Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

AAFRIKA POLIITILINE KAART (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

AAFRIKA POLIITILINE KAART
Riik
Pindala
Rahvaarv
Pealinn
Iseseisvus
  • Alžeeria
    2 381 740 km²
    32 531 853 (2005)
    Alžiir
    5. juuli 1962
  • Angola
    1 246 700 km²
    10 978 552 (2004)
    Luanda
    11. november 1975
  • Benin
    112 620 km²
    7 513 946 (2006)
    Porto-Novo
    1. august 1960
  • Botswana
    600 370 km²
    1 573 267 (2003)
    Gaborone
    30. september 1966
  • Burkina Faso
    274 200 km²
    13 228 460 (2003)
    Ouagadougou
    5. august 1960
  • Burundi
    27 830 km km²
    6 054 714 (2003)
    Bujumbura
    1. juuli 1962
  • Djibouti
    23 000 km²
    460 700 (2000)
    Djibouti
    27. juuni 1977
  • Egiptus
    1 001 450 km²
    74 718 797 (2003)
    Kairo
    28. veebruar 1922
  • Ekvatoriaal - Guinea
    28 051 km²
    523 051 (2004)
    Malabo
    12. oktoober 1968
  • Elevandiluurannik
    (Côte d'Ivoire)
    322 460 km²
    17 298 040 (2005)
    Yamoussoukro
    (Abidjan – tegelik)
    7. august 1960
  • Eritrea
    121 320 km²
    4 298 269 (2002)
    Asmara
    24. mai 1993(4)
  • Etioopia
    1 127 127 km²
    67 673 031
    Addis Abeba
    vanimaid riike Aafrikas
  • Gabon
    267 667 km²
    1 355 246 (2004)
    Libreville
    17. august 1960
  • Gambia
    10 380 km²
    1 367 124 (2000)
    Banjul
    18. veebruar 1965
  • Ghana
    239 460 km²
    20 467 747 (2003)
    Accra
    6. märts 1957
  • Guinea
    245 857 km²
    9 467 866 (2005)
    Conakry
    2. oktoober 1958
  • Guinea-Bissau
    36 120 km²
    1 345 479 (2002)
    Bissau
    24. september 1973
  • Kamerun
    475 440 km²
    15 746 179 (2003)
    Yaundé
    1. jaanuar 1960
  • Kenya
    582 650 km²
    31 639 091 (2003)
    Nairobi
    12. detsember 1963
  • Kesk-Aafrika Vabariik
    622 984 km²
    3 683 538 (2003)
    Bangui
    13. august 1960
  • Komoorid
    2 170 km²
    596 202 (2002)
    Moroni
    6. juuli 1975
  • Kongo Vabariik
    342 000 km²
    2 954 258 (2003)
    Brazzaville
    15. august 1960
  • Kongo DV
    2 345 410 km²
    58 317 930 (2004)
    Kinshasa
    30. juuni 1960
  • Lesotho
    30 355 km²
    1 861 959 (2003)
    Maseru
    4. oktoober 1966
  • Libeeria
    96 320 km²
    3 482 211 (2005)
    Monrovia
    26. juuli 1847
  • Liibüa
    1 759 540 km²
    5 499 074 (2004)
    Tripoli
    24. detsember 1951
  • Lõuna-Aafrika Vabariik
    1 219 912 km²
    42 768 678 (2003)
    Pretoria
    31. mai 1910
  • Lõuna- Sudaan
    619 745 km²
    8 260 490 (vaidlustatud)
    Juba
    9. juuli 2011
  • Madagaskar
    587 040 km²
    17 501 871 (2004)
    Antananarivo
    26. juuni 1960
  • Malawi
    118 480 km²
    10 385 849 (2000)
    Lilongwe
    6. juuli 1964
  • Mali
    1 240 000 km²
    11 340 480 (2002)
    Bamako
    22. september 1960
  • Maroko
    446 550 km²
    31 689 267 (2003)
    Rabat
    2. märts 1956
  • Mauritaania
    1 030 700 km²
    3 086 859 (2005)
    Nouakchott
    28. november 1960
  • Mauritius
    1 860 km²
    1 189825 (2002)
    Port Louis
    12. märts 1968
  • Mosambiik
    801 590 km²
    19 104 696 (2000)
    Maputo
    25. juuni 1975
  • Namiibia
    825 418 km²
    1 820 916 (2002)
    Windhoek
    21. märts 1990
  • Niger
    1 267 000 km²
    11 665 937 (2005)
    Niamey
    3. august 1960
  • Nigeeria
    923 768 km²
    133 881 703 (2003)
    Abuja
    1. oktoober 1960
  • Roheneemesaared
    (Cabo Verde)
    4 033 km²
    401 343 (2001)
    Praia
    5. juuli 1975
  • Rwanda (Ruanda)
    26 338 km²
    7 954 013 (2004)
    Kigali
    1. juuli 1962
  • Sambia
    752 614 km²
    10 462 436 (2004)
    Lusaka
    24. oktoober 1964
  • São Tomé ja Príncipe
    1001 km²
    175 883 (2003)
    São Tomé
    12. juuli 1975
  • Senegal
    196 190 km²
    10 284 929 (2002)
    Dakar
    20. august 1960
  • Seišellid
    455 km²
    81 188 (2005)
    Victoria
    29. juuni 1976
  • Sierra Leone
    71 740 km²
    5 426 618 (2000)
    Freetown
    27. aprill 1961
  • Somaalia
    637 657 km²
    8 591 629 (2005)
    Muqdisho
    1. juuli 1960
  • Sudaan
    1 886 068 km²
    30 894 000 (vaidlustatud)
    Hartum
    1. jaanuar 1956
  • Svaasimaa
    17 363 km²
    1 173 900 (2001)
    Mbabane
    6. september 1968
  • Zimbabwe
    390 580²
    12 576 742 (2003)
    Harare
    18. aprill 1980(7)
  • Tansaania
    945 090 km²
    36 588,225
    Dodoma
    9. detsember 1961
  • Togo
    56 785 km²
    5 556 812 (2002)
    Lomé
    27. aprill 1960
  • Tšaad
    1 284 000 km²
    9 253 493 (2003)
    N'Djamena
    11. august 1960
  • Tuneesia
    163 610 km²
    10 074 951 (2005)
    Tunis
    20. märts 1956
  • Uganda
    236 040 km²
    25 632 794 (2003)
    Kampala
    9. oktoober 1962
    Sõltuvad, tunnustamata ja okupeeritud alad:
    Ala
    Pindala
    Rahvaarv
    Pealinn/Keskus
    Briti India ookeani ala (Srb.)
    60 km²
    täpne arv teadmata
    Diego Garcia
    Ceuta ( Hispaania )
    28 km²
    76 152 (2003)
    Ceuta
    Kanaari saared ( Hispaania )
    7447 km²
    1 843 800 (2003)
    Las Palmas de Gran Canaria , Santa Cruz de Tenerife
    Madeira saared ( Portugal )
    797 km²
    umbes 250 000 (1991)
    Funchal
    Mayotte (Prantsusmaa)
    373 km²
    193 800 (2004)
    Mamoudzou
    Melilla (Hispaania)
    20 km²
    69 184 (2003)
    Melilla
    Réunion (Prantsusmaa)
    2547 km²
    778 400 (2004)
    Saint- Denis
    Saint Helena (Srb.)
    410 km²
    7367 (2003)
    Jamestown
    Lääne- Sahara (Maroko)
    252 120 km²
    267 405
    El Aaiún
    Puntland
    ~ 300 000 km²
    ~ 2,5 mln
    Garoowe
    Somaalimaa
    137 600 km²
    3 – 3,5 mln
    Hargeysa
  • AAFRIKA POLIITILINE KAART #1 AAFRIKA POLIITILINE KAART #2 AAFRIKA POLIITILINE KAART #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mnjaumnjau Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    Kergejõustiku maailmarekordid

    Kergejõustiku maailma-, olümpia- ja Eesti rekordid Kergejõustiku maailmarekordid: Mehed 100m jooks - 9,69 - Usain Bolt (Jamaica), 16. august 2008 Peking 200m jooks -19,30 - Usain Bolt (Jamaica), 20. august 2008 Peking 400m jooks - 43,18 - Michael Johnson (USA), 26. August 1999 Sevilla 800m jooks - 1,41,11 - Wilson Kipketer (Taani), 24. August 1997 Köln 1000 m jooks - 2.11,96 - Noah Ngeny (Kenya), 5. september 1999 Rieti 1500 m jooks - 3.26,00- Hicham El Guerrouj ( Maroko), 14. juuli 1998 Rooma 1 miili jooks - 3.43,13- Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. juuli 1999 Rooma 2000 m jooks - 4.44,79-Hicham El Guerrouj (Maroko), 7. september 1999 Berliin 3000 m jooks - 7.20,67-Daniel Komen (Kenya), 1. september 1996 Rieti 5000 m jooks - 12.37,35-Kenenisa Bekele (Etioopia), 31. mai 2004 Hengelo 10 000 m jooks - 26.17,53-Kenenisa Bekele (Etioopia), 26. august 2005 Brüssel 10 km jooks - 27.02-Haile Gebrselassie (Etioopia), 11. detsember 2002 Doha 15 km jooks - 41.29-Felix Lim

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    11
    doc

    Kergejõustik

    kohtunikku. Maanteel peetavatel käimisvõistlustel peab olema vähemalt kuus, kuid mitte enam kui üheksa kohtunikku. Kui käimine ei vasta reeglitele, teeb kohtunik hoiatuse. Peale hoiatuse saamist kolmelt kohtunikult peab sportlane rajalt lahkuma. Hoiatus tehakse valge kaardi näitamisega. Hoiatuskaardi mõlemal poolel peab olema sümbol, mis näitab kõnealust määrusterikkumist. Diskvalifitseerimist kinnitab punane kaart, mida võib teha ainult ala 7/11 vanemkohtunik. Kui kõrvaldamine pole millegipärast kohe võimalik, tehakse seda vahetult pärast finisit. 10 km käimisdistantsil ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt 5 km kaugusel stardist ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad. Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    15
    doc

    Triatlon 2008

    Eidapere kool Brain Nordstrröm Kehalise kasvatuse referaadi töö teemal : Triatlon 2008 Õpetaja Luule Sulg 2014 Sisukord : Triatloni ajalugu...................................................... Triatloni spordialad, nende kirjeldamine ja karistused ...... Triatlon Eestis........................................................ 2008. aasta suveolümpiamängud..................................... Olümpiatuli............................................................. Spordialad............................................................... Kõik Pekingi Olümpiaadi osalejad............................. Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel...................... Galerii............................................................ Allikad :..............................................................

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    16
    doc

    Mehhiko ühendriigid referaat

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Peterson 021PK MEHHIKO ÜHENDRIIGID Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Haldusjaotus................................................................................................................................6 Nimi............................................................................................................................................ 6 Pealinn..................................

    Geograafia
    thumbnail
    11
    doc

    Kaasaegsed olümpiamängud

    München 26. August ­ 11. September 1972 Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristid organisatsioonist Must September võtsid 5. septembril pantvangi 11 Iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem. Eesti sportlastest tulid olümpiavõitjaks Jüri Tarmak kõrgushüppes ja Jaan Talts tõstmises. Montreal 17. Juuli ­ 1. August 1976 1976. aasta algul võistles Uus-Meremaa ragbimeeskond Lõuna-Aafrika Vabariigis. See tekitas Aafrika riikides pahameelt, sest LAV oli eemaldatud olümpialiikumisest rassismi pärast. Nad nõudsid Uus-Meremaa mittelubamist olümpiamängudele. ROK ei olnud sellega nõus, põhjendades seda sellega, et ragbi ei ole olümpiaala. Protesti märgiks loobusid olümpiamängudel osalemast Guajaana, Iraak ja 22 Aafrika riiki: Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus, Mauritaania, Niiger, Tsaad, Sudaan, Etioopia, Keenia, Tansaania, Uganda, Elevandiluurannik, Ghana, Togo, Nigeeria,

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    4
    doc

    Iseseisvus

    Eesti Vabariigi iseseisvus Eesti Vabariigi põhiseaduse §1 ütleb: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Õiguslikult on Eesti Vabariigi iseseisvus üsna suurel määral piiratud. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist ei ole Eesti õigused ja kohustused määratud enam ainult Eesti enda poolt või rahvusvaheliste lepingutega, vaid ka supranatsionaalsete Euroopa Liidu organite poolt. Euroopa Liit on andnud alust uue suveräänsusemõiste kujunemiseks, mille puhul enam ei lähtuta riigi võimest omal äranägemisel määrata oma pädevus. Iseseisvuspäevade loend · Albaania - 28. november 1912, vabanes Türgi võimu alt. · Ameerika Ühendriigid - 4. juuli 1776, Iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmine · Angola - 11. detsember 1975, Portugal tagas oma endisele kolooniale iseseisvuse. · Argentina - 9. juuli 1816, iseseisvus Hispaaniast. ?

    Ajalugu
    thumbnail
    22
    xls

    Teadustöö alused valmis kursusetöö

    Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Üliõpilase ees- ja perekonnanimi Töö pealkiri Teadustöö alused - ainetöö Tallinn, Aasta Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Tallinn, Aasta Arvuta ja koosta iseloomustavad diagrammid Harjutus 1Õpilaste osalemine kinokülastusel. Arvuta ja tee iseloomustav tulpdiagramm, kasutades KLASS ja OSALUS% veegusid õpilaste arv klass klassis osalenud osalus õpilaste%arv 1a klass 16 16 100,0 2a klass 14 13 92,9 3a klass 22 20 90,9 4a klass 18 18 100,0 120,0 5a klass 21 20

    Teadustöö alused
    thumbnail
    37
    odt

    Esiajalugu

    Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun