Ajaloo kordamisleht 1.Millised sündmusi võib pidada keskaja alguseks ja milliseid lõpuks ?Millal need toimusid ? alguseks: Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse võimult kukutamine 476a. lõpuks: *Konstantinoopoli vallutamine 1453a. *Ameerika avastamine 1492.a *Reformatsiooni algus saksamaal 1517a 2.Millised olid Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana? Tundis oma õpetlaste tegevuse vastu elavat huvi,arutles nendega õukonnaringis sageli Piibli ja antiikkultuuri teemadel.Asutas rohkem koole,kirikuid ja kloostreid.Õppis küpses eas ise ka lugema. 3.Mis oli feodaalkorra kujunemise eelduseks?
Hugo Treffner Gymnasium Juni 2013 Park Kadri Org Julia Shashkina o ur Parkour Parkour was ist das? § eine Sportart zur schnellen Fortbewegung ohne Hilfsmittel § die Freiheit und Motivation Bewegung § auf dem Strasse § hohe Sprünge von Dächern oder von Haus zu Haus § kein Wettkampf § gefährlich Die Geschichte § in den frühen 80er J ahren § Franzosen David Belle § Vater - Raymond Belle § Erst - der Bewegung durch die Landschaft § Später - urbane Voraussetzungen § erhöhten die Schwierigkeitsgrade § Parkour als Sport Training § gute und bequem Schuhe § die Kleidung - vom Wetter abhängig und sehr gemütlich · spezielle · ...
· teatri arenedes ka draamas (müsteerium, miraakel, moralitee, farss) · Osa kirjanduszanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu (vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraama) Zanririkkusega kaasnes stiililine ja emotsionaalne värvirohkus. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, vaid seal on küllalt ka elulusti. Eristatakse kaht ajajärku: · VARAKESKAEG (476a- 10s) Sugukondliku korra lagunemise ja feodaalsuhte kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8saj Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähysa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus.
Varakeskaeg 1. Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne-Rooma riigi aladele? Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik. 2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad: 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem
Rooma riigi lõplikul lagunemisel oli palju põhjuseid. Tekkis sügav kriis ning sellega kaasnesid verised riigipöörded. Võimule pääsesid madala päritoluga inimesed, kes olid populaarsust kogunud sõjaväe toel – sõdurkeisrid. Impeerium oli nii suur, et seda hakkasid valitsema 2 keisrit. 395 a pKr lagunes riik lõplikult kaheks: Lääne ja IdaRooma. Sellega algas suur rahvasterändamine ning rändrahvad vallutasid rooma. 476a kukutati viimane keiser. Sõjaväkke võeti piiritaguseid elanikke – toimus sõjaväe barbariseerumine. Suure rahvasterändega tungisid germaanlased impeeriumi aladele. Kaotati võim oma valduste üle ning valitsema hakkasid germaanlastest väepealikud. Niimoodi kõrvaldati Lääne Roomas keisrivõim ja Rooma Impeerium lagunes lõplikult.
Keskaeg. Halvustava märgistusega, barbaarne, pime allakäigu aeg. Uued arusaamad - renesanss. Mõiste ise tuli käibele paavst Paulus II poolt. Sellest ajast on pärit Katoliku kirik. Oluline kaubandussuhete areng. Perioodid. Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord, maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn.
12ndal sajandil hakati ristiusustama Soomet, rootslased põhjast, venelased idast, 12nda sajandi lõpuks enamus Soomest kuulus Rootsile. Bütsants Ülevaade varasemast ajaloost, 395a. Keiser Theodosius jagas riigi kaheks, Lääne-Roomaks keskusega Rooma ja Ida-Rooma keskusega Konstanipool, mis rajati Konstanin Suure korraldusel. Ida-Rooma territoorium hõlvas poole Vahemere poolt idapoole jäävad alad, Balkani poolsaar, Väike Aasia, Vahemere idarannik ja Põhja-Aafrika. Kui 476a. Lääne-Rooma langes, siis Ida-Rooma jäi püsima, selle arengu iseärasusteks olid:1)Asend- paiknes kolmes maailmajaos(Euroopa,Aasia,Aafrika) 2)Asus kaubateede ristumiskohas. 3)Oli sulam erimaade rahvastekultuurist. Bütsantsis olid linnad, mis olid suured kaubandus- ja kultuurikeskused. Põhilise koha elanikkonnast moodustasid vabad talupojad, mis omakorda soodustas riigi majanduse arengut. Bütsantsi õukond oli tekkivatele Euroopa riikidele eeskujuks. Bütsants
vallutati ja nii liikusid Hunnid Rooma Impeeriumi piiridele lähemale. Selleks, et „barbarid“ ei tungiks Impeeriumisse, roomlased ostsid „barbarite“ väepealikke ära ning provatseerisid nende vahelisi kokkupõrkeid ja see hoidis „barbareid“ tagasi. Et Hunnidele vastu seista liitusid roomlased: frankide, lääne gootide, burgundide ja sakstega. Roomlased koos liitlastega purustasid Hunnide armee ja Hunnid lahkusid Rooma Impeeriumi aladelt. Lääne Rooma Impeerium lagunes 476a. pKr. ja tema asemele tekkis palju uusi „barbarite“ riike.
2) Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Algus lõpp *180a.-Marcus Aureliuse surm *1453a.-vallutati Konstantinoopol *313a.-Roomas lubati ristiusk *1592a.-Kolumbus avastas Ameerika *330a.-Rooma pealinnaks sai *1517a.-Saksamaal algas reformatsioon Konstantinoopol *375a.-algas nn suur rahvasterändamine *395a.-Rooma jagati lääne- ja idaimpeeriumiks *476a.-hukati viimane Lääne-Rooma keiser 3) Kuidas jagune keskaeg? Varakeskaeg- ( 5-11 saj) *feodaalide kujunemine *neutraalmajandus *algab linnade kujunemine *feodaalkorra killustumine Kõrgkeskaeg- (12-14 saj) *seisuslik korraldus *rahamajandus *kaubanduse ja käsitöö areng *tsentraliseeritud riigid Hiliskeskaeg- (15-16 saj)
aja jooxul tekkisid nende kogukonnad-kloostrid. Seal elati kindlaks määratud eeskirjade järgi. Rooma riik ja germaanlased-neid hakati värbama aina rohkem sõjaväkke, sest elanikud püüdsid sõjaväe kohustusest mööda hiilida. Osa germaane sai väepealikuks, ohvitserideks ning isegi kõrgemasse juhtkonda. Rahvasterändamise ajal tungis germaanivägi keisririigi aladele ja nõudsid tunnistada neid rooma liitlasteks, germaanlaste osatähtsus aina kasvas ning 476a keiser kukutati. Linnade allakäik-linnaelanike arv vähened, kaubanndus kaotas oma tähtsust, rikkamad eelistasid maamõisaid linnale, nõrgenesid sidemed piirkondade vahel.
Esemelised allikad (kinnismuistised, asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne) – Uurivad arheoloogid Kirjalikud allikad – Uurivad ajaloolased 4) Millisteks perioodideks ajalugu jaotatakse - nimetage need koos daatumitega. ESIAEG (ehk muinasaeg) 3 aastatuhat eKr. - kiviaeg - pronksiaeg - rauaaeg VANAAEG (s.h. antiikaeg) 3 aastatuhat eKr.– 476a.eKr. KESKAEG (vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg) 476a. eKr.– 1453/1492/1517a. UUSAEG (varauusaeg ja uusaeg) 1453/1492/1517a. – 1914-18a. UUSIM AEG (ehk lähiajalugu) 1918- 5) Miks ajaloo tõlgendamist võrreldakse jäämäega? Selgitage, miks iseloomustavad ajalugu põhjuslikkus ja seaduspärasus? Ajalugu on katkematu protsess, kus üks sündmus põhjustab järgmise, see omakorda järgmise jne. Põhjus – Ajaloosündmus – Tagajärg (miks?)
hauakambrist - värvikäsitlusarhailisele iseloomulik. Kapitooliumi emahunt, koos Romuse ja Remuse looga - kannab ühist arhailise käistlusega ja ka mesopotaamia vaatega. (vt. slaide) ROOMA KUNST Vabariigi aeg 510 e.Kr - 1. saj p.Kr. Keiriaeg 1.saj. p.Kr - 395 a. p.Kr. Jagunemine 395a.p.Kr. Lääne - Rooma lõpp 476a.p.Kr Ida-Rooma 395-1453a. p.Kr. Vabariigi aeg on periood, kus on demokraatlik süsteem: 1 senat ja 2 konsulit, kes oma vahel rivaalitseisd. Keisri aega, kus riigi esimeseks kodanikuks sai keiser. Keiser Caeser Julius Cuesar Augustus Ocatavianus. Esimene, kes kasutas seda nimetust kui keiser. Siit tekkis 2 traditsiooni 1) Oma nime kasvatamine eelnevate valitsejate nimede liitmine oma nimle, mis oli oma väärikuse kasvatamine.
rajas uue pealinna Konstatinoopoli Metseen- Rikka kultuurisoosija üldnimetus Antiikaeg - Caesar – Vallutas Roomale Gallia, Rooma riigi väepealik ja valitseja Augustus – Esimene Rooma keiser, kelle valitsusajal oli pikim rahu aeg Hieronymus – Tõlkis piibli ladina keelde 395 – Rooma laguneb ida- ja lääne riigiks 753 eKr – asustati Rooma linn 381a – Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 476a – germaani väepealik kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Millised muutused viisid Lääne-Rooma keisririigi langemiseni? Sõjameeste sundvärbamine, mehi värvati ka piiritaguste rahvaste hulgast. Sõjavägi kaugenes üha enam Rooma ühiskonnas juurdunud väärtustest ja Riigi etteotsa tõusnud germaani väepealikud mõistsid Rooma tsivilisatsiooni üpris pealiskaudselt. Nad ei lähtunud mitte niivõrd Rooma riiki
pealinna nimega Konstantinoopol. Ida piirkonnad arenesid paremini ja st kaotas Rooma linn oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse. 359 a jagunes impeerium lõplikult kaheks sõltumatuks osaks- Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. See põhjustas Aasia sisealadelt hunnide sissetungi Euroopasse, mis on tuntud nime all Suur rahvasteränne. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle. 1 germaani soost väepealik kuulutas 476a Lääne-Rooma keiri võimult kõrvaldatukd ja tunnistas Ida- Rooma keisrit kui riigipead. 8.Ühiskond ja eluolu: Kreeklaste mõju- Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Senatiaristokraatia- asus ühiskonna kõige kõrgemal astmel, koosnes perekondadest. Ratsanikuseisus- järgmine aste peale senaatoreid. Moodustasid rikkad ja mõjukad inimesed. Senaatoritest ja ratsanikest sai ühiskonna ülemkiht
Roomale alistatud kogukonnad (nõndanimetatud liitlased) andsid abivägesid. Religioon * Usuti, et jumalate heasoovlikusest sõltub riigi edu ja hüve * Tähtsaimal kohal pontifeksid, kelle eesotsas seisis pontifex maximus- riigi ülempreester. Nad pidid korraldama pidustusi ja pidama järge tähtpäevadel. * Flaamenid- hoolitsesid kindlaks määratud konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest. * Augured- tegelesid tuleviku ennustamisega Keskaeg 476a - nim keskaja alguseks, kuna siis hukati viimane keiser Varakeskaeg 1. (5saj-9.saj) * Muutusteajastu algus, nim ka hilisantiigiks * Tekib feodaalkord * Frangi riik sünnib 2. (9. saj-11.saj) * Lääne-Rooma aladel demograafiline kriis * Karolingide impeerium laguneb * Katoliiklus ja roomakatolik kirik seovad ühiskonda Vahekeskaeg (11.saj-14.saj) * Õitsenguperiood Kõrgkeskaeg * Uuskriis ja üleminekuajastu algus * Kliima halvenemine * Saja-aastane sõda
saama aru kus on tõde. Kõnekunst on väga vajalik oskus igale inimesele. 12 KIRJANDUS 1. Aava, Katrin 2012. Retoorika ajalugu. Tallinn: Eesti Väitlusselts http://www.debate.ee/vaitlusselts/ajalugu/retoorika-ajalugu (vaadati 27.01.2019). 2. Mart Raudsaar. Retoorika abimaterjalid 2005. http://etis2dev.finestmedia.ee/Portal/Publications/Display/430b0589-efa9-476a-9dc7- 184fe669235a ( vaadati 27.01.2019) 3. McKey, Brett; McKey Kate 2010. Classical Rethoric 101. https://www.artofmanliness.com/articles/classical-rhetoric-101-an-introduction/ (vaadati 27.01.2019). 13
Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korraldused.
Võisteldi paljaste rusikatega püstiasendis ja pikali. Lubatud olid rusikalöögid, hoobid jala, põlve ja küünarnukiga, klammerdumine, kägistamine ja liigeste väänamine. Keelatud olid hammustamine ja küünistamine hellegoniid zanes Zeusi pronksist kuju II Kontrolltöö Keskaeg. Keskaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid): üldajaloo periood, mis järgneb vana- ja eelneb uusajale. Ajavahemik 5.-15. saj. (Lääne-Roome riigi lagunemine 476a Ameerika avastamine 1492a). Eestis: 13. saj Liivi sõda(1558a) keskaja perioodid (nende iseloomustus): 1) Varakeskaeg (5.-11. saj) linnaelu ja kaubanduse hääbumine, agraarsusel põhinev naturaalmajandus, ristiusu levik. Pime aeg. Kirikutegelased taunisid võistluslikke vaatemänge, ideaaliks said asketism(enesepiiramine) ja eraklus. 2) Kõrg- e. klassikaline keskaeg (11.-13. saj) põllumajanduse areng, mitmed sotsiaalsed ja poliitilised muutused, feodaalne ühiskonnakorraldus
284 tuli võimule diocletianus kes kehtestas uuesti korra. Jaotas riigi 2 territooriumiks mülemal oli oma keiser. Ida ja lääne rooma tekkisid. Järgmine keiser Constantinus suur kuulutas riigis välja usuvabaduse. 4saj lõpul sai kristlusest üld kohustuslik riigi usund. 395a jagunes impeerium lõplikult 2heks eraldi seisvaks riigiks. Algas suur rahvaste rädamine mille käigus germaanlased tungisid rooma territooriumile ja kukutasid 476a viimase lääne rooma keisri. Seda aastat peetakse vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Keisril oli piiramatu võim. Senati poliitiline tähendus kadus. Asevalitsejate arv suurenes ülesandeks oli maksu kogunemine. Kaubandus käsitöö ja linnad käisid alla. Orjade arv vähenes mindi üle naturaal majandusele. Tekkisid koloonid suur maa omanike sõltlased, kellel oli keelatud vahetada elukohta. Riigis oli 2 seisust 1. auväärsed (honestoires) 2. madalad (humiliores)
annaabi.ee 
