docstxt/13860917883451.txt
71. 72. 73. 74. 75.
jätkusuutlikkus sustainability vahetuv ümbruskond immediate surroundings põhi mugavused - basic amenities piirama confines biosfäär biosphere hoidma sustain ülekaalus olev prevailing haritav arable vesi/vee - aquatic tarbimine consumption ühendama incorporates jäätme käitlus waste assimilation tööriist tool ökosüsteem ecosystem rikkuma exceed taastada regenerate säilitama maintain liialdama overshoot alahindama underestimate piisavalt adequately nõuded requirements näitama indicate kogus/hulk volume vastupandamatu compelling kokkupõrge/mõju impact gobaalne soojenemine global warming kliimamuutused climate hange kasvuhooneefekt the green house effect osooniaugud the hole in the ozone layer happevihm acid rain metsaraie deforestation rahavastikukadu depopulation reostus pollution sudu smog biolagunev biodegradable looduskaitse conservation prügimägi dumping ground keksk...
Missugune asjaolu torkab silma elementide aatommasse jälgides?Mida suurem on aatommass, seda suurem on aatomnumber ja seda rohkem on prootoneid tuumas. Mis on tuuma massiarv? Prootonite ja neutronite koguarv tuumas.A=Z+N, kus Z on prootonite arv ehk tuuma laenguarv,N-neutronid. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum?Sellepärast, et sellisel juhul peaks ka teiste aatomite tuumad koosnema ainult prootonitest ning massiarv ja laenguarv peaksid järelikult ka edaspidi võrdsed olema. Kui aga Rutherfordi katseid hakati alfaosakeste hajumise järgi tuumade laenguarve katseliselt määrama, selgus, et see nii pole. Samuti selgus et esialgu aatommasside järgi korraldatud tabelis on elemendid järjestatud hoopis laenguarvu järgi.Mida nimetatakse tuuma laenguks, mida see väljendab?Tuuma laenguarv ehk prootonite arv tuumas, tähis Z Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Radioaktiivsus on tu...
1. Defineerige kiirenduse mõiste ja nimetage ühikud. Kiirendus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Teepikkus /ajaruut ehk m/s2 2. Millist liikumist nimetatakse ühtlaselt muutuvaks? Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Kui keha kiirus kasvab, nimetatakse liikumist kiirenevaks, kui keha kiirus kahaneb, nimetatakse liikumist aeglustuvaks. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus t- aeg 3. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise kiiruse valem ja graafik. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus, t – aeg 4. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise teepikkuse valem ja graafik. s = v' t 5. Sõnastage Newtoni II seadus. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha mas...
õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ 1. Ülesande püstitus ja andmed Ülesanne: Viia läbi istu analüüs. Rumm Võll D Joonis 1. Ist Algandmed: D=60mm Ist: H9/d9 2. Lahenduskäik Kirjutan välja andmed, mis leian tabelist: Rumm(H9): ES = 74µm ES ülemine piirhälve EI = 0µm EI alumine piirhälve Võll(d9): es = -100µm es ülemine piirhälve ei = - 174µm is alumine piirhälve ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected]
AGS ROOD ( BMP ) RÜHM MOTOLASKUR JUHTKOND 3X AGS RÜHM JAGU: JUHTKOND: 1X 3X3 BMP JUHT RÜHMAÜLEM,AK- BMP BMP SIHTUR 74, PM JAOÜLEM RÜHMAVANEM, AK- JAOÜLEMA ABI 74 MOTOLASKUR 2XAGS SIHTUR 2XAGS SIHTURI ABI MOTOLASKUR RÜHM MOTOLASKUR RÜHM
f(mõõtevahendi näit, faktorid), PAR = f(faktorid)=f(PAR, RECT, RS, RO) rakis SYM =+f(faktorid)=f(READ, PAR, RECT, indikaatorkell, täpsustase 1 µm RS) + pikkusplaat sobib ideaalselt. Cp 1 B 18 H 11 L 180 Detaili mõõtepunktid A1 A2 A3 A4 A5 C6 C7 1 40 18 74 80 45 20 24 2 71 46 8 21 74 61 27 3 66 49 47 80 85 75 74 4 32 52 13 45 22 86 20 5 82 45 54 17 5 69 55 6 52 39 13 48 39 59 12
46 72 John Fredriksen 66 66 4 Bernard Arnault 62 15 Liliane Bettencourt 88 67 Francois Pinault & family 74 96 Serge Dassault & family 85 77,25 12 Karl Albrecht 91 38 Michael Otto & family 67 44 Susanne Klatten 48 48 Berthold & Theo Jr. Albrecht & family N/A
72 John Fredriksen 66 66 97 Petr Kellner 46 46 4 Bernard Arnault 62 67 Francois Pinault & family 74 15 Liliane Bettencourt 88 96 Serge Dassault & family 85 77,25 48 Berthold & Theo Jr. Albrecht & family N/A 89 Johanna Quandt 84 12 Karl Albrecht 91
25.tee: 26.tee: 27.tee: 28.tee: 29.tee: 30.tee: 31.tee: 32.tee: 33.tee: 34.tee: 35.tee: 36.tee: 37.tee: 38.tee: 39.tee: 40.tee: 41.tee: 42.tee: Kriitilise tee pikkuseks on 123 päeva. Sündmuste varaseimad toimumisajad (algsünmusest S0 sündmuseni Si viiva pikima tee pikkus): T= 0 T=14 T=3 T4=22 T5=34 T6=37 T7=43 T8=50 T9=54 T10=71 T11=74 T12=93 T13=99 T14=101 T15=106 T16=108 T17=116 T18=123 Sündmuse hiliseim toimumisaeg: T =Tdir wi või T =Tkr wi Tkr = Tdir = 123 päeva Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumis ajad: Sündmus(Si) Varaseim Hiliseim toimumisaeg toimumisaeg ( Ajareserv(Ri =
0-4 5-9 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 Mehed 45 75 60 63 72 74 73 Naised -56 -68 -60 -55 -51 -60 -53 Koeru Valla Rahvastikupüramiid -100 -80 -60 -40 -20 0 20 Mehed Naised 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74
India rahvastikupüramiid Vanus Mehed Naised 90+ -3181000 2993000 India rahvastikup 75-79 -4443000 4184000 70-74 -6905000 668000 90+ 65-69 -9396000 9081000 75-79 60-64 -12468000 11677000 55-59 -16666000 15227000 70-74 50-54 -20886000 18926000 65-69 45-49 -25451000 2349000
................................................... 9 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Metskond on metsa haldusüksus. Metskonnaks nimetatakse ka selle haldusüksuse keskust.Esimesed metskonnad loodi Liivimaal 1827. aastal. 2000. aastal oli Eestis 92 metskonda. Aasta lõpuks vähendati metskondade arvu 74-le. 1. jaanuariks 2002 vähenes metskondade arv 67-le. 1. juulist 2008 otsustas RMK üle minna funktsionaalsele juhtimisstiilile ning kaotada senisel moel tegutsenud metskonnad. Praegu on Eestis 17 metskonda: igas maakonnas üks, Pärnumaal ja Ida-Virumaal kaks. Igas metskonnas töötavad metsaülem, spetsialist ja territoriaalsed metsnikud. Vikipeedia [http://et.wikipedia.org/wiki/Metskond](24.10.2011) Antud teema on Eestis vähe aktuaalne
Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 μm, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 μm ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15 52 87 25 1 62 52 A2 32 93 33 55 50 24 3 56 38 27 A3 47 54 62 46 41 71 79 55 24 61 A4 51 40 71 66 32 82 96 49 56 10
27 33 Vahemikud Tõenäosus/laius 81 38 0-20 0.01148 25 46 21-40 0.01054 94 52 41-60 0.01148 46 62 61-80 0.008805 38 62 81-100 0.007695 74 71 95 74 Ühtlane jaotus 33 81 Vahemikud Tõenäosus/laius 71 87 0-20 0.01 15 94 21-40 0.01 96 95 41-60 0.01
2 15 - 29 22 7 154 3388 0,117 4641,4 3 30 - 44 37 13 481 17797 0,217 1502,3 4 45 - 59 52 13 676 35152 0,217 234,8 5 60 - 74 67 6 402 26934 0,100 2223,4 6 75 - 89 82 5 410 33620 0,083 5865,3 16978,93 7 90 - 104 97 7 679 65863 0,117 75
OSA A 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmiseks 2. Mõõteriista valik. Vajatav täpsustase 5 m Valin: Digitaalne indikaatorkell (täpsus 1m) rakisega + pikkusplaat OSA B Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15 52 87 25 1 A2 32 93 33 55 50 24 3 56 A3 47 54 62 46 41 71 79 55 A4 51 40 71 66 32 82 96 49 A5 60 80 25 41 74 85 22 55 C6 50 28 75 65 59 46 51 44
2008. aasta 1150 leviala 3 Suuremad interneti teenusepakkujad Eestis Tabelis on välja toodud teenusepakkujad, kes pakuvad internetiteenust üle Eesti. Pakkujaid on rohkem, aga välja toomata on jäetud piirkonniti teenust pakkuvad firmad Üle Eesti 4 Interneti kasutatavus Eesti elanike hulgas (seisuga kevad 2008) Eesti elanikest vanuses 15-74 aastat on * internetikasutajaid 66% (on kasutanud Internetti viimase 6 kuu jooksul) * Interneti paljukasutajaid 52% (st on kasutanud Internetti uuringule eelneval nädalal vähemalt viiel päeval) Koduarvuti ja internetiühenduse omamine Eesti leibkondades * 52% peredest omab koduarvutis internetiühendust Eestis on 15-74-aastaseid arvutikasutajaid 69%1 ehk ca 726 000 ja internetikasutajaid 66%2 ehk ligikaudu 689 000 inimest. Viimase aastaga on lisandunud selles
21 62 Jäi vahele 360 22 66 Jäi vahele 360 23 68 0,572 360 24 70 1,571 360 25 72 2,709 360 26 74 3,135 360 27 76 2,422 360 28 78 1,168 360 29 80 0,414 360 30 82 0,119 360 31 84 0,027 360
29 Alexei Mordashov 45 18,5 21 Alice Walton 61 21,2 51 Aliko Dangote 53 13,8 35 Alisher Usmanov 57 17,7 7 Amancio Ortega 74 31 93 Ananda Krishnan 72 9,5 53 Anne Cox Chambers 91 13,4 36 Azim Premji 65 16,8 4 Bernard Arnault 62 41 48 Berthold & Theo Jr. Albrecht & family N/A 14,4
2 Ülesanne 2.17.3 Koostaja: Rühm: AA-07 Juhendaja: Rein Kask Tallinn 2009 Antud: 1 = n 1 .. 3 - mootori töö magnetvood 2 = 0,75 n Pn - mootori nimivõimsus 3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool U n = 220 V n - mootori nimikasutegur I n = 74, 0 A J ekv - mootori inertsimoment n = 0,860 Ra - mootori ankrumähise takistus J ekv = 0,10 kg m 2 Cn - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Mootori tüüp: p-51 I a , k ,l - ankru mähise lühisvool k n - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Tem - mootori elektromagneetiline moment Leida:
29. Ø100H5/js4 N H5 +0 , 015 Ø100 js 4 +0, 005 -0,095 Liist b×h = 28 x 16 s = 0,7 s1 = 0,5 l = 90 t1 = 10 t2 = 6,4 Normaalse liite korral: liistusoone laius rummus 14JS9 (- ) + 0 , 021 0 , 021 liistu laius 14h9 ( -0 , 043 ) liistusoone laius võllis 14N9 ( -0 , 043 ) liistu pikkus 90h14 ( -0 , 74 ) liistusoone pikkus 90H15 ( +1, 2 ) liistusoone sügavus võllis d t1 = 100 10 = 90 -0 , 2 liistusoone sügavus rummus d + t2 = 100 + 6,4 = 106,4 +0 , 2 Liistu kõrgus 16h11 ( -0 , 09 ) 14N9 ( -0 , 043 ) Ø100js4 (+ 0 , 095 ) 90H15 ( +1, 2 ) 0 , 005 - 14JS9 (- ) + 0 , 021 0 , 021 14h9 ( -0 , 043 ) 90h14 ( -0 , 74 )
Oletades, et esimene sündmus toimus ajal 0, saame sündmustele leida nende varaseimad ja hiliseimad toimumisajad. Varaseimad toimumisajad arvutame liites temast eelnevale sündmusele tema juhatava töö aja. Ti-1v + töö . Sündmuse varaseimad toimumisajad: T1v = 0 T2v = 1 T3v = 1 T4v =max{5;11} =11 T5v = 11+2 =13 T6v = 13+2 =15 T7v = 13+5 =18 T8v = 18+10= 28 T9v = max{15+3= 18 ;28+1= 29} =29 T10v = 29+10 =39 T11v = 39+2 =41 T12v =41+15 =56 T13v = 56+10 =66 T14v = 66+5= 71 T15v =71+3 =74 T16v = 74+3 =77 T17v = 74+6 =80 T18v = max{77+2=78; 80+2=82} =82 T19v = 82+3= 83 Võtame direktiivajaks kriitilise tee pikkuse Tdir =Tkr =83 Sündmuste hiliseimad toimumisajad saame, kui lahutame direktiivajast pikima tööaja kuni lõpptulemuseni alates vastavast sündmusest. Tdir – wi. Sündmuse hiliseimad toimumisajad: T1h = 83- 83 =0 T2h =83-76= 7 T3h =83-82= 1 T4h =83-72 =11 T5h =83-70= 13 T6h =83-57=26 T7h =83-65= 18 T8h =83- 55= 28 T9h = 83-54=29 T10h=83-44=39 T11h=83-42=41
1"'&#+;;0'07(4#A0/7#2.7(#0*("%*"(0(&@.,&(..%B#!"7(6#*&1.#7+0@),,&#/"#2.@&#*30*.-#),"-6#9&//&8&-#(3*&;3"8&,#;&,2.-# &,1&2&-#"70'"7("#,.1.-"#'3*10'07(#;09(.7(#*0'",(#0*("%*"(0(&@.,&(..%07(4# A07#7""#0*("%*"(0(&@.,&(..%#<,-7"#)*B#C&7(.7"#7&&-#700(D#EF !"#$%&"'()* 50(&%%0'3*1.#+;;0-"7#)*#/+01"#(39(7&'#9&%2.(&'0*"#07"6#*00#"(#%3310'"#&,1.7"7#7",,"7(4#G%&#"**&7(#9&%2.(&-"7#801&7(&6#"%0(0#7007#/.0#7&#),"-#&,,"7# &,.7(&'&74#!+0-#/<,,#),,&#HIIJ#')(08""%0(.-#+;;0'&/76#/.0-#7""#)*#&%.7&&-&8&,(#8"0-0/"#%&7/"*-&(.-6#/.0#801&7(&-#<,"#;0*1.(&-"7#)'&#/3((4 K'&#/3"#801&7(&'0*"#+;;0'07"#&,1?&&707#)*#<7*&#,"80*.-#2.9(.'6#7"7(#7.,#"0#),"#8"",#'3*10'07"/7#8&2&#'0*"8&-#'.7/,0-#(30",0/.,(#83,2&#&%"*"*.-4# >+706#7""#)*#;%)@,""'0/7#;01"'#("%&7/"",0#/&7.(&8&("#&/.7(0,07("#/0(&%%0-"#;.9.,6#'0-&#)*#%&7/"'#&,,&2.(&-&4#L**&#)'&#/3","#8"0-0#&"1&#&,.7(&# %&9.,0/.,(#M#/<,,#2+.-#/%10#(.,"@4#!&'.(0#8+08&-#&,1.7"/7#(.*-,0/
30m/s läbi ava 9 vormkasti. Vormija täidab vormi heitepea sujuva liigutamisega käepideme 16 abil. Seguheitjaga vormimine on kergesti programmeeritav. Programmeeriv seade seguheitjaga vormimiseks kopeerib täpselt heitepea katseliselt kindlaksmääratud trajektoori. Mudelite vormist eemaldamise viise Masinvormimisel eemaldatakse mudelit vormist mitmesuguste mehhanismidega. Mudeli võib eemaldada nii, nagu on näidatud joonisel 74 a, Tihendatud vormipool 2 töstetakse varrastega 6 üles, aga mudel 1 koos mudelplaadiga 3 jääb töölauale 5. Kõrge mudeli eemaldamine läbi tõmbeplaadi 4 on toodud joonisel 74 b. Mudel 1 lastakse alla, aga vormitud kast jääb tõmbeplaadi 3 tõttu paigale . Joonisel 74 c, on näidatud mudeli eemaldamine läbi tõmbeplaadi 4, kusjuures valmis vorm koos tõmbeplaadiga tõstetakse üles varraste 6 abil. Joonisel 74 d, on näidatud veel üks viis mudeli eemaldamiseks
Lv II 0,2 0,0 0,2 0,2 0,0 0,1 0,2 0,1 Summa 0,4 0,3 0,3 0,5 0,3 0,4 0,4 0,4 Puistuelementide mahud hektari kohta I rindes (tm) Ks I 80 80 80 80 107 93 67 84 Hb I 96 123 123 109 136 109 136 119 Mä I 25 13 38 38 38 25 25 29 Ku I 89 74 89 104 74 74 89 85 Summa 290 290 330 331 355 302 318 317 Puistuelementide mahud hektari kohta II rindes (tm) Ku II 56 84 46 65 93 84 56 69 Lv II 61 0 44 61 0 26 52 35 Summa 117 84 90 126 93 110 108 104 I ja II rinde mahtude summa hektari kohta (tm)
Clovis I 482-511 Childebert I 511-58 Clothaire I 558-62 Charibert 562-66 Sigebert I 562-75 Chilperic I 566-84 Clothaire II 584-628 Dagobert I 628-37 Clovis II 637-55 Clothaire III 655-68 Childeric II 668-74 (St) Dagobert II 674-78 Theuderic III 674-91 Clovis III 691-95 Childebert II 695-711 Dagobert III 711-16 Chilperic II 716-21 Theuderic IV 721-37 Childeric III 743-51 Carolingian Dynasty Pepin I, the Elder* 628-39 Pepin II* 687-714 Charles Martel, the Hammer* 714-41
Naised 10-13 600 7,5 7 1,0 1,2 14 1,1 200 2,0 50 14-17 700 7,5 8 1,2 1,3 15 1,3 300 2,0 75 18-30 700 7,5 8 1,1 1,3 15 1,3 400 2,0 75 31-60 700 7,5 8 1,1 1,3 15 1,2 300* 2,0 75 61-74 700 10 8 1,0 1,2 14 1,2 300 2,0 75 >75 700 10 8 1,0 1,2 13 1,2 300 2,0 75 Rasedad 800 10 10 1,6 1,6 17 1,5 500 2,0 85 Rinnaga 1100 10 11 1,7 1,7 20 1,6 500 2,6 100 toitvad Mehed
163 340 Siseseinad 313890 342 Mittekandvad siseseinad 159 m2 275 43758 344 Siseuksed ja -aknad 100 m2 1619 161900 762 345 Siseseinte katted 664 m2 163 108232 221 350 Laed 854120 74 351 Laetarindid 826 m2 762 629370 352 Laekatted,põrandad 825 m2 221 182250 353 Laevooderdised 885 m2 48 42500 758 360 Katused 443760 474 361 Katusetarindid 204 m2 758 154600
- Põhja poolsetel on ka tundra liike. Eriti Soome pool. - Eestis on üle tuhande taimeliigi, seda on rohkem kui Lätis, kuid vähem kui Leedus. MAAKASUTUSE JAGUNEMINE: - 52% Eesti alast on METSA all. - 22% Eesti alast on SOODE all. - 18% Eesti alast on HARITAVA MAA all. - 5% Eesti alast on NIITUDE all. - 3% Eesti alast on VEE all. METS * 52% Eesti alast on mets. * Euroopas oleme me 4-ndal kohal. * Soomes on 74% metsa all. * Rootsis on 74% metsa all. * Solveeniast 58,4% metsa all. * Eestis 52% metsa all * Eesti metsades on 30% looduskaitse ( LK ) all. See on Euroopas 10-es koht. ' Peamised puud Eestis on MÄNNID siis KUUSED ja seejärel KASED. * Eesti metsatüübid : METSATÜÜP MULD PUUD ALUSTAIMESTIK PROTSENT Palumets liivmuld(kuiv, männid pohlad,mustikad 28% toitainevaene) Soomets 23%
Päringud ja filtreerimine Materjal töövihikutes: Exc_Andmeloendid.xls Exc_Otsimine_Viita sfunktsioonid. rimine Exc_Andmeloendid.xlsm Exc_Otsimine_Viitamine.xlsm FORBES 100 RICH LIST 2011 http://www.thisismoney.co.uk/news/article.html?in_article_id=525125&in_page_id=2 Auaste Nimi Vanus Netovara (mlrd $) 1 Carlos Slim Helu & family 71 74 2 Bill Gates 55 56 3 Warren Buffett 80 50 4 Bernard Arnault 62 41 5 Larry Ellison 66 39,5 6 Lakshmi Mittal 60 31,1
Türil domineerib tööealistel naistel vanusevahemik 50-54 (221 naist), Lihulas domineerib 55-59 (47 naist). Türil on tööealisi mehi kõige rohkem vanuses 50-54 (192 meest), Lihulas on tööealisi mehi enim vanuses 45-49 (55 meest). 3) Vanurite rühm - mehed/naised tasakaal, vanurite osakaal üldiselt võrreldes ülejäänud gruppidega Vanurite rühma kuuluvad inimesed alates 65 eluaastast. Türil elab kõige rohkem vanurite rühmas 70-74 (231 naist) aastaseid naisi, mehi elab kõige rohkem 65-69 (128 meest) vanuseid. Lihulas domineerivad naissoost vanurite seas 65-69 aastased (62 naist), selles vanuseastmes elabki Lihulas kõige enam naisi. Meestest domineerivad Lihulas vanurite seas 70-74 aastased (33 meest). Nii Türil kui ka Lihulas on naiste eluiga pikem. 4) Millised erinevusi märkad meeste ja naiste hulgas? Mis vanuses ülekaalus mehed /naised, kust toimub muutus? Märkan seda, et meeste eluiga on lühem kui naistel
0,2346 Summa käibemaksuta 5,1 Käibemaks 20% 1,06 Summa kokku 6,16 Kasutusel kindel pakett. Nädalas kulus 109 kWh energiat Esmaspäevast-pühapäevani päevast energiat tarbiti 74 kWh. Esmaspäevast-pühapäevani öist energiat tarbiti kokku 35 kWh. Päevatariif 0,0509 /kWh*74 kWh=3,7 Öötariif 0,0391 /kWh*35 kWh=1,3 Elektri edastamine: päev 0,0669/kWh, kogus 74 kWh =4,9 Elektri edastamine: öö 0,0388/kWh, kogus 35 kWh =1,3 Taastuvenergia tasu 0,0087 / kWh*109 kWh=0,94 Elektriaktsiis 0,00447 /kWh*109 kWh=0,48 Kokku käibemaksuta: 12,6 ( 3,7+1,3+4,9+1,3+0,94+0,48 = 12,6 ) Käibemaks 20% 2,52 ( 15,12-12,6 = 2,52 ) Summa käibemaksuga: 15,12 ( 12,65*1,2 = 15,12 )
suhtes negatiivseks; seejuures emitteri suhtes võib ta olla veel positiivne. Tulemused Sisendtunnusjooned Kui UKE=0 Kui UKE=5,2 V UBK, V IB, mA UBK, V IB, mA n C nC n C nC n C nC n C nC 75 3/150 1,5 101 74 3/150 1,48 99 65 3/150 1,3 88 65 3/150 1,3 88 55 3/150 1,1 74 55 3/150 1,1 74 45 3/150 0,9 60 45 3/150 0,9 61 35 3/150 0,7 48 35 3/150 0,7 48
Kus dm - matriitsi mõõde, mm; dt - templi mõõde, mm; s - materjali paksus, mm; σ1 - materjali lõiketakistus, kgf/cm2. ddet - kontuuri mõõtmed, mm; δdet - kontuuri toleransid, mm; z - pilu templi ja matriitsi vahel, mm; c - tegur, mis arvestab stansitava detaili täpsust ja lõikepinna pinna karedust Arvutamine 1. Materjal:ГОСТ1050-74 teras 20 σ1 =320MPa=32,6 kgf/cm2 (lõõmutatud materjal) +0,74 Detaili mõõtmed: sise ava d= 60mm H14( 0 ), 0 väliskontuur D= 140mm h14( −1 ) , paksus s= 8mm tegur c= 0,035 kuna tüpsus klass on suurem kui IT9 Pilu matriitsi ja templi vahel:
pidada. (Eesti maaülikooli tehnikainstituut) Eesti põhine statistika Veebi kasutamine on muutunud järjest populaarsemaks ja seda toetab jätkuvalt Internetiühenduse omamine koduarvutites, mida saab endale lubada juba peaaegu iga kolmas pere Eestis. Tartu on aga Internetilevialalt kõige rikkam pea iga teine pere kasutab kodus veebi. (Emor) Eestis kasutavad Internetti igas vanuses elanikud, aga kõige enam on sellega kokku puutunud 15-19-aastased elanikud. Eesti 6-74-aastastest elanikest kasutab internetti 54% ehk ligi 648 000 inimest. Vanemaealiste hulgas on internetikasutajaid vähe stabiilselt juba mitmeid aastaid, kuigi ka see näitab tõusutrendi, sest 50-59-aastaste hulgas tuleb internetikasutajaid juurde aasta lõikes kõige rohkem. (Puhja Gümnaasium) TNS Emor kogub igakuiselt Gallup e-Ratings uuringu raames 15-74-aastastelt internetikasutajatelt infot 48 veebilehe külastamise kohta. Vanusegrupis 6-14-aastat
15 12 33 95 10 87 25 1 62 52 98 94 62 46 11 71 79 75 24 91 40 71 96 12 82 4 6 96 38 27 7 74 20 96 69 86 10 80 25 91 74 85 22 5 39 0 38 75 95 79 xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 0 1 0 0 2132,59 1 1 1 1 1 2041,23 3 3 1 3 9 1864,51 4 4 1 4 16 1779,15 7 7 1 7 49 1535,07
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 22 96 91 75 74 75 25 79 12 38 95 10 71 0 79 24 86 91 96 5 40 85 69 82 39 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x=58,36 Dispersioon: Excel: VAR Sx²=1072,74 Standardhälve: Excel: STDEV Sx=32,75 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Excel: MEDIAN Me=74 Haare: =96-0=96 R=96 2. Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0
i xi 1. 1 1 2 2 3 17 4 81 5 97 6 75 7 22 8 21 2. 9 94 10 62 11 81 12 73 13 74 14 52 15 79 16 45 17 14 18 70 19 2 20 71 21 48 22 79 23 77 24 39 25 19 3.1. 3.2. N 25 i (xi - x)2 Keskväärtus 51.8 1 2580.64 Dispersioon 968.58 2 2480.04 Standardhälve 31.12 3 1211.04
15 12 33 95 10 87 25 1 62 52 98 94 62 46 11 71 79 75 24 91 40 71 96 12 82 4 6 96 38 27 7 74 20 96 69 86 10 80 25 91 74 85 22 5 39 0 38 75 95 79 xi ni xi*ni ni*xi2 ni*(xi-xk)2 0 0 1 0 0 2132,59 1 1 1 1 1 2041,23 3 3 1 3 9 1864,51 4 4 1 4 16 1779,15 7 7 1 7 49 1535,07
kõigi jaamade arv. Kolmandast reast alates lähtepunktide koordinaadid. Read 5-6 on tundmatud punktid koos ligikaudsete koordinaatidega. Järgnevalt mõõdetud kaugused ja mõõdetud nurgad koos standardhälvetega. Fail on toodud järgnevalt. IT6 34024 X 454.206864 628.921272 A 598.712544 337.456272 B 850.989408 681.173136 C 1140.006864 312.962544 A B 426.360336 0.006096 B C 468.08136 0.0064008 C A 541.852104 0.0067056 X A B 62 38 55,4 5,6 B A C 56 18 41,9 5,3 C B A 74 24 19,2 5,4 A C B 49 16 55,9 5,3 Joonis 1. Kinnine teodoliitkäik Tasanduse tulemusena saame tundmatute punktide B ja C tasandatud koordinaadid koos täpsushinnangutega. Need on esitatud tabelis 1. Tasandusaruande põhjal esineb mõõtmistulemustes jäme viga kui standardiseeritud hälve (Std.Res.) on suurem kui 3,777. Selliseid mõõtmistulemusi ei esine. Tabel 1. Tasandatud koordinaatidega punktid koos veahinnangutega
otsustatakse teo kasuks. Möödub siis päevake-paar. Tigu pole ikka tagasi. Siis juba kuu. Tigu pole näha siiani. Kui oli möödas juba kaks kuud hakkasid loomad kaebama teo patu üle, et tigu jäi ise viina jooma. Seepeale hõikas tigu põõsa alt: ,,Kui kaua vingute, ei lähe üldse!" Leia kui palju hind vähenes päeva, kuu ja kahe kuu kohta. Leiame kui palju väheneks hind ühe päeva kohta : 74krooni = 100% 74x0,2 = 14,8 ? krooni = 0,4% 14,8/100 = 0,148 74 0,148 = 73,852 73 krooni ja 80 senti. 74 73,8 = 0,2 Hind väheneks ühe päeva kohta 20senti. Leiame kui palju väheneks hind kuu kohta: 74krooni = 100% 74x6 = 444 ? krooni = 6% 144/100 = 4,44 74 4,44 = 69,56 69 krooni ja 50 senti. 74 - 69,5 = 4,5 Hind väheneks ühe kuu kohta 4 krooni ja 50senti. Leiame kui palju väheneks hind kahe kuu kohta: 4,44 x 2 = 8,88 74 8,88 = 65,12 65 krooni ja 10 senti. 74 65,1 = 8,9
Kogused Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 205,63 411,27 1 028,17 1 096,58 1 850,70 Pearoad 318,17 636,34 1 590,86 1 696,71 2 863,55 Dessert 1 650,31 3 300,61 8 251,53 8 800,56 14 852,75 Müügitulu, Eur Tooted ja teenused 2013 2014 2015 2016 2017 Eelroad 14 806 29 611 74 028 78 954 133 250 Pearoad 33 313 66 625 166 563 177 646 299 813 Dessert 25 910 51 820 129 549 138 169 233 188 Kokku 74 028 148 056 370 140 394 768 666 252 74 028 148 056 370 140 394 768 666 252 74 028 148 056 370 140 394 768 666 252 aasta algus lõpp kokku 2012 01.01.2012 31
Faktid: · Ühistrantsporti kasutati kõige tihemini 2002-ndal aastal. · Kaubaveo tipphetk oli 2007-ndal aastal. Analüüs: Ühistrantsporti kasutati kõige tihemini 2002-ndal aastal, millele järgnes massiline langus ühistrantspordi kasutuses. Kaubavedu oli Eestis suurim 2007-ndal aastal, pärast seda hakkas langema. 2010-ndal aasta kaubaveo näitajad olid väiksemad kui 2001-se aasta tõusu eel. 4.Tööturg ja palk Faktid: · 2008-ndal aastal oli tööhõivemäär (15-74 aastaste seas ) kõige kõrgem. · 2010-ndal aastal oli töötusemäär (15- 74 aastaste seas ) kõige kõrgem. · Suurim bruutopalk oli 2008-ndal aastal. · Suurim vanaduspension on 2010-ndal aastal. Analüüs: Kõrgeim tööhõivemäär oli 2008-ndal aastal, pärast seda tuli silmnähtav langus, mis jõudis 2010-ndal aastal sama väärilisele tasemele kui 2001-l aastal. Töötusemäär oli kõrgeim 2010-ndal aastal ja madalaim 2007-ndal aastal. 2001-ndal -
78 31 0 6 5 1 1 2 6 6 Tabel 3. Pingeresonants Katse C Mõõdetud Arvutatud nr. F U I P UL Uc z cos V A W V V 1. 20 30 0.48 4 46 76 62.5 0.278 74 2. 25 30 0.42 15 87 112 71.4 1.19 - 3. 30 30 1.6 42.5 154 164 18.8 0.885 28 4. 35 30 1.66 47 158 146 18.1 0.944 19 5. 40 30 1.2 25 118 92 25 0.694 46 6. 33 30 1.76 53 168 164 17.1 1.004 0 U 30
12.2006 31.12.2005 Raha 22 954 230 12 647 004 Varud 22 864 873 24 868 532 Käibevara 62 492 646 38 889 288 Põhivara 11 594 648 11 564 247 Varad kokku 74 087 294 50 453 535 Lühiajalised kohustused 14 361 317 11 463 640 Pikaajalised kohustused 467 831 718 876 Kohustused kokku 14 829 148 12 172 516 Omakapital 59 258 146 38 271 019
VULKAAN VESUUV JA POMPEII Julia Pärn 4a 31.01.2013 Juhendasid ema ja isa Vulkaanid tekivad kohtadesse, kus maakoore tükid põrkuvad või rebenevad, nagu Itaalia Aafrika ja Euraasia mandri kohtumisel, kus asub Vesuuv. Vesuuvi purse 24. augustil 74. aastal mattis enda alla Pompeii linna. See on Euroopa ajaloo suurim vulkaani katastroof. Pompeii Rooma Impeeriumi tähtsamaid ja rikkamaid linnu. 12 000 elanikku. Kaubeldi mereandide, villa, oliiviõli, veini ja teiste kohalike saadustega. Väljaarendatud tänavavõrk, kaunid majad, mille seinu katsid fresko maalid, aedu kaunistasid skulptuurid ja purskaevud. Veevärk ja kanalisatsioon. 24 august 74 aasta üks tavaline päev Inimesed ei teadnud, et Vesuuv on vulkaan ega
· 53- 64 Hrustsov sulaaeg · 64-82 Breznev stagnatsioon · 82- 84 Andropov · 84-85 Tsernenko · 85-91 Gorbatsov Usa presidendid · Truman 45-53 (demokraat) Trumani doktriin · Eisenhower 53-60 ( vabariiklane) Eisenhoweri doktriin( aidata aasiamaid, keda ähvardab kommunism) · Kennedy 60-63 (demokraat) Uus rajajoon · Johnson 63-69 (demokraat) Suur Ühiskond( leevendada sotsiaalseid vastuolusid) , neegriõigused · Nixon 69-74 (vabariiklane) Nsvl head suhted, Yom kippuri sõda, Watergate afäär · Ford 74-77 (vabariiklane) Helsingi protsess - OSCE · Carter 77-81 (demokraat) Moskva olümpiamängude boikoteerimine · Reagan 81-89 (vabariiklane) reagonoomika Ekp juhid · Karotamm 44-50 (juunikommunist) püüab arvestada eestiga · Käbin 50-78 (kommunist) laveerimispoliitika · Vaino 78-88 (umbkeelne) venestamine Kommunistliku ühiskonna tunnused
poiss ja tüdruk · Nad pidid võitlema metsikus looduses elu ja surma peale · Kokku oli võistlejaid kakskümmend neli, kuid võita sai ainult üks. · Võitja saab endale eluks ajaks rikkuse aga kui kaotad siis see tähendab kindlat surma · Varem oli piirkondi kokku 13, aga peale suurt ülestõusu hävitas Kapitoolium 13. ringkonna · See oli rahvale meeldetuletuseks, et Kapitoomiumi vastu ei saa keegi, hakati korraldma iga aastaseid Näljamänge. Näljamängud · 74.Näljamängudel esindasid 12. Ringkonda Katniss Everdeen ja Peeta Mellark. · Katniss pakkus end vabatahtlikuks oma noorema õe Primi eest. · Näljamängude käigus tekkisid Katnissil väga lähedased suhted Peetaga. · Mängukorraldajad otsustasid,et saab võita kaks võistlejat kui nad mõlemad on samast ringkonnast. · Katinss ja Peeta hakkasid koos tegutsema · Kuid järsku tühistati reegel ja võita sai ainult üks
annaabi.ee 
