tegelik jõudlus on arvutatud valemiga

    qe = qte ·Kt·Kl·Kv = 35·0,95·0,90·0,93 = 27,83, (1.6)

    kus
    qe

    eelpuhasti tegelik jõudlus t/h;
    qte

    eelpuhasti tehnoloogiline jõudlus (normaaltingimustes) t/h (qte = 35); (Tabel B.1[3]).;
    Kt

    aja kasutustegur (Kt = 0,95) [2,lk.48];
    Kl

    teravilja liiki arvestav tegur (Kl = 0,90);
    Kv

    teravilja niiskust ja prügisust arvestav tegur.
    Teravilja niiskust ja prügisust arvestav tegur on arvutatud järgmise valemiga

    Kv = 1-0,05(W-[W])-0,02(P-[P]) = 1-0,05(21-20)-0,02(16-15) = 0,93, (1.7)

    kus
    W

    vilja niiskus % (W = 21);
    [W]

    vilja niiskus normaaltingimustes % (W = 20) [2,lk.48];
    P

    vilja prügisus % (P = 16);
    [P]

    vilja prügisus normaaltingimustes % (P = 15) [2,lk.48].

    Teravilja eelpuhasti K 527 A tehnoloogiline jõudlus on 35t/h ja koppelevaatori 2НПЗ-20 jõudlus 40t/h, kuigi eelpuhasti tegelik jõudlus valemi (1.6) põhjal on 27,83t/h
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #1 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #2 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #3 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #4 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #5 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #6 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #7 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #8 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #9 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #10 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #11 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #12 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #13 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #14 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #15 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #16 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #17 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #18 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #19 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #20 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #21 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #22 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #23 Ainetöö õppeaines-Tehnoloogia projekteerimise alused #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 127 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anco Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Ainetöö
    õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused”
    TE.0006
    Energiakasutuse eriala

    ainetöö , õppeaine , tehnoloogia projekteerimise alused , energiakasutus , tehnoloogia

    Mõisted

    Sisukord

    • EESTI MAAÜLIKOOL
    • Tehnikainstituut
    • Ainetöö
    • TE.0006
    • Energiakasutuse eriala
    • Üliõpilane
    • a. …………
    • Juhendaja
    • a. …………dots. Viljo Viljasoo
    • Tartu 2009
    • SISUKORD
    • SISSEJUHATUS
    • TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS
    • Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid
    • Kv = 1-0,05(W-[W])-0,02(P-[P])
    • Šahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid
    • ·∆q =
    • Tabel 1.1
    • НПЗ-20
    • -2х20
    • УТФ200/35
    • ТСЦ-25
    • -2x10/20
    • -2x10/15
    • KASUTUSKULU MAJANDUSARVUTUS
    • Seadmete tööajad
    • Seadmete tarbitud energiahulk
    • Kuivati ööpäevane kütusekulu
    • Amortisatsioonikulud
    • Hooldusremondikulud
    • Tarbitud elektrienergia maksumus
    • Kulutused kuivati kütusele
    • Töötasu
    • Seadmete ekspluatatsioonikulud
    • Eelpuhastus-kuivatuspunkti kasum
    • Teraviljakompleksi rentaablus ja seadmete tasuvusaeg
    • KOKKUVÕTE
    • KASUTATUD KIRJANDUS
    • Tabel A.1
    • Tabel B.1
    • Jrk nr
    • Seadme nimetus
    • Jõudlus t/h
    • Tarbimisvõimsus
    • Hinnakirja
    • Normatiiv
    • Amortisatsioon
    • Hooldusremont
    • Šahtkuivati
    • M-819
    • Eelpuhasti
    • Koppelelevaator
    • Ventileeritav
    • Vastuvõtupunker
    • Joonis C.1
    • Joonis D.1
    • Tabel E.1
    • Kokku
    • Joonis E.2

    Teemad

    • TERAVILJA EELPUHASTUS − KUIVATUSPUNKT
    • TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS
    • Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid
    • m = s·S
    • Šahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid
    • Δq
    • НПЗ-20
    • 2х20
    • 2x10/20
    • 2x10/15
    • KASUTUSKULU MAJANDUSARVUTUS
    • Seadmete tööajad
    • töö
    • Seadmete tarbitud energiahulk
    • Kuivati ööpäevane kütusekulu
    • Amortisatsioonikulud
    • Hooldusremondikulud
    • Tarbitud elektrienergia maksumus
    • Kulutused kuivati kütusele
    • Töötasu
    • Seadmete ekspluatatsioonikulud
    • Eelpuhastus-kuivatuspunkti kasum
    • Teraviljakompleksi rentaablus ja seadmete tasuvusaeg

    Kommentaarid (2)

    krsty603 profiilipilt
    krsty603: aitäh aitas
    11:20 28-03-2014
    rasmusk2 profiilipilt
    Rasmus K2: Tänan!
    15:16 06-09-2012


    Sarnased materjalid

    26
    doc
    Tehnloloogia projekteermise alused
    58
    docx
    SEAFARMI SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE
    56
    docx
    VEISEFARMI-TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE-30 KOHALISELE FARMILE
    63
    doc
    Lõputööde vormistamine
    214
    doc
    KINNISVARA HALDAMINE
    13
    doc
    Mustikapuhtimismasina arvutusskeem
    17
    doc
    Ainetöö-Varude arvestus
    20
    docx
    Agrologistika ainetöö-Sööda teekond sigalasse





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !