Big bears in Canada Michelle Kuusmik 9.c About big bears · Canadian folklore · attacking people · 4 species · predator · population: 20-25,000 or 22-31,000 · weight: adult male 300-650kg Polar bears · weight: adult female 175-300kg · averange life span: 25 years · lenght: 1.9-2.6m · shoulder height: 0.8-1m · fur: white to yellow · https://youtu.be/1zRGzlWqce4 · North American brown bear · aggressive · population: 20,000 · weight: adult male 270kg Grizzly bears · weight: adult female 130-200kg · length: 1.5-2.8m · shoulder height: 0.9-1.5m
JÄÄKARU Ursus maritimus Põhiandmed Kõrgus: 2,4-2,3m Eluiga: 15- Jalatalla suurus: 18aastat 30cm pikk ja 25 Kaal: cm lai isane-350-650kg Eluviis: elavad ja emane 175- eraldi 300kg Toitumine ja jahipidamine Hüljestest: põhitoit, Taimestikust: tapavad ainsa marjad, seened, käpahoobiga rohi, samblikud, oblikad jms loomakarjustest Paljunemine Paaritusperiood: Poegade arv: märts- mai tavaliselt 2, Tiinus kestab:195- hoolitseb 2a, 265 päeva sündides 450- 900g Okt/nov uuristavad koopad
Das ist Weiss Tiger. Wissenschaftlicher name ist bezeichenet Tiger. Weiss Tiger Gewicht ist 200 bis 300kg und Grösse 3m. Weiss Tigers lebensdauer ist 12 Jahre. Im moment population ist unter 200. Er isst Ziegen und Waldschweine. Der weiße Tiger die ein Gen für die charakteristische weiße Farbe besitzen. Diese Tiger gehören zu derselben Art von ihren orangefarbenen Kollegen. Man sollte markieren die Tatsache, dass weiße Tiger sind keine Albinos. Der weiße Tiger sollte nicht mit Schnee Tigern zu verwechseln, der Schnee Tiger haben keine Streifen. Tiger sind größer als die orange one's
kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuubilise võrena. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Ta on veel isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kuld on kollase värvusega, ta on pehme ning kõvadus on 2,5. Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena. Kuld on raske metall, tiheduseda 19 300kg/m3. Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Kuld on samuti hea elektrijuht ning ta on keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Tal puudub inertusus, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Kuld ei reageeri lämmastikhappega ega kuuma kontsentreeritud happega. On olemas vaid üks eriline hapete segu--kuningvesi. See koosneb kolmest mahuosast soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud lämmastikhappest. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel.
globaalne probleem. Põlevkivi asemel võiksime me kasutada hoopis taastuvaid maavarasid energia tootmisel. Eestis on küll kasutusel hüdro-ja tuuleenergia, kuid rohkem kasutatakse siiski põlevkivi. Küllaltki suureks probleemiks on ka inimeste ükskõiksus. Paljudele inimestele ei lähe neid ümbritsev loodus ja keskkond üldse korda ning saastavad seda tahtlikult. Rahvastik aina suureneb ning tekib aina rohkem olmejäätmeid. Iga elaniku kohta koguneb aastas umbes 300kg olmejäätmeid ning see on vaja kuskile panna. Meie prügila on piiratud ala ning seda ala pole kuskilt juurde võtta. Õnneks on hakanud inimesed siiski mõtlema looduse säilitamise peale ning on kasutusele võetud jäätmekäitlus ja taaskasutamine, mis on viimastel aastatel palju arenenud. Vähenenud on ka kodanike enda tehtud prügilad metsades ja metsade tahtlik reostamine. Paljud inimesed on sellest aru saanud, et loodust
UAE ECOLOGICAL FOOTPRINT ANIMATION ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG - FAKTID • Iga 2 minuti jooksul annab Päike Maale rohkem energiat kui me aasta jooksul tarbime. • Klaasuste paigaldamine kaminale võib vähendada korstna kaudu väljuvat soojuskadu 50%. • Lääneriikides moodustab keskküte 60% kodude CO2 emissioonist. • Iga temperatuurikraad, mille võrra soojus termostaadil väheneb, vähendab küttearvet ~10% ja keskmise kodu CO2 emissiooni 300kg. • Peegeldavate paneelide paigaldamine radiaatorite taha võib kodu CO2 emissiooni vähendada kuni 200kg aastas. • Hõõglampide puhul ~80% valguse loomiseks kuluvast energiast vabaneb soojuse kujul. • Üleminek hõõglampidelt LED’idele põhjustaks elektri vajaduses nii suure languse, et võiks sulgeda enam kui 250 söel töötavat elektrijaama. • Laadija vooluvõrgust väljatõmbamine säästaks 7kg CO2 eraldumist aastas. KASUTATUD MATERJALID http://www.essaywow
Meil kõigil on võimalus jalajälge oluliselt vähendada. Iga 2 minuti jooksul annab Päike Maale rohkem energiat kui me aasta jooksul tarbime. Klaasuste paigaldamine kaminale võib vähendada korstna kaudu väljuvat soojuskadu 50%. Lääneriikides moodustab keskküte 60% kodude CO2 emissioonist. Iga temperatuurikraad, mille võrra soojus termostaadil väheneb, vähendab küttearvet ~10% ja keskmise kodu CO2 emissiooni 300kg. Peegeldavate paneelide paigaldamine radiaatorite taha võib kodu CO2 emissiooni vähendada kuni 200kg aastas. Hõõglampide puhul ~80% valguse loomiseks kuluvast energiast vabaneb soojuse kujul. Üleminek hõõglampidelt LED'idele põhjustaks elektri vajaduses nii suure languse, et võiks sulgeda enam kui 250 söel töötavat elektrijaama. Laadija vooluvõrgust väljatõmbamine säästaks 7kg CO2 eraldumist aastas.
kogu maakeral sünteesitud orgaanilisest ainest. Neid iseloomustab vetikarakku kattev ränipantser, mis koosneb kahest eri suurusega poolmest, mis sarnaselt Petri tassiga sulguvad teineteise sisse. Pantseritel on väga omapärane pooridest ja kanalitest moodustuv muster, mida kasutatakse liikide eristamiseks. Paljunevad põhiliselt pooldudes. Pruunvetikaid on 1500 liiki, peaaegu kõik merevees. Nii mikro- kui makroskoopilisi. Kõige suuremad kuni 60m, 300kg. Tänu pigmendile(fukoksantiin) saavad fotosünteesida veel 20-30 m sügavusel. Eestis tuntuim põisadru, kasutatakse väetisena. Hiinas ja Jaapani köögis kasutatakse lehtadrut(merikapsas) köögiviljana. Sisaldavad ka teisi pigmente ja joodi. Suguline paljunemine, esineb ka sugude eristumist. Esineb kudede diferentseeumise algeid. Puhtama vee korral rannas adruvallid, rohevetikad muutuvad meres valdavaks alles märgatava reistuse korral.
Jääkaru Jääkaru põlvneb jäävaheajal isolatsiooni jäänud Siberi pruunkarust. Algselt oli jääkaru veel võimsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil, hiiglaslik türannus. Tänapäeva jääkaru võib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150...300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge
kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru käärimisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. [1] Hüdrolüüspiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300kg teraviljadest. [1] 1.4. Etanooli saadakse- Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril (200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. [1] CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH 1.5. Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks.
unikaalse struktuuriga ja muudab liigid väga eriilmeliseks. tähtsus: ränivetikad on olulised fütoplanktoni koostisosad sünteesides ~25% kogu maakeral toodetud orgaanilisest ainest (varustavad vett hapnikuga ja on toiduks veeloomadele). 2) PRUUNVETIKAD arvukus: ~2000 liiki elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele fotosünteesida hapnikku ka 20-30m sügavusel vee all. näited: Hiina, Jaapani köögis on lehtadru tavaline köögivili (kasvandustest tav). Eestis on levimuim harilik põisadru. 3) PUNAVETIKAD arvukus: ~5000 liiki elukoht: <200m sügavusel mere põhjas (enamik liikidest)
( Eneke 4 [Autorite E63 kollektiiv] - Säga lk.14 - Tln.: Valgus,1986 ) Säga on suur mageveekala. Säga elutseb paljudes Euroopa ja Aasia jõgedes. Ta võib kasvada kuni 3m pikkuseks ja kaaluda kuni 300kg. tal on lai pea, mille ülalõual kasvab 2 pikka poiset.Särjal pole soomuseid, teda katab pehme limane nahk. ta sööb kalu, konni, limuseid ja veelindude poegi.Emaskala koeb marja veetaimedest pessa. Isane valvab marja, kuni see koorub. Särg võib elada isegi 100 aastat. Särja püüdmine on keelatud. Eesti vetes on särg tavaline. Ta eelistab taimerohkeid mage- ja riimveekogusid, toitub peamiselt taimedest, koeb kevadel madalaisse kohtadesse.Särg on tööstuskala. ( Eesti NSV Kalad [ N
maitssega. Harilik pärn Pärnaliste sugukonda kuuluv kuni 35 m kõrguseks kasvav puu.Lai võsa on munajas ja rohkesti harunev.Õitseb juulikuu keskel,tavaliselt 10-20. Juunini.Õisik püstine, 3-11-õieline ebasarikas.Üks õis eritab 0,73-3,11 mg nektarit,mille suhkrusisaldus saavutab 54%.Kui arvestada,et 115 cm tüve läbimõõduga pärnal leidub keskmiselt 1 200 000 õit,saavutab ühe puu meeproduktiivsus peaaegu 3kg.Hektari kohta seega keskmiselt 200-300kg. Raps Eestis kasvatatakse nii tali-kui suvirapsi.Kõik on üksteisele sarnased ristõielised kultuurid.Nii õitseb taliraps peamiselt juuni ja suviraps kuu aega hiljem.Taliraps on 1-1,5 m kõrguste tugevasti hargnenud vartega õlikultuur.Õitsema hakkab juuni algul,kusjuures ühe õisiku õitsemine kestab 28-38 päeva,kogu taim kuni 45 päeva.Õietolm on kollane.Meeproduktiivus saavutab 50kg/ha.Suviraps meeproduktiivsus 40-50 kg/ha.
fütoplanktolnist toituvatele veeloomadele. Ränivetika iseloomulikumaks tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser, mis koosneb kahest eri suurusega poolmest, mis sulguvad teineteise sisse. Kuna igal ränivetika liigil on unikaalne ränipantser, siis kasutatakse seda liikide eristamiseks. Pruunvetikad 1500 liiki, teadaolevalt elavad kõik merevees. Mõned pruunvetikad võivad kasvada kuni 60m pikkuseks ja kaaluda ligi 300kg. Suudavad fotosünteesida 20-30m sügavusel vee all. Värvus tuleneb neis sisalduvast pigmendist fukoksantiinist, sisaldavad ka muid pigmenete (klorofülle) ja joodi. Punavetikad 5000 liiki, enamik neist kasvab soolases vees, kuni 200m sügavusel. (sügavamal kui teised vetikarühmad) Magevees ja maismaal esineb umbes 150 liiki punavetikaid. Enamik punavetikaid on hulkaksed, värvuselt valdavalt punased, sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjavaid punaseid pigmente, mis aitavad
Süsihappegaas taandub suures osas vingugaasiks. Osa vesinikku, mis reageerib süsinikuga, tekitab metaani CH4. Puu põletamisel tekkiv gaas on detonatsioonikindel, mis lubab seda kasutada ka tänapäevaste kõrge surveastmega mootorite käitamiseks. Arvestuslikult vastab üks liiter bensiini 22,5 kilogrammile puidule. Puit tuleks saagida klotsideks, küljepikkusega 5-6cm. Niiskus ei tohiks ületada 18%. Agregaadi komplekti kaal on kuni 300kg. Võrreldes bensiinitoitega on sama mootor puugaasiga töötades kuni 30% nõrgem. Iga 10 töötunni järel tuleks eemaldada tuhk ning hooldada filtreid ja torustikud. Kütteks võib kasutada puitu, puidujäätmeid, turvast. Generaatorgaasi on võimalik saada ka teiste tahkainete gaasistamisel, kuid siis tuleb seda materjali eelnevalt uurida. Eriti otstarbekas oleks leida sobilikke jäätmeid, mida siiani lihtsalt utiliseeritakse.
Teadaolevalt avastas mikrolainete toitusoojendava mõju juhuslikult Percy Spencer 1940. aastatel, kui ta ühe mikrolaineradari kõrvale oma pähklikommi unustas ning radar selle ära sulatas. (Sepp, T 2007) Percy Spencer kujundas ka avausega metallist kasti, millesse suunas mikrolained- mikrolaineahju. Esimene ahi paigutati katsetuseks ühte Bostoni restorani 1946. Algsed ahjud olid ~1, 68m kõrged ning kaalusid üle 300kg. Üks ahi maksis ligikaudu 5000 USD ehk 61 550 EEK.(Gallawa 1989-2008) Esimene äriline ahi ehitati 1954. aastal ja laiatarbekaubaks sai ta möödunud sajandi seitsmekümnendatel (Sepp, T 2007). Mikrolaineahjude ümber on olnud poleemikat alates nende turule jõudmisest. Nendega on tehtud erinevaid katseid, mille tagajärjel keelustas NSVL 1976. aastal mikrolaineahjude kasutamise. Muu hulgas väideti nende kantserogeensust. (Relfe 1998)
kõveneb (polümeriseerub) pöördumatult, tagades liivvaikvormi suure tugevuse. Eeliseks võrreldes liivvormvaluga on: a. Valandi täpsus b. Hea pinnakvaliteet c. Takistamatu kahanemine (vorm kaotab kõrgel temp. tugevuse) d. Valandit on kerge eemaldada vormist e. Protsess on automatiseeritav f. Vormisegu kulub vähe. Puuduseks on: a. Vaiku kallis hind b. Valandite piiratud mass (300kg). Koorikvalu protsess: a. Mudelplaat kuumutatakse (200-250°C) b. Kinnitatakse kinnisele kastile. c. Kast koos liivaga pööratakse 180° d. Vormisegu katab mudelplaadi ja hoitakse 10-30s. e. Vaik sulab u. 10mm paksuseks kihiks, moodustades kõva kooriku. f. Kast pööratakse endisesse asendisse g. Kõvenenud koorik eemaldatakse mudelplaadilt h. Koostatakse vorm.
Eestisse, kus asuvad ka suuremad tööstusettevõtted. Tervelt 1/3 elanikkonnast elab Tallinnas. 3.2. Jäätmeprobleemid · Kasutatakse materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu (kilekotid, plastikpudelid) · Koos rahvastiku arvu tõuseb ka(tarbimise ja tootmise suurnemine) jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle · Aastas tekib1 elaniku kohta u. 300kg olmejäämeid 3.3. Veekriis- ja reostus · 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid ainult 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toidulavlmistamiseks, pesemiseks vms. · Veeressursid on jaotunud maailmas äärmiselt ebaühtlaselt · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine · Eestis 84% veest tarbib tööstus, 9% põllumajandus, 7% olmes.
" Hiljem hakati pulbervärve peenestama ja omatehtud segistis paremini lahustama. Uue "poolautomaatse" segistina võeti kasutusele viljapeksumasina trummel, mis neljakordistas tootmise produktiivsust: üks segistitäis andis ühe kotitäie segu. Seina katmiseks läks tarvis mitut kotitäit, kuid erinevad masinatäied ei olnud kahjuks täpset sama tooni. Kolm kuud hiljem muretseti suurem mootori jõul töötav kiirete pööretega segumasin, võimsusega 300kg. Tänu sellele tõusis produktiivsus 100%. Vaatamata polümeerkrohvi headele omadustele põrkus selle tootmine esialgu krohvijate ja maalrite vastuseisule. Töölistele tundus tookordse ülesehitusbuumi tingimustes esimese põlvkonna polümeerkrohvide valmistamine liiga aeganõudev. Esimest uut krohvi tuli pärast 10 pealekandmist kergelt kuivada lasta
Hirv (Cervus, aga pole ainuke) Punahirv Punahirv jaguneb paljudeks alaliikideks. Kõige seksapiilsem loom meie looduses. Seda looma on maailmas levitatud rohkem kui ühtegi teist imetajaliiki. Eluiga on 14-15 aastat. Üliväärtuslik jahiuluk. Temaga samaväärne on karu. Välimus Moodustunud sarvekroon. Sp on ta paljudes keeltes õilishirv. Sooline dimofism – isasloomad on emastest oluliselt suuremad. Isaslooma kaal: 200-300kg, emasloom ei kaalu üle 100kg. See on seotud seksuaalkäitumisega. Hirvel ei ole vasikast peale mingeid sarvi. 1,5-aastasel kasvavad sarved pähe. (keskmine 35cm). Sarved kasvavad kevadel, mis tähendab seda, et ilmastik ei mõjuta tema sarvede arengut. Näitab tema genotüüpi ning tublidust. Levik Hirv ei ole kodumaine liik. Eestisse on jõudnud inimese kaasmõjul. Esimesed toodud hirved sattusid Abruka saarele. (20ndatel aastatel)
karjatamist. Kult karjamaade puhul peab arvest, et ühe korraga antava N kogus leetunud muldadel ei tohiks olla üle 50 kg ja teistel mitte üle 70 kg/ha. Väetamisest karjatamiseni peab olema vahe 15-20 päeva. Niidetavad rohumaadel N v normid, sõlt taime liigist ja taime kasutamise sagedusest. Aarebasesamale 130-230kg jaot 2-3 ossa. Ohtetule lustele 150-280kg jaot 2-3 ossa. Päideroog 160-320kg jaot 2 ossa. Roogaruhein 180-300kg jaot 2-3 ossa. Kerahein 170-300kg jaot 3 ossa. Põldtimut 180-260 kg jaot 2 ossa. Ja harilik aruhein 150-200 kg 2 osas. Esimene osa antakse alati varakevadel ja siis pärast saake. Niidet rm peaks v 5-6 päeva koristamist. Ühe korraga antav nor ei tohiks olla suurem kui 130 kg/ha. P, K väetised neid vajavad kõik rm tüübid ja v vajad sõlt rm kasu viisist. Norm kult karjamaal: N:P:K 1:0,4:0,6. Kult niitudel suhe 1:0,6:1,2. P K v tuileb anda sügisel 2-3 nädalat pärast rohusaagi kasutamist
Toksilised kemikaalid, saasteained laevadelt, autodelt, radioaktiivsed ained, DDT, PCB, laevavärvid(tõruvähi vastu), kütus. Läänemere elustik 1.Haudel olevad linnud on rannaaladel väga tundlikud, nende arvukus on mootorpaatide müra tõttu langenud. – ÕIGE 2.Pringel on ainus vaalaline, kes elab Läänemeres. – ÕIGE 3.Sisemiste haavandite ja parasiitide tõttu elavad mõned hülgepojad ainult paar nädalat ja emased on viljatud. – ÕIGE 4.Tuur võib kaaluda kuni 300kg ja olla kuni 3m pikkune. – ÕIGE 5.Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks. – ÕIGE 6.Liiva-uurikkarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid. – ÕIGE 7.Alates 1996. Aastast pole Läänemerest püütud ühtegi tuura. – ÕIGE 8.Läänemeres on vetikate hulk suurenenud reostuse tõttu. – ÕIGE 9. Läänemeri oli eriti saastunud 70ndatel aastatel. – ÕIGE 10.Hallhüljes on Läänemeres hüljestest arvukaim. – ÕIGE 11.Koprad aitavad merereostus vähendada. – ÕIGE 12
Toksilised kemikaalid, saasteained laevadelt, autodelt, radioaktiivsed ained, DDT, PCB, laevavärvid(tõruvähi vastu), kütus. Läänemere elustik 1.Haudel olevad linnud on rannaaladel väga tundlikud, nende arvukus on mootorpaatide müra tõttu langenud. – ÕIGE 2.Pringel on ainus vaalaline, kes elab Läänemeres. – ÕIGE 3.Sisemiste haavandite ja parasiitide tõttu elavad mõned hülgepojad ainult paar nädalat ja emased on viljatud. – ÕIGE 4.Tuur võib kaaluda kuni 300kg ja olla kuni 3m pikkune. – ÕIGE 5.Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks. – ÕIGE 6.Liiva-uurikkarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid. – ÕIGE 7.Alates 1996. Aastast pole Läänemerest püütud ühtegi tuura. – ÕIGE 8.Läänemeres on vetikate hulk suurenenud reostuse tõttu. – ÕIGE 9. Läänemeri oli eriti saastunud 70ndatel aastatel. – ÕIGE 10.Hallhüljes on Läänemeres hüljestest arvukaim. – ÕIGE 11.Koprad aitavad merereostus vähendada. – ÕIGE 12
lepalehtedes jääb kõrge lämmastikusisaldus peaaegu muutumatuks. Lämmastikurikkad lehed varisevad ja hiljem lagunevad. Lagunemise tulemusena jõuab lämmastik mulda ja selle viljakus tõuseb. Eestis on hinnatud, et 20-aastane lepik võib aastas rikastada mulda umbes 70 kg/ha lämmastikuga, 5 aastane lepik põllumaal umbes 60 kg/ha lämmastikuga. Mujal maailmas on leitud, et seotud lämmastiku kogus võib jääda vahemikku 12-300kg/ha. Rääkides metsapuude kahjulikust mõjust mullale, tuuakse tavaliselt näiteks kuusikud, kus kuuseokaste aeglase lagunemise tõttu tekib tugev toorhuumuse kiht, muld muutub happelisemaks ja leetub tugevasti. See protsess halvendab ka kuuse enda kasvu. Kuuse juurestik on tavaliselt pinnapealne ja alumistes mullakihtides olevaid toitained ei jõua üldisesse ringkäiku. Siinjuures tuleb arvestada, et puud kujutavad endast ainult üht
annaabi.ee 
