(Pulli, vanim asulakoht. Miksike.) Foto 3. Pulliküla, praegune paadilaenutus KASUTATUD ALLIKAD 1. Foto1. Pulli asulakoht http://www.slideshare.net/nataljadovgan/eesti-muinasaeg (15.03.16) 2. Foto 2. Richard Indreko https://www.geni.com/people/Richard-Indreko/6000000007451583021 (15.03.16) 3. Foto 3. Pulli küla. http://www.puhkaeestis.ee/et/pulli-eesti-vanim-inimasula (15.03.16) 4. Pulli, vanim asulakoht. Miksike. http://miksike.ee/docs/lisa/5klass/5eestim/vanim.htm (14.03.16) 5. Eesti entsüklopeedia, Pulli asulakoht. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pulli_mesoliitikumi_asulakoht (15.03.16) 6. Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007. http://www.eestiloodus.ee/artikkel2442_2438.html (15.03.16) 7. Metapedia, Pulliküa http://et.metapedia.org/wiki/Pulli_asula (15.03.16)
mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! 2. Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! 3. Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/lisa/5klass/5eestim/eesti_vabariik.htm http://www.rk.ee/symb/kkord.html http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_lipp http://www.riigikantselei.ee/?id=73850 www.neti.ee http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi
või jõekääru. Mullatöid Fifth level nende asulate kindlustamisel ei tehtud, küll aga rajati puu- ja kivitarasid. Nende varjus paiknesid puust hooned inimestele ja kariloomadele. Allikad Veebi lehed: Pildid: http://et.wikipedia.org/wiki/Rauaaeg http://3.bp.blogspot.com/_3N6kk-GZ-Qo/S7a http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/7rauaaeg.htm http://nibler.ru/uploads/users/6248/2012-08-2 https://sites.google.com/site/muusikast/kiviaeg-pronksiaeg-rauaaeg http://2.bp.blogspot.com/_YNlLDiEefdQ/S9_K
Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. Võttes arvesse Henriku Kroonikas pakutud kaotajate arve (sadakond vangilangenut, 14 piinatut ja hukatut, 3 hukkunud kohalikku ülikut, mõned haavatud ordu liikmed), võime järeldada, et kummalgi pool polnud osalejaid üle mõne saja ja tegu oli väikesemastaabse lahinguga. ALLIKAD: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cmera_lahing 2) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/23umera.htm 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlaste_muistne_vabadusv%C3%B5itlus
rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur, mis soodustas erinevatest rahvustest teadlaste eraldatust ning sellega seoses universaalteaduse asendumist erialateadusega. Oht seisneb selles, et kitsaid erialasid 6 World history, http://vlib.iue.it/carrie/reference/worldhistory/sections/19impact.html 7 Reformatsioon, http://www.hot.ee/ajaloost/text/uusaeg/reformatsioon.htm 8 Reformatsioon, http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/reformatsioon.htm arendavad teadlased jõuavad tulemusteni, mis jõudnud kaugele ette inimtunnetuse taluvuspiirist võivad põhjustada inimliigi hävingu.9 Ka usundid hakkasid lahknema tekkisid protestantlikud kirikud 10, millest tuntuimad on Luteri, Kalvinistlik ja Anglikaani kirik.11 5. VALGUSTUSAJASTU Valgustus oli vaimne liikumine 18.sajandi Euroopas. Valgustajad olid haritlased, kes püüdsid
Saksa ordu Ajalugu Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 11.klass Ordust 12. sajandi lõpul Palestiinas asutatud Saksa ordu oli üleeuroopaline organisatsioon. Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu. Aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud. Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Ordu loomine ja selle esimesed aastad Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Jeruusalemma kuningas Friedrich II soosingul. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütlior...
Massi mõõtmiseks oli kasutusel väga palju erinevaid mõõtühikuid: sälitis, kaal, puud, nael, ja pikkust mõõdeti penikoorma, versta, sülla, jala, tolli ja küünraga. Meile tuttavad ja praegugi kasutusel olevad mõõtühikud tulid kasutusele alles 20. sajandi esimese poole keskel. 2 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/eestlaste_elu.htm http://www.erm.ee http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Elukeskkond/ http://www.folklore.ee/Berta/index.php http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/772059 3
Massi mõõtmiseks oli kasutusel väga palju erinevaid mõõtühikuid: sälitis, kaal, puud, nael, ja pikkust mõõdeti penikoorma, versta, sülla, jala, tolli ja küünraga. Meile tuttavad ja praegugi kasutusel olevad mõõtühikud tulid kasutusele alles 20. sajandi esimese poole keskel. 2 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/eestlaste_elu.htm http://www.erm.ee http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Elukeskkond/ http://www.folklore.ee/Berta/index.php http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/772059 3
riske vähendavaid samme. Eesti Pank nõustab valitsust majanduspoliitilistes küsimustes. Eesti Pank hoiab oma reservidega raha väärtust ja katab selle pealt teenitud tuluga oma tegevuskulud. Kuni veerand Eesti panga aastasest kasumist läheb riigieelarvesse. (5) Kasutatud kirjandus: (1) https://pood.aripaev.ee/Product/DownloadProductResourceFile/858 (lk 48- 69) (2) https://miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/kaubanduskeskajal.html (3) http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/hansakaubandus_ja_eesti.html (4) https://sisu.ut.ee/vaka/hulk (5) https://www.eestipank.ee/eesti-pank/eesti-panga-ulesanded
keskaja mõistel erilist tähendust. Elu kaugetes maades kulges omasoodu, kuid keskaja kursuse raames käsitletakse seda siiski sellises ajalises ulatuses, nagu see vastab üldjoontes Euroopa keskajale. 11 Materjal http://www.miksike.ee/ajalugu/text/ekeskaeg/ekeskaeg3.htm http://www.miksike.ee/ajalugu/text/keskaeg/keskaeg3.htm http://www.miksike.ee/lisa/5klass/5eestim/sookjajook.html http://www.miksike.ee/referaadid/keskaegne_linn.htm http://www.miksike.ee/ajalugu/text/keskaeg/uuendpm.htm http://www.miksike.ee/elehed/2klass/2joostes/2%2D2%2D17%2D1.htm http://www.miksike.ee/elehed/5klass/5Eestimaa/5-5-12-1.htm http://www.miksike.ee/lisa/5klass/5eestim/36hansa_leping.htm http://vabrik.ee/helgitamm/hugiienhaigusedjaarstiabi.html http://vabrik.ee/helgitamm/roivastusjamood.html 12
muinasajaga palju ühist. Seepärast on teadlased väga huvitatud nende eluolu uurimisest, et rohkem teada saada sellest kaugest ja omapärasest maailmast. Kasutatud kirjandus Kriiska, A., Tvauri, A. (2002). Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita. Tilk, M. (2003). Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn: Pärnutrükk. Kõiv, M., Raudkivi, P. (2004). Keskaeg II osa. Tallinn: Avita. Põllundus ja karjandus rauaajal. http://www.vana.miksike.ee/lisa/5klass/5eestim/10pollundusjakarjandus.htm (25.04.2007 19.30) kool nimi EESTLASTE MUINASAEG Referaat Juhendaja: Koht ja aasta
karjakasvatamist, mis ei olnud sugugi kerge töö. Linnade arengust saab omakorda järeldada inimeste kiiret ja head tegutsemist ning tahtejõudu. Kasutatud allikad: · Kasutatud kirjandus: Eesti ajalugu I osa (ajaloo õpik gümnaasiumile) Eesti Rahva ajaraamat, Arvo Mägi Ajaloo õpik 5. klassile · Kasutatud koduleheküljed: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/elu_keskaja_linnas_dianakuusemaa.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/5eestim/kaubanduskeskajal.html http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linkaub.htm http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linnad.htm http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=46&alam=12&leht=5 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keskaeg http://74.125.39.104/search? q=cache:KVbI0SchRBUJ:193.40.33.19/doc/Keskaeg11_15.doc+keskaja+linnade+areng&hl= et&ct=clnk&cd=4&gl=ee
hankima ning erinevaid köögivilju ja juurvilju kasvatama. See nõudis veel omakorda põlluharimist ja karjakasvatamist, mis ei olnud sugugi kerge töö. Kasutatud kirjandus: Eesti ajalugu I osa (ajaloo õpik gümnaasiumile) Eesti Rahva ajaraamat, Arvo Mägi Ajaloo õpik 5. klassile http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/elu_keskaja_linnas_dianakuusemaa.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/5eestim/kaubanduskeskajal.html http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linkaub.htm http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/linnad.htm http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=46&alam=12&leht=5
Sellest peale hakkasid kinganinad laienema ning tekkis uus, pardinokaks kutsutud jalatsimood. 16. sajandil jalatsite valmistamise tehnika muutus. Jalatseid hakati vormima liistul, st jalatsi pikkus ja laius vastas edaspidi jala kujule. Kasutusele võeti ka sisetald, kuid endiselt puudus jalanõudel konts 10.Kasutatud materjal http://www.pealinn.ee/?pid=121&nid=10548&lang=5 http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1567891 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/roivastusjamood .html http://www.eeva.ee/kontrastne-keskaeg http://www.annaabi.com/riietumine-keskajal-m5019.html
tugevamate riikide vahel ära. Kahtlemata täitis referaat oma algselt püstitatud eesmärki, mis oli saada targemaks nii ajaloost üldiselt, kui ka oma kodumaa ja ümbruskonna tagatausta paremini tundma õppida. 10 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_sõda http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/liivi_soda.htm http://euro.postimees.ee/101106/esileht/siseuudised/tallinn/227905.php http://busykiskja.wordpress.com/2007/11/19/liivi-soja-pohisundmused/ Ligi, Herbert 1961.Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. 11
Pärisorjuse kaotamise teel oli astutud pikk samm edasi , kuid peatselt alanud Põhjasõda lükkas asjade loomuliku käigu esialgu veel mõnedeks aastateks edasi. Kasutatud kirjandus 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg 2 http://priitp.tripod.com/mart/rootsi_aeg.html 3 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ajalugu_20-25_rootsiaeg_kadipint.htm 4 http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=47&kateg=8&alam=12&leht=12 5 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/rootsi_aeg.htm 6 http://www.postimees.ee/luup/99/05/top.htm 7 http://hansagymn.parnu.ee/LeaLips/10klass/rootsi.pdf 8 ,,Eesti rahva lugu" Lauri Vahtre, kirjastus ,,Ilo" 2005.a.
org/wiki/Prehistoric_warfare http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_warfare http://en.wikipedia.org/wiki/Medieval_warfare http://en.wikipedia.org/wiki/Early_Modern_warfare http://en.wikipedia.org/wiki/Industrial_warfare http://en.wikipedia.org/wiki/Modern_warfare http://en.wikipedia.org/wiki/Artillery http://en.wikipedia.org/wiki/Aerial_warfare http://en.wikipedia.org/wiki/Chariot http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/2klass/2joostes/relvad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/skandinaaviapronksiaeg17.ht m http://en.wikipedia.org/wiki/Siege_engine http://en.wikipedia.org/wiki/Catapult http://en.wikipedia.org/wiki/Gunpowder http://en.wikipedia.org/wiki/Breech-loading http://en.wikipedia.org/wiki/Mechanized_infantry http://en.wikipedia.org/wiki/Asymmetric_warfare 15
hakkasid Rootsi kuningad üha enam maid läänistama, mille tulemuseks oli mõisate arvu kiire kasv ning ka feodaalse surve tugevnemine 17. sajandil. 10 KASUTATUD KIRJANDUS http://busykiskja.wordpress.com/2007/11/19/liivi-soja-pohisundmused/ http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_s%C3%B5da http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/liivi_soda.htm http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu_syndmused_liivisoda_1.html 11
14.juunikui küüditamise päev on Eesti jaoks leinapäev. 20 Kasutatud kirjandus R.J.Misiunas, R.Taagepera "Balti Sõlteaastad 1940-1990".Tallinn 1997: kirjastus "Koolibri" Koguteos "Eesti rahva kannatuste aasta".Tallinn 1943 :Eesti kirjastus "Mats" M.Laar,U.Ott, S.Endre "Teine Eesti".Tallinn 1966:Meedia-ja Kirjastuskompanii SE&JS, M.Laar,M.Tilk,E.Hergauk "Ajalugu 5. klassile", kirjastus "Avita" 1997 http://uus.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/kyyditamine.htm http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/kyyditamine.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/1941aasta_kyyditamine.htm http://kodukoht.konguta.ee/Kotkas_Maia.html
annaabi.ee 
