............................................................................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 WiFi algus................................................................................................................... 4 WiFi nimi..................................................................................................................... 5 Kuidas WiFi töötab?..................................................................................................... 6 Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku?.............................................................6 Standardid.................................................................................................................. 8 Kanalid ja sagedused.................................................................................................. 9 Kasutusalad.....................
kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFiInternet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud. Nimi WiFi tähendab Wireless Fidelity -- tähistades traadita andmesidestandardit IEEE 802.11b, mis toimib litsentsimata vabasagedusalas 2,4 Ghz. Selle andmeedastuskiirus on kuni 11 Mbit sekundis. See on ainus traadita andmesidestandard, mis on integreeritud Windows XP operatsioonisüsteemi ja on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. Seega on tegemist kindla standardiga, mille kasutajaskonnaks on miljonid inimesed. WiFi areneb ja kasvab
ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5 operaatori vahel. Milline on igale operaatorile eraldatav sagedusala, kui jaotus operaatorite vahel on ühtlane. Jagame sagedusala operaatorite arvuga ja vähendame tulemust esimese lairibasammu kordseni. Sagedusala = 60, lairibasamm 5 ja operaatoreid 5. 60 / 5 = 12 5 on siin operaatorite arv. Nüüd vaatad, et samm on 5MHz, seega 12 ei sobi. 10 on hea vastus. Ja Ja lõpuks jääb 10 MHz üle, mida kellegi vahel ei jagata.
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Üliõpilane WIFI SIGNAALI MÕJUTAVAID TEGUREID Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnotroonika eriala Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ............................... Üliõpilane Juhendaja ,,....." ............... 2013. a ............................... dots
...........................6 1.2. Programm inSSider.....................................................................................................7 2. SIGNAALI TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID........................................................8 2.1. Signaal maja erinevates ruumides..............................................................................8 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le..........................................................................10 2.3. WiFi kanali muutmine..............................................................................................11 3. RSSI JA ALLALAADIMISKIIRUSE VAHELINE SEOS..............................................12 3.1. Teooria......................................................................................................................12 3.2. Praktika.....................................................................................................................12 4. SOOVITUSED..........
Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10. Dupleksvahe on 100 MHz. Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus? - 1 raadiokanal=200kHz. 40*0,2MHz=8MHz +0,2MHz vahe kahe operaatori vahele teeb 9*0,2=1,8MHz. Seega kogu uplingi pikkus 10*8MHz+1,8MHz=81,8MHz + 100MHz dupleksvahe +81,8MHz downlink = 2863,6 MHz k6rgeim. Hinnake 1500-baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat WIFI - "Wireless Fidelity" Juhendaja: Silver Silluta Koostaja: Kristjan Krimm Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Wifi on lühend sõnadest "Wireless Fidelity", mis tähistab traadita andmeside võimalust litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja 5,2 Ghz, kiirusega kuni 11 (54) Mbit sekundis. WiFi on ainus traadita andmeside standard, mis on integreeritud LINUX, Windows XP ja Apple MacIntosh operatsioonisüsteemi ning on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. (WiFi..., 2007). WIFI TEHNILINE ISELOOMUSTUS WiFi tehnoloogia põhineb raadiolainetel. See tähendab, et arvutite omavahelist informatsiooni vahetamiseks ei ole enam kaableid vaja kasutada. WiFi töötab litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja
yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935- 960MHz. 25MHz /0.2MHz = 125 kanalov 125/5=25 kazdomy operatoru. Promezutok mezhdy operatorami 1 kanal > 25-1 = 24 kan . 24*0.2=4,8MHz 11. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 5,5*5= 27,5dB, 27,5=10log(Pv/Ps) P=10^2,75 = 563 v6imsus telefoni sisendis 10W/563=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW) 12. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida
CATx - (UTP) category ja kvaliteedi nr, nt CAT3 on kõige lahjem - telefon; ka internetiühendus, mida suurem nr, seda parem ühendus fiiberoptiline kaabel - valgus liigub murdudes läbi kaabli, väga väga kiire ühendus, kuid kallis kaabel. Annabki infot edasi on-off valgusega (1-0). Suures kaablis võib tulla ette moonutusi, sest kiirel on mitu teed. Mitu erineva värviga kiirt saab ka korraga läbi minna - kiirus ja mahutavus on suured. raadiokanal - nt bluetooth, raadio, wifi, ei pea kasutama juhet, vaid läbi õhu lähevad lained, painduvad Maa kumeruse järgi ja peegelduvad ioniseeritud õhukihilt või satelliidilt. Pealtkuulamise oht! Asünkroonne andmeedastus. RS-232 liides ja selle põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll. RS232 on ühenduse strandard, mis määrab põhiparameetrid: Kiirus, Andmebitte, Paarsuskontroll, Stopp-bitte, Voo juhtimine. Null modem ühendab kaks seadet ilma vahepealse modemita kasutades RS-232 liidest.
Kiirust ja kvaliteeti segavad palju ka välised mõjutajad Wi-Fi 3 Wi-Fi ühenduse saamiseks peab olema access point, mis pakub seda ühendust ja arvutis vastav kaart, mis suudab suhelda Wi-Fi abil. Laptop arvutitel on see ühendus tänapäeval sisse integreeritud, kuid tavaarvutisse peab ostma selleks lisakaardi. Wi-Fi standardid IEEE 802.11b IEEE 802.11a IEEE 802.11g IEEE 802.11n Wi-Fi (Wireless Fidelity) Kasutatakse ka teisi kirjapilte (Wi-fi, WiFi, Wifi, wifi) IEEE 802.11b Lepiti kokku juba 1999. aastal.(Wireless Ethernet Compatibility Alliance poolt) WiFi-standard pakub maksimaalseks ühenduskiiruseks 11 Mbit/s ning tüüpiliseks leviulatuseks 50 meetrit. "Enhanced" 802.11b 2002. aastal loodi Texas Instrumentsi poolt 22 Mbit/s Ei ole ametlikult kinnitatud standard 802.11a 2001.aasta lõpus Lubatud sagedusala on laiem- kokku kolmteist kanalit Kuni 54 Mbit/s. Miinuseks ühildamatus 802
Signal : 100% Profile : Liverpool Mis tüüpi WLAN võrguga on arvuti ühendatud? 802.11n Milline on lubatud laadimiskiirus üles ja alla? 300Mbps Programmi inSSIDer 3 ekraanipilt Küsimused: 1. Millised kanalid on hõivatud Teie võrkude spektrite poolt? 2,4GHz võrgus kanal 11 ja 5GHz võrgus kanal 40+44 2. Kui suurt andmeedastuskiirust teoreetiliselt on võimalik kasutada Teie WLAN võrkudes? 2,4GHz võrgus 54Mbps ja 5GHz võrgus 450Mbps 3. Selgitada inSSIDer'i tabelis näidatavate MAC aadresside tähendust. 802.11g ja 802.11n kasutavad erinevaid võrgukaarte seega erinevad MAC aadressid 4. Millised raadiokanalid on kasutuses ja kus on veel vaba ruumi uute võrkude jaoks? 2,4GHz võrgus on hõivatud 1,4,6,9,11,13 ja vabad 2,3,5,7,8,10,12 kanalid
Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10. Dupleksvahe on 100 MHz. Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus? - 1 raadiokanal=200kHz. 40*0,2MHz=8MHz +0,2MHz vahe kahe operaatori vahele teeb 9*0,2=1,8MHz. Seega kogu uplingi pikkus 10*8MHz+1,8MHz=81,8MHz + 100MHz dupleksvahe +81,8MHz downlink = 2863,6 MHz k6rgeim. Hinnake 1500-baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul. 1500B=12 kb
rohkem kasutajaid. WiMax-il on potentsiaali, et elimineerida hetkel olev probleem milleks on interneti võimaluse puudus asulates. WiMax-i süsteem koosneb kahest tervikust. Üks osa on saatja torn, mis võib katta 8000 ruut kilomeetrise ala. Teine osa on vastuvõtja, mis võib olla nii väikeste mõõtmetega, et mahub telefoni või sülearvuti. WiMax-i torn on ühendatud Internetiga kasutades kaabel ühendust. WiMax seadmed maksavad palju rohkem kui WLAN seadmed, kuid on võimalik ühendada internetiga palju rohkem kliente. (Howstuffworks, 2011) 2. TRAADITA INTERNETI AJALUGU Traadita interneti ajaloo lahti seletamiseks peab enne võtma üle traadita signaali edastamise leiutamise ajaloo, sest sellest tehnoloogiast arenes edasi WLAN tehnoloogia ehk traadita interneti tehnoloogia. Traadita internet on läinud kiiremaks, stabiilsemaks ja kaugemale levimaks üle aastate ja jätkub ka siiamaani selle paremaks areng, sest mugavus
aastal 1997. Esimene praktikasse juurutatud standard 802.11b määrab ära andmekiiruse 1 kuni 11 Mbit/s vabas sagedusalas 2,4 GHz ning kasutab DSSS tehnoloogiat. WECA on sellele standardile vastavate toodete jaoks võtnud kasutusele kaubamärgi "Wi-Fi" ("Wireless Fidelity") IEEE 802.11 standard 2 IEEE 802.11a Üks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist. Kasutab 5 GHz sagedusala ja võimaldab andmekiirust 54 Mbit/s. Seda spetsifikatsiooni kasutatakse peamiselt spetsiaalsetes ärisituatsioonides, mujal seda eriti ei kasutata. IEEE 802.11b Üks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist, mis on leidnud kõige laiemat kasutust. Kasutab 2,4 GHz sagedusala ja võimaldab andmekiirust 11 Mbit/s IEEE 802.11 standard 3 IEEE 802.11e Traadita kohtvõrgu standard, mis tagab
KOOL IKT Osakond .......... Wifi Referaat Juhendaja Tartu 2011 1. MIS ON WIFI WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis baseeruvad IEEE 802.11 standardil. Nime Wi- Fi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. IEEE on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut, USA-s asuv maailma suurim erialaühing, mis asutati 1884.a. ja kuhu kuulub üle 320 tuhande liikme 147 riigist
4GHz juures ning hajutatud spektriga järjestatud modulatsiooniviisil (DSSS). DSSS tagab kiire ning suhteliselt häireteta andmevahetuse väikeste ühikvõimsuste juures. Samas tekivad raadiolingi kasutuselevõtuga uued ohud, seda eriti andmeturvalisuse juures, kuna võrgus suhtlejate pealtkuulamiseks ei pea kurjategija enam füüsiliselt samas kohas viibima. WLAN pakub kuni 11Mbps andmeedastuskiirust väikeste vahemaade taha.Sobiva võimenduse olemasolul võib raadiovõrgu leviala suurendada kümnete kilomeetrite taha. WLAN kasutab võrguliiklusel Etherneti põhimõtteid, erinevus on ainult füüsilise kihi 'juhtmetustamises'. WLAN-i puhul ei ole raadiolingi jaoks füüsikalisi piire ühes võrgus korraga olevate klientide arvule. Üks WaveLAN element võib katta rohkem kui 5000 ruutmeetrise maa-ala. Punkt- punkt ühenduse korral võimaldab WLAN ühendust pidada kuni 8 km kaugusele, veel võimsamate antennidega võib see kaugus ulatuda kuni 40 km-ni. Punkt-
Lairibaedastusel in kiirus tavaliselt väiksem kuid, kuid see võimaldab suurema hulga kasutajaid ja kasutatavaid kanaleid. Laiendatud kohtvõrgud Sellist ühendust saab kasutada kuni 5km ulatuses. Kui sellist ühendust kasutada lairibas, siis oleks edastuskaugus umbes 40km. Kasutatakse kahe kohtrvõrgu ühendamiseks erinavates hoonetes. Selleks on vaja eriluba. Bluetooth Bluetooth sinihammas. Selle liidese abil saavad erinavad seadmed omavahel suhelda. Enimlevinud mobiilide juures. Ühendus ei vaja otsenähtavust ja levib hästi läbi takistuste. Bluetooth 2 Seadmed suudavad suhelda asudes üksteised kuni 30 m kaugusel. Seda liidest omavad peaaegu kõik uuemad mobiili mudelid. Bluetooth kasutab mitut erinavat sagedust. Bluetooth 3 Bluetooth määrab enne ühenduse alustamist ära edastussageduse ja kui suurte hulkadena andmeid saadetakse.
personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni Bluetooth järgi toimivate personaalvõrkude tööd Bluetooth võrkudest on olemas versioonid 1.0, 1.1 ja 2.0
personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni Bluetooth järgi toimivate personaalvõrkude tööd Bluetooth võrkudest on olemas versioonid 1.0, 1.1 ja 2.0
Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, dB=10log(Pv/Ps)>27,5=10log(10/Ps)>10(2,75)=10/Ps; Ps=10/560=18mW GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). distanst 11km, sumbuvus Ps=2/(105,5) V:6,32mikroW GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10. Dupleksvahe on 100 MHz. Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus? - 1 raadiokanal=200kHz. 40*0,2MHz=8MHz +0,2MHz vahe kahe operaatori vahele teeb 9*0,2=1,8MHz. Seega kogu uplingi pikkus 10*8MHz+1,8MHz=81,8MHz + 100MHz dupleksvahe +81,8MHz downlink = 2863,6 MHz k6rgeim. Hinnake 1500-baidise paketi ülekandeaeg 10 Mbit/s Ethernet võrgus lähedaste terminaalide juhul. 1500B=12 kb
aias õunapuu otsas istudes. Samamoodi on Internetiga: praegu levib ta enamjaolt läbi juhtmete, kuid päris lihtsate vahenditega saab oma majja või kontorisse tekitada õhus leviva interneti. Juhtmeta võrk ehk wireless LAN ehk WLAN sobib nii laua-, süle- kui pihuarvutitele. Võrku lülitumiseks peab arvutil olema spetsiaalne võrgukaart (2000-3000 krooni), mõnedel uuematel sülearvutitel on see juba sisse ehitatud. Võrgu leviala tagab baasjaam ehk access point (umbes 10 000 krooni), mis ühendatakse Interneti-kaabli külge ning mis pakub siis mõnesaja meetri raadiuses võrgulevi. Üks baasjaam tuleb toime paarikümne kasutajaga. Wireless võrgu saab iga hetk kaasa võtta ja viia uutesse ruumidesse, kui firma peaks millalgi jälle kolima. See investeering ei lähe kolimisel kaduma. Juhtmeta võrk sobib väga hästi ka koju, sest ühe-kahe baasjaamaga maja või korterit kattes pääseb siis
max arv esimesele kasutatavale aadressile ning lahutada sellest arv 1. Viimane aadress, levisaade (broadcast) - saadakse kui liita kasutatavate aadresside max arv esimesele kasutatavale aadressile. 3.2 Spektri mõõtmine Mõõtsime spektrianalüsaatoriga 2 WLAN tugijaamast kiiratavate signaalide spektri, kui mõlema tugijaama kaudu võrku ühendatud arvutitest laaditi alla suurt faili. Ühe tugijaama võrguga (,,orinoco", kanal 1) oli ühendatud arvuti nr 5, mis laadis alla suurt faili. Meie oma WLAN tugijaam laadis alla seda sama faili. Seadistasime oma WLAN tugijaama kasutama kanalit 6, panime suurt faili alla laadima ning salvestasime spektri. Seejärel seadistasime oma WLAN tugijaama kasutama kanalit 4 ning laadisime alla sama faili. Jälle salvestasime spektri. On näha, et sagedusalad hakkavad kattuma, kui kanali suurust vähendada... Alguses, kui
ITK WiFi turvalisus Referaat Tallinn 2013 Mis on wifi? Wifi on tehnoloogia, mis võimaldab elektroonilistel seadmetel vahetada andmeid ilma füüsilise ühenduseta. Selle asemel edastatakse andmeid raadiolainetena. Seda kasutatakse peamiselt arvutivõrkude loomisel. Wifi spetsifikatsioonid on reguleeritud IEEE 802.11 standarditega, mis tegelikult hõlmab kõiki juhtmevabade arvutivõrkude spetsifikatsioone. Seetõttu kasutatakse ka Wifi väljendit tihtipeale juhtmevaba arvutivõrgu sünonüümina, kuid tegelikult on sellest normatiivist vaid üks toode. Wifi kasutamiseks on arvutil vaja selleks juhtmevaba võrgu kontrollerit, mis on võimeline edastama ja vastu võtma raadiosignaale, millega edastatakse andmeid pakettidena. Peamine funktsionaalsus, mis sellisest andmeside võimalusest ära kasutatakse on interneti ühendumine. Sellise raadiosignaaliga on võimalik ära katta
Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Traadita kohtvõrk WLAN Aruanne Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", sülearvuti ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohal 2 on kasutada üks WLAN tugijaam, arvuti nr 4 WLAN jaoks ja arvuti nr 3 Ethernet jaoks. 1.Marsruuteri sisevõrgu DHCP serveri seadistus Variant Võrgu aadress Maski bittide arv Max aadresside Võrgumask arv 10 172.31.27
uhest vorgust teise nende teekonnal internetis. vaartustest koosnev signaal. Side loomine algab ,, handshaking 'uga " ,mis on Andmeside(+protokoll) protsess, millega kaks seadet alustavad Vastavalt andmeside protokollile multipleksitakse andmevahetust. Katlus algab sellega, et uks seade erinevatest allikatest saabuvad andmed ning saadab teisele sonumi, millega teatab soovist moodustatakse vastavalt sellele elektriline avada uhenduskanal. Seejarel vahetavad seadmed signaal ,mis on vastuvotja jaoks sonum ehk pakett. omavahel talitlusandmeid, et kooskolastada Kuna vastuvotja kasutab sama protokolli ehk kasutatav andmevahetusprotokoll. Katluse jarel reeglistikku siis on temale see bitijada arusaadav. algab tegelik andmevahetus. Selleks on kasutusel protokolli päis , kus on Lokaalne ja globaalne demuxing (lahtipakkimise) ,mis selgitab
1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 27,5dB, mis teeb ca 560 korda ehk v6imsus telefoni sisendis 10W/560=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW) * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 2 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%). distanst 11km, sumbuvus 55dB=316228korda V:6,32uW * GSM võrgus kasutatakse erinevaid kanali mõisteid. Millised on enamlevinud kanalite omadused ja kuidas vahetatakse kanalit, kui terminal liigub ühest kattealast teise? * GSM võrk kasutab sagedusala, mis algab sagedusest 2,6 GHz. Ühele operaatorile eraldatakse 40 raadiokanalit. Operaatoreid on 10. Dupleksvahe on 100 MHz. Milline on kõrgeim kasutatav GSM sagedus? - 1 raadiokanal=200kHz. 40*0,2MHz=8MHz +0,2MHz vahe kahe operaatori vahele teeb 9*0,2=1,8MHz. Seega kogu uplingi pikkus 10*8MHz+1,8MHz=81,8MHz + 100MHz dupleksvahe +81,8MHz downlink = 2863,6 MHz k6rgeim
· Kodeerimine ja dekodeerimine, kodek: · · KODEK · Kodek on seade, mis kodeerib analoogandmed digitaalkujule ja dekodeerib digitaalkujult tagasi analoogandmeteks. · · · · · Analoogsignaalide digitaliseerimine: · Analoogsignaalide digitaliseerimise seadmed · · · · · · Impulss-kood modulatsioon: · · · · Nyquisti teoreem, diskreetimissageduse valik: · Diskretiseerimise sagedus peab olema vähemalt kaks korda suurem kui analoogsignaali kõige suurem sagedus
172.21.81. 255.255.255. 172.21.81. 172.21.81. 172.21.81.1 172.21.81. 3 27 30 96 224 97 98 26 127 2. Spektri mõõtmine Mõõta spektrianalüsaatoriga 2 WLAN tugijaamast kiiratavate signaalide spekter, kui mõlema tugijaama kaudu võrku ühendatud arvutitest laaditakse alla faili. Ühe tugijaama võrguga (,,orinoco", kanal 1) on ühendatud arvuti nr 5 (kontrollida, et see arvuti poleks kaabliga arvutivõrku ühendatud, seadistusi muuta pole vaja), kus andmeliikluse tekitamiseks laadida alla suurt faili lehelt: http://192.168.252.21/suurfail.htm. Samuti oma seadistatava WLAN tugijaama kaudu tuleks alla laadida seda sama suurt faili. 1. Seadistada oma WLAN tugijaam kasutama kanalit 6, oma arvuti laadima alla seda sama suurt faili ja salvestada spekter. 2
Võrgutehnoloogiad Arvuti ühendus: võrguadapter(network adapter, network interface card, NIC) PCI- käib laiuskaart Sülearvutites PC CardBus WiFi modem Bluetooth, IrDa+mobiiltelefon Arvutivõrgu koostisoasad järgur e .repiiter (repeater) Kasutatakse limiitide suurednamiseks jaotur-mitmepordiline järgur HUB · Passiivne jaotur- käitub sisuliselt harukarbina · Aktiivne-lisatud on haldus- ja seirefunk kommutaator (switch) edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad iga pordi taga eraldi võrgudomeen levisaated(broadcast)-kõigile jaamadele adresseeritud saadetised multisaated (multicast)- mitmele jaamale adresseeritud saadetised jõuvad ikka kogu võrguni paigutakse seina peale ruuter-router, broadcast domain, tegelevad parima tee valimsega (võike hüpete ,hop, arv) lüüs-gateway, protocol coverter. IP-võrgus saadetakse kõik paketid, mis jäävad väljaspoole alamvõrgu maski lüüsile. Võrgutüübid LAN-Local Area Network HAN-Home Area .... Erinetaves
Sidekanalite kasutus: . . , , , , . . , . , : ( ), ( ) ( ). Ethernet, -- wifi, bluetooth, GPRS . , (, ) . , . , , . , , , ( ) ( ). :( ) (ADSL,GPRS,GSM) . 1. " " ; 2. "". , , ; 3. "" , , ; 4. , ; 5.
Saatjast vastuvõtjani saab defineerida 4 teekonda (2.kiire mudeli abil): , ellipsoidid. Kui valida erinevate l sammuks 6. Tugijaama leviala määramine. 2 Kärje suuruseks võib määrata kui protsentuaalne osa tugijaama moodustub ellipsoidide hulk. ümbruses olevast raadiusega R ringi pindalast, kus signaalitugevus
at all frequencies in the visible spectrum. Gaussian because it has a normal distribution in the time domain with an average time domain value of zero. 8. Allika kodeerimine, entroopia mõiste, kadudega ja kadudeta kodeerimine: kompreseerimistegur (code rate) ja liiasus, kompressiooni-moonutuse suhe (rate-distortion function). Allikas (S) tekitab mingit signaali, kus on N sümbolit - > allika kooder eemaldab võimalikult palju üleliigset infot. Kuna kanal on piiratud, on tähits, et saadame ainult seda, mis on hädavajalik. Igale sümbolile vastab esinemise tõenäosus. Leitakse informatsioon, mis sümbolist saadakse – allika entroopia (juhuslikkuse määr). Mida suurem on esinemise tõenäosus, seda väiksem on informatsioon. Entroopia – minimaalne informatsiooni hulk, mis on vala üle kanda, et info kaduteda kohale jõuaks. Koodsõna peab olema suurem kui entroopia. Liiasus – koodi keskmine pikkus – entroopia. ( ASCII kood nt
Sisukord WiFi võrkude tuvalisus .............................................................. 3 SSID ja MAC-aadress ............................................................... 4 Turvaline WiFi- ühendus .......................................................... 4 WiFi-võrkude turvalisus WiFi turvalisus on väga keeruline ja mitmetahuline teema. Selge on aga see, et võimalike probleemide ees silma kinnipigistamine olukorda ei lahenda. WiFi levib tahes-tahmata ja ükskõik kui hästi seda ka varjestada või piiritleda ei prooviks, ikkagi levib see meie eluruumidest kaugemale. Kogutud andmete põhjal on 42% Tallinna WiFi-seadmetest lahtise võrguga (ilma WEP või WPA kaitseta). See ei tähenda küll päris nelja tuhandet (mitteametlikku) avalikku internetipunkti, sest selles statistikas ei kajastu MAC-aadressi kontrolliga piiratud võrgud ega keerulisemaid turvameetmeid. Ent kui vaadata, kui palju on samas tootjanimedega võrke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
