tappa "Ära puutu mu ringe!" Archimedese hauakivi Avastused ja leiutised Arvutas välja väga täpse Pi väärtuse Arvutas välja parabooli segmendi pindala Pi Leidis meetodi pöördkehade ruumala arvutamiseks Tõestas arvujada lõpmatuse Avastused ja leiutised 2 Archimedese spiraal Archimedese printsiip Ligikaudne arvutusviis ringjoone jaoks Koonuse, poolkera ja silindri ruumalad suhtuvad 1:2:3 Kang, mis lennutas 250kg kive õhku Pii ehk Archimedese konstant on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega 3,14159 3 = Archimedese pii arvutamine Kasutatud kirjandus Vikipeedia Famous scientists Discoveries of Archimedes Archimedes Video Archimedese elust Pilt 1 Pilt 2 Aitäh kuulamast!
Seda kasutatakse nimelt andmekandjatena. Selliseid kettaid nimetatakse magnetoptilisteks ketasteks. See tähendab, et kirjutamiseks kasutatakse magneteid, kuid lugemisel optikat. Esmakordselt tutvustati sellist tehnikat juba aastal 1985. Magnetoptilisi kettaid kasutatkse kõvaketastena. Kuigi see tehnoloogia on juba üpris vana, kasutatakse siiski veel osades riikides seda. Täiesti uus on aga magnetite ära kasutamine lukkude puhul. Enimkasutatavad on 250kg ja 500 kg hoidejõuga magnetid. Väiksemat neist kasutatakse kohtades, kus puudub vajadus ukse turvaliseks lukustamiseks, kuid on vaja piirata läbipääsu. 250kg hoidejõuga magnet on piisav, et käega lahtitõmbamisel uks ei avane. 500kg hoidejõuga magnet on vajalik kohtadesse, kus on tarvis ka lukuturvalisust. Huvitavaid fakte magnetitest On uurimusega tõestatud, et magnetiga on võimalik muuta paremakäeline inimene ajutiselt vasakukäeliseks
· Väga kuulus kõrreline · Pärineb Uus-Guinea saarelt · Kasvutingimused : 30-50C , vajab kuuma ja niisket kliimat ja toitaineterohket mulda. (20C- kasv aeglustub,15C -kasv lakkab) · Kasvab lähistroopilisel ja lähisekvatoriaalselt agrokliimavöötme · Suuremad kasvatajad: Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia Mehhiko, Ameerika Ühendriigid. · Vajab kohest töötlemist. · ~40% Kuuba põldudest on suhkruroo all. · 1000kg suhkru tootmisel tekkivast jääkainest saab 250kg ajalehepaberit. · Varres olevas mahlas on 14-20% sahharoosi. · Tootmisjääkidest saab teha rummi. SUHKRUPEET · Nooreimaid kultuure, pärineb Vahemere äärest. · Kasvutingimused: 25-28kraadi, kuum ja niiske kliima ja toitainerohket muld, kasvuaeg on 160-170päeva. · Kasvab peamiselt parasvöötmes. · Suuremad kasvatajad: Venemaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Poola, Itaalia, Slovakkia, Tsehhi. · Peedijuurikate suhkrust 90% on võimalik
· Ning ka mis on neid delikaatseid osakesi üle 100a juba arendanud. · Kuulus Hõbe Kristall Hiir loodi aastal 1976 Talveolümpia mängudeks Innsbruckis. · Swarovski on oma valdkonnas luksuskaubamärk. · Kristallidel on Xilion Rose lihv, mis on Swarovski üks ilusamatest lihvidest. · Kivide tagune on kaetud plaatiumfooliumiga, mis aitab kivi sära veelgi paremini esile tuua. · Aastal 2004, Swarovski lõi 9-jala-diameetrise (jalg- inglise pikkuse ühik - 2.7m) 550-naela (250kg) tähe mis on Rockefelleri keskuse kuusepuu otsas New Yorki linnas esimesed järjestikused viis aastat. Kasutatud kirjandus · http://www.facebook.com/topic.php?uid=1012445732 · http://www.modastro.ee/ · http://www.dollhouse.ee/Kristallidest · http://ee.oriflame.com/products/show- accessories.jhtml?tag=Swarovski · http://en.wikipedia.org/wiki/Swarovski_Crystal · www.swarovski.com/
tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Hallhüljes • Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. Kehamõõtmed ja kehamass • Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7m ja võivad kaaluda 250-300 kg. • Emasloomade pikkus on 1,6-1,9m ja kehamass 180-250kg. Elukoht • Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal maailmas elavad Atlandi ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa ümbruses. Toitumine • Peamiseks toiduks on kalad- tursk, lõhilased, lest, heeringlased. Veel söövad nad veeselgrootuid ja taimi. Kuna söövad samu kalu , mis inimesed siis satuvad neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse
Uurin, mida nad söövad ja mis nende elu ohustab. 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7 m ja võivad kaaluda 250-300 kg. Emasloomade pikkus on 1,6-1,9 m ja kehamass 180-250kg. 3.2. Elukoht Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal maailmas elavad Atlandi ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa ümbruses. 3.3. Toitumine Peamiseks toiduks on kalad - tursk, lõhilased, lest, heeringlased. Veel söövad nad veeselgrootuid ja taimi. Kuna söövad samu kalu, mis inimesed, siis satuvad neid püüdes hallhülged sageli kalavõrkudesse, kuhu võivad ka oma elu kaotada. 3.4. Areng
Kasvab elamute ümbruses, aedades umbrohuna, teeservades. Hea nektari- ja õietolmutaim. Meeproduktiivsus on 100- 500 kg/ha. Õitseb maist septembrini. 1.2 Paju ladinakeelne nimetus: Salix. Õitsemise aeg: 15. aprill - 10. mai. Meeproduktiivsus: kuni 250 kg/ha. Eestis looduslikult 20 liiki. Esimene nektari andja kevadel. Mesilased meelsasti külastavad paju, saadest lõhnavat nektarit ja kuldkollast õietolmu. Erinevad liigid õitsevad erineval ajal. Nektari saagikus on kuni 250kg/ha kohta. 1.3 Must sõstar ladinakeelne nimetus: Ribes nigrum. Õitsemise aeg: 1. mai - 15. mai. Meeproduktiivsus: kuni 30 kg/ha. Must sõstar on levinud marjakultuur. Õitseb mai alguses kuni 10 päeva. Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad. Meeproduktiivsus on kuni 30 kg/ha. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. 1.4 Ploomipuu ladinakeelne nimetus: Prunus domestica. Õitsemise aeg: 5. mai - 20. mai. Meeproduktiivsus: kuni 70 kg/ha
Põllukultuurid, mis viiakse mulda kas kasvukohast või teisest kasvukohast Kartul Kuulub maavitsaliste perekonda Mitmeaastane rohttaime Õied viietised- kõike 5 Tundlik põua suhtes Peamisteks kasvuaegseteks töödeks muldamine- kobestab mulda, tõrjub umbrohte ja äestamine- kasvu alguses, ethävitada umbrohte Raps Kuulub kapsarohu perekonda Suviraps (külvatakse kevadel) Taliraps (külvatakse suve lõpul/sügisel) Teravilja külvinorm 250kg Kahjustajateks: hiilarmardikad, ristõieliste maakirp Kasvab väga kiiresti Täisküps kui kõdrad pruunikashallid Niiskusesisaldus 7…8% Harilik Hernes Kaun vs kõder- kõdral vahesein vahel Vars õõnes, kergelt neljakandiline Iseviljuvad Rapsiga ühised haigused Külv võimalikult vara Kahjuriteks hernekärsakas, herneripslased Põlduba Võib loobuda stressi mõjul 70-80% õitest ja kaunadest Ei meeldi kuumus, kuivus, lehetäid
ning okstel tukkuvad väiksed loomad. 3)Võekpüüton on üks suuremaid madusi kes kasvavad kuni 10 meetri pikkuseks ja võib kalluda kuni 100 kg Click icon to add picture Click icon to add picture 1) Okaapi Tema keha pikkus on umbes 2,5m ja kaal 250kg. 2) Emasloom on isasloomast veidi suurem. 3) Okaapai on umbes 35cm pikk sinist värvi keel ta saab oma kellega puhastada silmalaugusi kui ka kõrvu seest kui ka väljast. 4) Kõrvad on peaga võrraldes suured. 5) Isastel okopaadidel on lühikese nahaga kaetud sarvmürgad.
6. Soojusenergia Majas on puuküttega kamin,-saun,-ahi,-pliit,mida kasutame soojasaamiseks väga harva. Põhiliselt kasutame soojusenergia saamises keskküttega katelt mida kütame saepuruga. Saepuru keskmine tihedus on 300 kg/m³ ja keskmine kütteväärtus 8 MJ/kg 20% niiskusesisalduse juures. Saepuru kütteväärtus on 2,89 Kwh/kg. Saepuru kulub meie perel aastas ligikaudu 40 m3 Kütame me ainult oktoobrist-maini 2,89 Kwh/kg x 16m3 x 250kg/m3=11 560 kw/kuus Biokütusest toodetud soojusenergia kulu aastas on: 80920 kW Biokütustest toodetud soojusenergia jalajälg on: 80920 x 0,0000365 = 2,954 ha-aastat 7. Jäätmeteke Maja juures kuulub kogu vanapaber põletamisele. Prügi eraldi ei sorteerita ainult klaas-ning plastiktaara viime nende vastuvõtu punktidesse. Olmejäätmeid tekib nädalas ligi 50liitri kanti, mis teeb aasta jooksul 2400 liitrit prügi
Värske piima normaalne happesus on 17…18 Thº Antibiootikumide andmisel lehmale, peab olema ooteaeg ja seda piima ei tohi lisada üldpiima hulka Piima mikrobioloogilised näitajad: *bakterite arv piimas KUNI 100 000 *somaatiliste rakkude arv piimas KUNI 400 000 Sobiv temperatuur laudas +10 C!!! LIHAVEISED Noorveiste lihased kasvavad kõige rohkem esimese 14 elukuu jooksul. Lehm realiseeritakse lihaks keksmiselt 18 kuuselt – kaaluvad 550kg ja rümba mass 250kg. Tapasaagis 55-65%. EUROP-lihkvaliteedi näitaja. + tehnoloogia küsimused.
Kõhupool on heledam. Emas- ja isasloomade karvastiku värvuses ja kehasuuruses märkimisväärseid erinevusi ei täheldata. (Kihnlaste elatusalad 2006:83) Hallhüljes (hall, suur hall) on teistest Läänemere hülglastest kergesti eraldatav pika, suhteliselt kõrge sirge koonu ja keha suuruse järgi. Täiskasvanud isasloomade üldpikkus on 250-270 cm, üksikjuhtudel aga 330 cm, raskus 250-290 kg, üksikutel suurematel ka üle 300 kg. Emasloomad on väiksemad ning kaaluvad 180-250kg. Isasloomade selg on tavaliselt kollakaspruunikashall suurte haraliste laikudega. Emasloomad on heledamad, vähem laigulised. (Kihnlaste elatusalad 2006:83) Randalhüljes meenutab oma kujult viigerhüljest, kuid on sellest jässakama kere ja laiema koonuga. Üldpikkus 160-180 cm. Professor Smirnoffi 1923. aasta andmetel leidub randaleid Eesti vetes harva, hilisemad uurimused aga eitavad nende esinemist Eesti vetes üldse.
62m 22.81m 23.08m 22.76m ---- 7kg ---- ---- ---- ---- ---- ---- ---- ---- ---- 22.41m Standthrow 16.45m 16.80m 17.00m 17.35m 17.15m 16.70m 16.80m 16.40m 16.40m 17.00m Bench Press 189kg 200kg 210kg 213kg 215kg 3x195kg 2x200kg 220kg 3x205kg 3x212kg Back Squat 227kg 227kg ---- 253kg 3x227kg 3x227kg 2x237kg 250kg 5x227kg 5x240kg Power Clean 143kg 150kg 160kg 168kg 160kg 3x150kg 2x160kg 4x160kg 3x160kg ---- Snatch 110kg 115kg 130kg 130kg 3x125kg 3x120kg 5x100kg ---- ---- ---- Push Press 150kg 2x150kg 2x160kg 180kg 180kg 2x180kg 4x160kg ---- 3x160kg ---- 40 yards 4.92 4.89 4.78 4.89 ---- 4.81 ---- ---- ---- ---- Overhead 15.55m 17.10m 16
Oli kahte sorti vasalle: ühed olid need kes rajasid mõisa talupoegade keskele ja teised olid need kes käisid korra aasras raha talupoegadelt kogumas. Esimesi oli rohkem. Siis hakati talupoegi orjastama ja talupoegade liikumisvabadus kaob. Talupojad hakkavad mõisas tööl käima, teokohustuse eest palka ei saanud. Viljalt pidi maksma kümnist nt ühe neljandiku annad ära: ise saad 1000kg annad 250kg ära. 15.sajandil tuli sunnismaisus ehk talupoeg ei võinud ilma mõisniku loata ära minna. Linnadele see aga ei meeldinud, sest siis oli linnas vähem inimesi ja elanike arv ei saanud kasvada. Kui talupoeg põgenes ja suutis aasta aega peidus olla siis ta võis linna jääda. Haagikohtunikud otsisid talupoegi. Vakusepidu oli ka seal koguti maksud kokku ja toimus korra aastas, see oli kohustuslik, ka seal osalemine oli kohustuslik
Hundid ja mingil määral ka ilvesed, kuid enamasti saavad suurkiskjad jagu ainult vasikatest või emastest loomadest. Metssiga (Sus scrofa) Esimesed 4-5 kuud on nad triibulised (põrsad). Edasi nimetatakse kesikuks ja täiskasvanud seaks. Kõige enam kahjustusi teinud ulukiliik. Metsseaga on võimalik sotsiaalselt sõbruneda. Välimus Põrslane (20kg), aastane loom (40-50kg), suur kult võib kaaluda 200-250kg. Kuldil on väga võimsad kihvad. Emasloomal tagasihoidlikud. Need on silmahambad, mis kasvavad kogu elu. Teritab kihvu. Kihvad on mõeldud mingil määral vaenlase vastu võitlemiseks, kuid ka turniirirelvadeks ning põhiliselt jooksuajal teise isasega võitlemiseks. Hilissügisel kasvab isasloomadel naha alla paks sidekude ning seetõttu on vaenlasel väga raske teda ära tappa. Kärsa abil saab suuri kive veeretada.
Tuleb arvestada temperatuurist, mahukahanemisest ja hoone enda deformatsioonist tingitud betoonaluse võimaliku deformatsiooniga: vuukide vahekaugus 10 - 20m). Kohapeal valatud betoonaluse puhul peab arvestama sellega kaasneva kõrge niiskusesisaldusega. Niiskuse vähendamise huvides tuleb alus teha vähese veesisaldusega betoonist ja võimalikult õhuke (mitte üle 40 mm). Keramsiidist soojustuse peal betooni kiht <40mm ja tsemendi sisaldus <250kg/m3. 43 Katusekatte alus: betoonalus Betoonaluse puhul pole soovitatav kasutada katusekatte alumise kihina klaaskiu baasil rullmaterjali: betooni aluseline keskkond, mis lagundab rullmaterjalis oleva klaaskiust tugikanga. Enne katusekatte paigaldamist tuleb betoonaluselt tuleb eemaldada tsemendipiim ja muud nakkumist vähendavad ained, nii et aluse ja kattekihi vahel
suve teisel poolel, või siis kui on kuiv suvi ja valge ristiku osa tähtsu jääb madalaks. Valge ristik leevendab põua mõju. Vanadel rohumaadel kus ristikuid alla 15%, see peaks saama lämmastiku 3x suve jooksul, kokku 120 kg/ha. Kõrreliste rohumaad- vajalik suuremaid lämmastiku norme, suureneb kuivaine saak tõuseb ka toorproteeini saak. Optimumi alampiiriks loetakse lämmastiku koguseid, mis tagavad vähemalt 14% toorproteeiini sisalduse rohu kuivaines, 180 kg/ha karjamaale ja 250kg/ha mitme niitelisele heinamaale. Toorproteiini sisaldus läheb üle 50 % siis loomadele kahjulik. Turvasmuld- sõltub turba lagunemisest, siis taimel parem toitaineid omastada. Lämmastiku jaotamine suve jooksul, niidul võrdne arv, igal niidukorral anda lämmastiku, karjamaal 3-5 korda. Segu karjamaa ja heinamaa seemned. Paljude heintaimede eluiga segus kasvatamisel on pikem, kui seda liiki puhtalt kasvatades. Seda eriti soomuldadel. Halvema talvekindlusega taimed on segus põsivamad
Jäätmetekke vältimine, vähendamine jäätmete taaskasutamine jäätmete põletamine sooja samise eesmärgil jäätmete deponeerimine taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete ohutu kõrvaldamine ehk prügilaadse ladestamine. Olmejäätmed: Umbes 60% olmejäätmetest tekib kodumajapidamises ja ülejäänud 40% töökohtades. Olmejäätmete hulk jäätmeveos on 3-4%. Olmejäätmeid on kõige raskem käidelda. Sortimata olmejäätmed on üsna kerged: üks kuupmeeter kaalub 150-250kg Iga inimene eestis toodab aastas keskmiselt 6 korda enam olmejäätmeid, kui ta ise kaalub. Olmejäätmete koostist, hulka ja omadusi mõjutavad tegurid: Aeg, elamuliik, majandustase, geograafiline asend ja kliima, elanike harjumused veendumused ja tavad. Ohtlikud jäätmed Ohtlikkust hinnatakse jäätmete koostise ja kahjuliku toime järgi: tule- ja plahvatusohtlikud, oksüdeerivad ja söövitavad, mürgised ja nakkusohtlikud. Kahjuliku toime tegevuse järgi jaotatakse ohtlikud jäätmed
Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T moodustab atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõjul, peamiselt õhulämmastiku ja kosmilises kiirguses esinevate neutronite regeerimisel. Hinnatakse, et maailmameres on u 250kg, magevees 45kg ja atmosfääris u 3kg triitiumi. Kasutatakse termotuumareaktsiooni evitamine energeetikas. Monovesinik: Kõrgel temperatuuril, elektrikaares või ultraviolettkiirguse mõjul laguneb molekulaarne divesinik H2 endotermilisel protsessil aatomiteks ja tekib monovesinik. Monovesiniku eksisteerimis aeg on lühike.Sellega kaasneb tunduv eksotermiline soojusefekt, mida kasutatakse tehnikas metallide sulatamiseks ja mitmesuguste kõrgtemperatuuri nõudvate protsesside läbiviimiseks
Tähtsamad puidudetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. milliseid võib kasutada siseruumides õhuniiskusesisaldusel <70%. Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. Tiheduse järgi jagunevad plaadid: · isoleerplaatideks, mahumass 150...250kg/m3, kasutatakse sooja- ja heliisolatsiooniks; · katteplaatideks (250...350kg/m3), kasutatakse siseseinte ja lagede katteks; · jäikadeks plaatideks (400...1100kg/m3), mis jagunevad veel pooljäikadeks, jäikadeks ja ülijäikadeks ja kasutatakse vaheseinte, põrandate, uste, sisseehitatud mööbli jne tegemisel. Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku.
Sellepärast tulekski enne külvi põhiväetisena anda ammooniumväetisi, kasvuaegselt pealtväetisena anda aga nitraatväetisi. Vesi Vee ülesanne taimes on olla üheks fotosünteesi lähteaineks. Vesi kindlustab toitainete ning ainevahetusproduktide transpordi ja turgori taimedes. Taimede veevajadus on suurim võimsa kasvu perioodil. Et toota 1kg maapealset taimeosa, vajavad taimed keskmiselt 150...250kg vett. Mulla veerežiimist oleneb toiteelementide omastamise ulatus ehk väetamise efektiivsus. Eriti märgatavalt mõjutab vee hulk mullas lämmastikväetiste omastamist, põhjustades sademeterikastel suvedel viljade lamandumist. Väetatud mullas kasutab taim vett palju ökonoomsemalt kui halvasti väetatud mullas. Taimede toitumisel on väga oluline näitaja veel mulla toitainete koostis ja kontsentratsioon. Optimaalseks toitelahuse kontsentratsiooniks on 0,1...0,5%. Toitelahuse kõrge
Punaarmee oli selleks ajaks juba kaotanud 227 440 võitlejat. Lahingutes tekkinud pausi kasutati, et täiendada oma jõude. Terroristlikud õhurünnakud: Uue suurpealetungi ettevalmistamise osaks olid õhurünnakud Eesti linnadele. 6. märtsil pommitati Narvat, 8. märtsil langes Jõhvi ja Tapa raudteesõlm. 9. märtsil pommitati Tallinnat (2 pommituslainet). Rünnakus osales 250 lennukit, õhutõrje tulistas maha 20 lennukit. Linnale heideti umbes 2000 pommi (50-250kg/vb 500kg). Sihiks polnud sõjalised objektid, vaid terrorirünnakud elamurajoonide vastu. Purustati 8000 hoonet (40% elamispinnast). Tähtsamad hoonet said kannatada nagu Niguliste kirik, "Estonia" teater. Terrorirünnakus sai surma 500 eraisikut, peavarjuta jäi ilma 25 000 inimest. Pihkva ja Narva langemine: Punaarmee uus suurpealetung Narva ruumis algas 1. märtsil, kui 59. armee murdis Saksa kaitse sillapeast läbi, liikus edasi Muremäe suunas
annaabi.ee 
