Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv? Margus Teearu VPG 10a Tegurid, mis mõjutavad tolmu teket · Teekate · Ilm · Auto kuju Teekate · Liiv · Kruus · Kivi · Muld Ilm · Niiske/märg · Kuiv Auto kuju · Aerodünaamilisus Kõige enam mõjutabki siiski seda tolmu keerlemist just see, et auto ei ole aerodünaamiline. See tähenab, et need keerised, mis tekivad auto taga ja selle tolmu üles keerutavad ongi põhjustatud just ümber auto kumeruste liikuvast õhust. Kuid miks? Mis on Aerodünaamika? · Aerodünaamikaks nimetatakse teadust, mis käsitleb kehade liikumist õhus ja seejuures tekkivaid jõude. Kuidas mõjutab aerodünaamika tolmu teket? · Võtame esimeseks näiteks ühe ketta. · Õhuosakesed, põrkudes vastu ketta esiosa, ei jõua küllaldase kiirusega üle ketta servade voolat...
Ta oli intermarsi avarustest leidnud lennumasina tegemise õpetuse ning proovis sellega oma maja katuselt Deimosele lennata, kuid oli hoopis katuselt alla kukkudes lõhkunud ema kasvuhoone, kus viimane hapniku keskkonnas väärt marsikurke kasvatas. Äkki märkas ta taevas kummalist lendavat objekti, mis hirmuäratava kiirusega talle lähenes. Ufonaut jõudis viimasel hetkel kraatri serva taha varju hüpata, kui lennumasin hirmsa kärgatusega kraatrisse kukkus. Kui paks punane tolmupilv hajus, piilus Ufonaut kraatrisse. Talle vaatas vastu kahesilmne kahvanägu, kelle pea ümber oli suur ümmargune kuppel ning kes komberdas vaevaliselt tundmatust lennumasinast välja. Kui kahvanäo ja ufonaudi pilgud kohtusid, hakkasid mõlemad kiljuma ja tormasid kahes suunas minema. Kahvanägu kukkus kraatrisse ja ufonaut jooksis koju. Vahepeal koju jõudnud ema ja isa ei tahtnud Ufonauti kuidagi uskuda, et too oli näinud tundmatut lennumasinat ja seninägematut kahvanägu. Koos mindi
energiat Suletud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga ainult energiat, aga mitte aineid Staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu Dünaamiline süsteem- muutuv, enamus süsteeme looduses on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev Energiabilanss- saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte 2. Kirjelda Maa teket. Maa tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Sel ajal tiirles Päikese ümber kettana hiigelsuur gaasi- ja tolmupilv, millest kujunes ajapikku mitu tihedamat gaasi ja purdmaterjalivööd. Nendest vöödest ühes hakkas kujunema Maa, teistes aga Päikesesüsteemi ülejäänud planeedid. 3. Loetle Maa sfäärid. Atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär, pedosfäär, geograafiline sfäär ehk maastikusfäär 4. Iseloomusta lühidalt sfääre. Atmosfäär- õhkkond- maad ümbritsev õhukiht Litosfäär-maakera välimine, kivimiline jäik kiht
töötab koherentsvalguse generaatorina, s.o. raadiosaatia analoogina optilisel lainealal. Valgusgeneraatorina toimimiseks paigutatakse aktiivlaine peeglite vahele. Lasergeneraatori käivitab pöördhõivestatud aines vältimatult tekkiv spontaanne kiirgus. Vastakuti asetsevad peeglid peegeldavad resoraatori telje suunalised laviinid paljukordselt aktiivainesse tagasi, kus nad üha kasvavad. Vahepala WTC, Ney York, 11. sept. 2001 · Põleng 1700 °C · Tohutu tolmupilv · Betoon tolmustus · Paljud ohvrid aurusid · Põleng kestis 3 kuud USA kindral John Castello: ,,Oleme ulme muutnud tegelikkuseks" Ergastusreziimist olenevalt: Kestev laseri kiirgus(alalis ehk pidevlaser) hetketi ilmuv laseri kiirgus (välk- ehk impulsslaser) perioodiliselt välgutav kiirgus plinklaser Laseritüüpi iseloomusta b tema kiirguse lainepikkus(ed),
(2000-3000 miljardi Päikese mass) · võimas radio- ja gammakiirguse allikas · Galaktika sisemusest lenduvad ainemassi joad relatiivse kiirusega · Oletatavasti asub galaktika keskel hüpermassiivne must auk (3×109 Päikese mass) Spiraalsete galaktikate liitumise simulatsioon Gaas ja tolm galaktikates · Galaktikates on suurtes kogustes gaasi ja tolmu. · Gaasi ja tolmu näeme vaid siis, kui seda valgustavad lähedal asuvad tähed või kui tolmupilv varjab selle taga olevate tähtede valguse. · Peaaegu gaasivabad on elliptilised galaktikad; neutraalne vesinik ja tolm puudub neis täielikult. · Spiraalsetes ja korrapäratutes galaktikates on hajusainet väga suurel hulgal. Galaktikaparved · Galaktikad ei ole jaotunud ruumis ühtlaselt · galaktikapaarid, grupid, parved superparved · tekkisid Universumi arengu käigus gravitatsioonilise kuhjumise teel · Superparved kajastavad Universumi ehitust
,,On asju maal ja taevas rohkem veel kui meie teadus unes näeb" MAA TEKKELUGU Hakkas tekkima u 4,5 miljardit aastat tagasi Moodustus hiigelsuur hõõguv gaasi ja tolmupilv Osakeste tihenedes ja liitudes kujunesid tihe kuum tuum ning selle peal paiknevad vahevöö ja maakoor Viimaks moodustusid maapind ja veekogu MAA Meie päikesesüsteemis ainuke planeet, kus leidub elu Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks Maa ümber tiirleb Kuu Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis Maa faasid sarnanevad Kuu faasidega MAA KUJU
Konkat.Peale pikka vestlust kuulis Konka märguannet,ta kadus ja oli samas oli ka kohe tagasi.Midagi oli juhtumas,aga keegi ei teadnud mis juhtuma hakkab?Konka lausus joovastunult:Kas sa tead,mis see on? See on teie tulekivi.Enne,kui ma selle tulekivi endale võtan,põletan ma su pealakke sellise augu,et hiljem saab kogu su sugukond sinna kapsaputru serveerida.Kohe peale lause lõppu käis suur pauk ja kärgatus.Mõlemad sugukonnad kohkusid ja said alles siis aru, mis on juhtunud,kui tolmupilv oli hajunud.Toimunud oli suur muutus.Jararkade sugukond oli lendanud Tararkade maatükile ja Tararkad seisid tühermaal.Kõik oli kaotatud,kogu pikk töö ja vaev.Seda sMaid nautida ihned Jararkad.Neile ei tähendanud see midagi,et Tararkad surevad.Mida päev edasi seda nõrgemaks jäid Tararkad ja seda rõõmsamaks muutusid ihned ja halastamatud Jararkad.Mis nüüd küll edasi saab?Tararkade pealik Tarka avas Konka antud kasti ja imestus.Sinna oli kirjutatud:Lahendage ja te pääsete
runnak-toimus?id=57241068 19.03.2016 https://et.wikipedia.org/wiki/11._septembri_terrorir%C3%BCnnakud https://et.wikipedia.org/wiki/Vanden%C3%B5uteooria#11._septembri_vanden.C3.B5u Inna-Katrin Hein 11.september 2014 Täna möödub 13.aastat 11,septembri terrorirünnakutesthttp://maailm.postimees.ee/2916429/tana-moodub-13-aastat-11-septembri- terrorirunnakutest19.03.2016 Stella K.Wadowsky 9.september 2011 Ilmar Taska: mäletan, kuidas tuha- ja tolmupilv halastamatult minu korterile lähenes http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/ilmar-taska- maletan-kuidas-tuha-ja-tolmupilv-halastamatult-minu-korterile-lahenes?id=57436664 19.03.2016 14 Lisa 1 One World Trade Center 15 Lisa 2 Kaksiktornis hukunutele pühendatud memoriaal 16 Lisa 3 Memoriaali kiir 17
Tähtede liikumine spektris on heas vastavuses galaktika tüübiga. Elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate mõhnad ei pöörle , sest neid liiguvad tähed kaootiliselt . Kuna spiraalgalaktikate tähed liiguvad ringjoonelistel orbiitidel siis nende kettad pöörlevad . 6.Gaas ja tolm galaktikates Lisaks tähtedele kuulub galaktika koosseisu ka suures koguses gaasi ja tolmu . Meile on seda näha vaid siis , kui Galaktikat valgustavad tema lähedal olevad tähed või siis kui tolmupilv varjab tagumiste tähtede valguse . Enamus gaasist jääks nähtamatuks, kui ei oleks õnnelikku juhust: hajusainest 90% moodustav vesinik kiirgab Maa atmosfääri hästi läbivaid raadiolaineid lainepikkusega 21 cm. See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist . Mingil määral on gaasi igas galaktikas . Peaaegu gaasivabad on elliptilised galaktikad. Neis puudub neutraalne vesinik ja tolm
kosmoserakettidel. Kuid on ka erandeid nagu näiteks Concorde, mis on siiamaani kasutusel. Ülemisel pildil TU-144, mis kahjuks enam ei ole kasutusel Alumisel pildi Concorde 7 Raketindus&Kosmonautika Tänapäeval on reaktiivliikumisel suur tähtsus raketinduses. Raketinduses on reaktiivliikumine eriti hästi näha, sest enne starti hakatakse pritsima kütust või gaasi. Ja kui rakett hakkab õhku tõusma, siis tekib tohutu leegitsev tolmupilv ümber selle koha, kust väljuvad gaasid. Järgmisel hetkel sööstabki rakett tohutul kiirusel läbi õhu avakosmose poole. Kogu teekonna Kuuni võis jagada kolme etappi. Esimene etapp on eraldumine Maast sellise kauguseni, kus rakett võib tänu saavutatud kiirusele tunda end peaaegu vabana Maa külgetõmbest. See osa läbitakse pidevalt suureneva kiirusega. Kui see
145 65,5 mln a.t. Jätkub ookeanide areng Kriit Ajastu II poolel õistaimed Koos nendega: liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased Koevolutsioon Kriit Kolju 1.5 m Pikkus 12 m 7 tonni Kriit Massväljasuremine Kõik dinosaurused Maismaaökosüsteemi kollaps, asendumine uute ökosüsteemidega Chicxulub Meteoriit d=10 km Kraater 180 km lai tolmupilv mitmeks aastaks? Temperatuuri langus Maal. UUSAEGKOND Paleogeen 65,5 23 mln a.t. Kiire imetajate areng: Kiskjalised Kabjalised Vaalalised Loivalised Londilised Närilised Ahvilised Lindude hulgas palju lennuvõimetuid, nüüdseks väljasurnud liike Gastornis sp hirmulinnud Neogeen · 23 1,8 mln a.t. · Kliima tänapäevane
Keemilise evolutsiooni etapid 1. etapp gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena moodustuvad lihtsad orgaanilised ühendid ( aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid) 2. etapp toimub eelnevalt nimetatud ühendite polümeriseerumine. 3. etapp polümeeridest moodustuvad püsivad ja keskkonnast eristuvad molekulide kogumid e. mikrokerad. Keemiline evolutsioon ja Maa teke Tekkis gaasi ja tolmupilv. Raskemad ained ( Ni, Fe ) vajusid Gravitatsiooni tõttu muutus see Maa tuuma aina lapikumaks ja tihedamaks Vulkanismi periood. Tekkis kettaks, kuni selle keskele tekkis gaasikest ja arenes Päike. kasvuhooneefekt. Moodustusid esiplaneedid, Maakera jahenedes langes veeaur tükkide ühinemine. Tahkiste Maale vihmana.
termotuumareaktsioonidest, mis toimuvad nende sisemuses, kümne miljoni kraadini ulatuval temperatuuril. Prootonid muunduvad heeliumituumadeks, vabanev energia imbub pikkamööda läbi tähtede sisemuse ja kiirgub transformeeruna maailmaruumi. Tänapäeval saame anda tähe evolutsioonist järgneva ettekujutuse. Tetud põhjusel hakkab tähtedevaheline gaasi ja tolmupilv kondenseeruma. Üsna kiiresti (astronoomilisese mastaabis) moodustub sellest pilvest gravitatsioonijõu mõjul suhteliselt tihe läbipaistmatu kera. Tekkinud kera ei saa veel täheks nimetada, kuna tema keskosa temperatuurist ei piisa termotuumareaktsioonide kulgemiseks. Gaasirõhk keras ei ole veel suuteline kera osade vastastikust külgetõmmet kompenseerima ja kokkutõmbumine jätkub.
Kui vesiniku varud lõppevad, siis tähe ehitus muutub. Välimine osa paisub ja sisemus tõmbub kokku, temperatuur tõuseb ja toimuvad II etapi termotuumareaktsioonid. Heeliumist sünteesitakse süsinikku. Kõigis tähtedes on lõpuks olukord, kus tuumkütus on otsas ja arengu lõpptulemus võib olla valge kääbuse tekkimine ja selle kustumine lõpuks; neutrontähe või musta augu tekkimine koos gaasipilvega; või hoopis udukogu tekkimine (gaasija tolmupilv). · Mustade aukude teooria loojaks peetakse Stephen Hawking'it. Tema raamat: ,,Universum pähklikoores". · Tähed moodustavad galaktikaid. Galaktika · süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini. (võivad kokku põrkuda) · Liigid:
Massiline väljasuremise põhjused pole täpselt teada, kuid mõned teooriad põhendavad seda vulkaanilise aktiivsuse järsu suurenemine või komeetide ja meteoriitide Maaga kokkupõrkega. Kriidiajastu lõpuks suri väga palju liike välja. Kadusid ka dinosaurused. Väljasuremise põhjuste kohta on esitatud mitu teooriat, kuid kõige tõenäolisemaks peetakse Maa temperatuuri langust. Temperatuuri langus oli ilmselt tingitud maakeraga kokkupõrganud suurest meteoriidist: kokkupõrkest tekkinud tolmupilv takistas päikesekiirguse jõudmist maapinnale. 10.) Taimede sündmused evolutsioonis: · Hulkraksete vetikate teke · Fontosünteesivõimeliste rakkude teke · Taimed jõuavad maismaale · Soontaimede teke · Lopsaka taimestiku jäänustest moodustub kivisüsi · Seemnetega taimedega teke · Õitega taimedega teke 11.) Selgroogsete loomade sündmused evolutsioonis: · Hulkraksuse väljakujunemine · Esimesed keelikloomad
suurusjärguni. Nende uuringute põhjal võib kinnitada, et mingit "piiri" galaktikate maailmal ei ole: Hubble'i teleskoobi pildil loendatakse ühel ruutkaareminutil üle 1500 galaktika ning ainult 3 (!) meie Galaktika tähte. [3] MIDA SISALDAVAD GALAKTIKAD VEEL PEALE TÄHTEDE? Lisaks tähtedele on galaktikates üsna suurtes kogustes (meie Galaktikas vähemalt 2% kogumassist) gaasi ja tolmu. Paistab see meile vaid siis, kui teda valgustavad lähedal asuvad tähed (hele udu) või kui tolmupilv varjab tema taga olevate tähtede valguse (tume udu). Enamus gaasist jääks nähtamatuks, kui ei oleks õnnelikku juhust: hajusainest 90% moodustav vesinik kiirgab Maa atmosfääri hästi läbivaid raadiolaineid lainepikkusega 21 cm. See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist vaatleja suhtes [3] Viimaste aastate jooksul on astronoomid kindlaks teinud, et enamik kui mitte kõik galaktikad sisaldavad oma tuumas musta auku
sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi. Teine, sfääriline populatsioon, kuhu kuuluvad kerasparvede ja mõhnade tähed, erineb esimesest suurema vanuse ja raskete elementide (raud, naatrium, magneesium) väga väikese sisalduse poolest. Elliptilistes ja läätsekujulistes galaktikates esimene populatsioon puudub. Lisaks tähtedele on galaktikas üsna suurtes kogustes gaasi ja tolmu. Paistab see meile vaid siis, kui teda valgustavad lähedal asuvad tähed või kui tolmupilv varjab tema taga olevate tähtede valguse. 8 7.7. AKTIIVSED GALAKTIKAD JA KVASARID Lisaks eespool nimetatud galaktikatele on olemas galaktikataolisi objekte, mille tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad, suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Eristatakse kolme põhilist tüüpi: a) Seyferti galaktikad - normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas.
ja tema kaastöötajad usuvad, et tähed on ainult ilmaruumi tundmaõppimise lähtepunktid, mis aitavad meil lahendada ka elu mõistatust. Tavapäraselt peetakse astronoomiat teaduseks, mis uurib tähti, mis omakorda pole midagi muud kui gaasilised massid, mis kiirgavad valgust ja soojust. Ent üha enam suunavad astronoomid oma jõupingutusi ka tähtedevahelisele ruumile. Block ütles, et Päike moodustus, kui hiiglaslik gaasi- ja tolmupilv tõmbus gravitatsiooni jõul kokku. Maa ja teised planeedid moodustusid samuti gaasi- ja tolmupilvedest, ent teistel tingimustel. "Tähtedevahelise gaasi ja tolmu uurimine on määratu tähtsusega," ütles Block. "Kosmiline tolm võib ju tunduda meie igapäevasest eksistentsist väga kaugel olevat. Ent tegelikult on see elu materjal. Kas me pole siis süsinikul põhinevad olendid, kes on moodustunud meie Maa tolmust?" Tolmu leidub kõikjal.
See, mida meie silm aga näeb pole tegelikult komeet, vaid gaas mis komeedist purskub ja 28 päikesevalguses helendab. Komeedid koosnevad veest, jääst ja tolmust. Nad on väga väikesed ning neid pole võimalik näha, kui nad on Päikesest kaugel. Joonis 19. Komeet Komeedi tuum on prügine lumekamakas, mida ümbritseb gaasi- ja tolmupilv. Enamiku komeetide tuum on väike- läbimõõt umbes 10 kilomeetrit. Gaasi- ja tolmupilv võib olla aga sama suur kui Jupiter. Komeedi gaasi- ja tolmupilv ning saba helendavad, kuigi ise nad valgust ei kiirga. Komeedi tolm koosneb peamiselt süsinikust ja ränist, gaasiks on veeaur. Päikesekiirguse mõjul aurustuvad komeedi tuumast väljuvad tohutud vesinikupilved, mille läbimõõt ulatub kümnete miljonite kilomeetriteni. Enamiku ajast oma teekonnal ümber Päikese komeedi tuumal saba ei ole
Siia kanti jõudes olid need pataljoni mehed mingi usimasti mõju all. Nad liikusid edasi Pringi suunas. Enne venelaste tulekut oli Eesti maameestel ära peidetud kuulipilduja. Maamehed hakkasid sellest hävituspataljoni tulistama. Otepää kandis tuntakse seda lahingut Pringi lahingu nime all. Selle lahingu ajal läksid Viiding Paul, August Tints ja papa Girill Saar maja juures olevale kõrgele mäele. Papa Girill ja August ronisid puu otsa ja nägid et Pringi pool on suur tolmupilv üleval ja nad kuulsid ka laskmist. August ja papa võeti kinni sest kaevati et nemad olid hävitsupataljoni lasknud. Kui papa oli sellises olukorras, siis muutus ta enesele kindlaks ja vastas ausalt. August aga hakkas kogelema ja mõisteti süüdi. Kuna kõik teadsid, milles asi seisis, siis papa hakkas ajama, et see asi on kõik vale ja jõuti otsusele, et August ei ole süüdi ja lasti vabaks. August oli vanapoiss 1940nda aastani. Ta abiellus 1940 aasta mais Ljuubaga. Neil oli esimene
Iga sekundiga muudab Päike energiaks sellise koguse ainet, mille mass võrdub viie miljoni elevandi massiga. Energia vabaneb ja Päike muutub iga sekundiga selle võrra kergemaks. Kuid Päike on nii suur ja temas on nii palju vesinikku, et kuigi ta on kiiranud energiat samas tempos juba miljoneid aastaid, pole ta selle ajaga suurt muutunud `' (Mary ja John Gribbin 1997:71). `' Päike ja Maa pole mitte alati eksisteerinud. Nad on sündinud umbes 5 miljardit aastat tagasi, kui gaasi- ja tolmupilv kosmoses kokku tõmbus `' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Samal ajal kui pilv kokku vajus, ta pöörles veidi. Kui pilve tsenter oli kokku vajunud ja moodustanud Päikese, pöörlemine kiirenes `' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Pöörlemise käigus lendas osa gaasi ja tolmu eemale ja Päikese ümber moodustusid rõngad, mis sarnanesid Saturni rõngastega'' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Maa ja teised planeedid tekkisid siis, kui need rõngad moodustanud prahipuntrad
Domitianuse tagakiusamistest: keevast õlikatlast tuli ta välja vigastamatult. Pärimuse järgi elas Johannes kõrge vanuseni. Johannes oli ainus apostel, kes suri loomulikul viisil. Arvatakse, et surma lähedust tundes lahkus 105-aastana Johannes kodust, kaasas seitse lähemat õpilast. Johannes heitnud hauda ja õpilased katnud ta mullaga. Kui Efesose kristlased sellest kuulsid, avasid nad haua. Haud oli tühi. Hiljem ühel maikuu päeval olevat kerkinud haua kohale tervendava mõjujõuga tolmupilv. BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks keiserriigiks: Lääne Roomaks ja Ida Roomaks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinopoli kreekakeelse nime järgi kutsuma Bütsantsiks (oli Rooma riigist kõige arenenum ala; muutus kreeka traditsioonide säilitajaks ja eestvedajaks; oli ainus osa Rooma impeeriumist, mis jäi puutumatuks barbarite vallutusretkedest). 33
Pealetungijaid võttis vastu veel Viimane lask, kuid ei suutnud neid peatada: nad hüppasid kraavi ja valmistusid müüriavast üle ronima. «Noh, sõbrad, lõpetame nüüd ühe hoobiga: müürile, müürile!» hüüdis Athos. Ja neli sõpra, keda abistas Grimaud, hakkasid püssipäradega kangutama suurt müürilahmakat, mis kaldus nagu tuulehoost tõugatuna ja pääsedes lahti aluse küljest, langes hirmsa mürinaga kraavi. Kajas kohutav kisa, tolmupilv tõusis taeva poole ja kõik oli möödas. 488 «Kas me lömastasime nad viimseni?» küsis Athos. «Jumala eest, näib küll nii,» vastas d'Atagnan. «Ei,» ütles Porthos, «näete, kaks-kolm vigastada saanut põgeneb.» 489 Tõepoolest, kolm-neli neist pori ja verega kaetud õnne-tuist põgenesid mööda jooksukraavi ja jõudsid linna: see oli kõik, mis jäi järele väikesest rühmast. Athos vaatas kella. «Härrad, oleme siin olnud täpselt tund aega ja nüüd on kihlvedu võidetud
ilma et oleks toonud oma jalga tolmusesse linna. Koovi oli Indrekule soovitanud suveks koduõpetaja koha, aga see polnud seda vastu võtnud, ettekäändeks õppimine. Nüüd, kus Ramilda läinud, kahetses ta, aga nagu ikka, tuli ka see kahetsus hilja. Suvi oli põuane ja palav. Päike tõusis punasena ja loojus samasena, nagu oleks ta kogu oma sätendavalt helendava kuumuse kallanud maakerale, mida ümbritses suitsutomuna seisev tolmupilv. Päevad otsa hoiti aknaluugid kinni, et päike ei pääseks tubadesse, aga öösigi oli raske neid avada, sest õhk oli ka siis lämmatav: kui päike kadus, hõõgusid majaseinad ja nagu tänavakividki tema asemel. Kõigi silmis ja sõnus oli ainuke soov ja igatsus -- vihm, ja kui see lõpuks tuli, siis näis, nagu olekski juba suvi möödas. Indrek istus nagu minevalgi suvel vahete-vahel põhukuuris õlekool, kus polnud midagi muutunud, nagu oleks maailmas kogu aasta kõik paigal püsinud
annaabi.ee 
