eelaimus/lootusetus,väljapääsematus/elu peale sõda, sõjakoledused, elu varjuküljed/ teemaks inimene ja teda ahistav ühiskond 4.Kubismi iseloomustab vormis Geomeetriseerimine(vormi moonutamine), Värvis: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid ja tumedad toonid. 5. 3 uue kunsti suuna Kubismi, Futurismi ja Sürrealismi loomises osales ka Hispaaniast päris ja Prantsusmaal töötanud Pablo Picasso(1881-1973), kelle töödest kuulsaim on Cezanne´I stiilis Avignioni neiud ja 1937a. Hispaania küla mälestuseks maalitud teos Guernica 6.Liikumise teekonda püüdsid omapäraselt fikseerida Futuristid, kellede hulka kuulub ka Giacomo Balla tööga Ketikoera Dünaamika Part2 1.Nn. metsikute töid iseloomustab : · Joonistus ülimalt tinglik;loobuti detailidest, · värvid erakordselt intensiivsed, puhtad ja kõlavad · värvide valik suvaline
E. Rutherford-füüsik, teostas esimese tehisliku tuumareaktsiooni. MILLAL TOIMUS- EV väljakuulutamine-24.veebruar 1918a. Saksa okupatsioon-1917-1918a. Eesti Vabadussõda-1918-1920a. Tartu Ülikooli muutmine eestikeelseks-1919a. Võnnu vallutamine Landeswehri sõjas-23.juuni 1919a. Tartu rahu sõlmimine-2.veebr.1920a. I põhiseaduse kehtimahakkamine-1920a. II põhiseaduse kehtimahakkamine-1933a. Riigipööre Eesti Vabariigis-12.märts 1934a. III põhiseaduse kehtimahakkamine-1937a. EV presidendi valimised-1938a. 1.VABADUSSÕDA- Miks vallutasid Saksa väed 1918a. algul Eesti?-Käis maailmasõda, sakslased tungisid venelastele peale. Kui kaua kesti Eesti Saksa okupatsioon?-9 kuud. Millal algas Vabadussõda?Miks see algas?- 28.nov.1918a., sest Punaarmee ründas ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Miks olid Vabadussõjas tähtsad soomusrongi?- Sest neid oli hea vastaste vastu kasutada. Millal tähistavad eestlased võidupüha?Miks?- 23
Kirjutas oma järgmise romaani ,,Ilus ja neetud". See kirjeldab edukate noorte allakäigust. 1924a kolisid nad Prantsuse Rivierasse, kus elas palju Ameerikast välja rännanudid. Nendest kirjutas ta oma järgmise romaani ,,Sume on öö". Lõpetas oma tuntuima romaani ,,Suur Catsby". Selle romaan on inimestest, kes on rikkaks saanud. 1930ndatel oli Fritzergald probleem alkoholiga ja Zeldal tekkisid vaimsed häired. 1932a sai elda närvivapustuse, ega toibunud sellest enam kunagi. 1937a läks Fitzgerald Hollywoodi ja tahtis saada tsenaristiks. 1939a alustas uue romaani kirjutamist (Hollywoodi elust). Kuid suri varsti 44aastaselt südame rabandusse.
sõjaväelise riigipõõrde. See tõi kaasa palju muutusi nt: keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, saadeti riigikogu laiali, nende asemel loodi riigi ainupartei (Isamaaliit). Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti. Noorsooorganisaatsioonidele nt ülikoolide ja kirkiute üle kehstetati range kontroll. Eelnevale põhinedes saab väita, et demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on saanud nime "vaikiv ajastu". 1937a loodi nende soovidele uus põhiseadus, kus loodi presidendi ametikoht, kus presidendil oli õigus takistada parlamenti ning saata see vajadusel laiali. Eelnevale põhinedes saan õelda, et esimeseks presideniks sai K.Päts. Kokkuvõtteks ütleks siis, et kui Eesti riik tekkis, siis oli palju segadust igal pool , riigipead ei osanud midagi väga teha, kuna nad polnud ennem iseseisvad olnud. Sellepärast ka kadus 1934 aastal demokraatia Eestist ja tekkis autoritaarne riigikord.
kontrolli alla. Armeed Gleich.-iga ähvardanud organisats., nimelt SA kõik juhid tapeti jõhkralt juunis 1934. Uutest sõjatehastest tuli nüüd pidevalt tanke ja lennukeid: küllalt, et varustada 6 tankdeviisi(nende arv tõusis peagi 10-ni) ja Luftwaffe 2000 lahingulennukitega. Ametialaselt suurendas H. taasrelvastamisprogr. oluliselt iga üksiku ohvitseri karjäärivaateid: kui 1933a. oli oobesti keskmine vanus 57a., siis 1937a. oli see vähenenud 39a.-ni, kusjuures paljud Reichwehri ohvitserid, kes olid leppinud erruminekumõttega, leidsid end 1937a. juhtimas rügementi, brigaadi või isegi deviisi. Elukutseliste ohvitseride meelitamine oli H. ettekavatsetud nagu iga muugi ta progr. osa, ehhki ta omistas sellele õigustatult suurema tähtsuse kui kõigele muule. Ta hoiak SA suhtes oli alati olnud kahepalgeline; ehhki ta vajas ja kasutas ,,võitluste ajal" enne 1933a.-t SA-d meelsasti kui poliitilise
30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õlleputs'' Hitler vangi. Natsipartei nüüd püüdis võimule tulla parllamendi valimiste kaudu . Seoses Suure Depressiooniga kasvas nende populaarsus 1932
rahuga. Hitleri vimuletulekuga algas Versailles' ssteemi lagunemine: 1.1932a loobus Saksamaa reparatsioonide tasumisest 2.1935a kehtestati Saksamaal leldine sjaveteenistus(Wermacht) 3.Ingilse-Saksa merevekokkulepe(1935) andis vimaluse ehitada sjalaevastik. 4.1936a sisenesid Wermachti ksused Reini demilitariseeritud tsooni. SAKSA ALADE TAASHENDAMINE: Jaochim von Ribbentrop. 1930a lpus alustas Hitler Suur-Saksamaa idee elluviimist. 1936- 1937a valmis Saksamaal Austria okupeerimise plaan "Otto". 13mrts 1938 hendati Austria(Ostmark) Saksamaaga- anluss. Jrgnevalt kerkis esile Tehhoslovakkia kriis, mille kutsusid esile sudeedisakslased. Saksamaa hakkas keskenduma L-Poolale ja Leedule(hiljem lhevad NSVL-le). MRP alusel teostasid Saksamaa ja NSVL huvisfride okupeerimise. EESTI 1939-1940 ISESEISVUSE KAOTAMINE: 1918-1940 Eesti Vabariik. 1938 kuulutas Eesti ennast neutraalseks riigiks
Valitsus jätkas tegevust ilma parlamendi kontrollita,Valimise liikmed olid vastutatavad ainult riigivanema ees.16)Mis andis võimaluse ``Vaikiva Ajastu `` tekkimiseks? selleks oli 1933 a. Põhiseadus :17)Millal ja miks moodustati Eesti Rahvuskogu? 1936a. veebruaris korraldatud rahvahääletusel andis Eesti rahvas riigivanemale õiguse kokku kutsuda rahvakogu,kelle ül oli otsustada riigikorralduse ülesehituse muutmine.19)Millised muudatused viidi riigivalitsemisse sisse 1937a. põhiseadusega? Uue põhiseadusega kehtestati presidendi ja valitsuskeskne valitsemisviis. 20). Kas 1987 a põhiseadus nägi ette parlamentaarse või presidentaalse riigikorra? presidentaalse21.Millise põhiseadusega loodi presidendi ametikoht? Kellega sarnanesid tema ülesanded varasemas riigikorralduses? 1937 a Põhiseadusega,oli sarnane 1933a riigivanemaga.23).Kas 1940 a suure riigivolikogu poolt vastu võetud seadused olid kooskõlas põhiseadusega ja miks
Levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletaroaadi diktatuur. 1936.a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiirelt kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks sai Franco. Kuigi allkirjastati leping, mis keelas vahele sega, siis diktaatorid eirasid seda. Itaalia ja Saksamaa varustasid Francot, Rahvarinnet aitas NSVL. Hispaanias tegelikult katsetasid suurriigid oma relvasid ja jõude. 1937a-ks kontrollisid Franco väed suuremat osa Hispaaniast. 1939.a kevadel hõivasid nad Madridi ja 1.aprillil samal aastal kuulutas Franco end diktaatoriks. 5. Müncheni leping Saksamaa soovis Tšehhoslovakkiat rünnata, kuid neil oli kaitseleping Prantsusmaaga ja kautselt oleks jälle kogu Euroopa sõjas. Inglismaa peaminister tegutses selles suunas, et sõlmida uus leping. 29.sept 1938 sõlmisid Inglismaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis
laiendati seda ja sai ka pärandada tütrele.Üksnes ordu alal jäi kehtima mittepärandatavuse põhimõte.Saksa ordu pidi alluma piiskoppidele.tänu konfliktidele jõuti ka kodusõdadeni,kõrgemaiks vahekohtunikuks oli paavst.15 saj kui Saksa ordud suutsid suruda oma tahtmise peale said nad meelepäraselt valida kanditaate piiskopitoolile,kui ennem olid linnad odut maakaitses siis enam mitte.1396 vallutati Tartu,tüli lõppemiseks nim 1937a. Maa-aadel ja talurahvas 13 saj algul elas hinnatult 150000-180000 inimest.Varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks.Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad,talude peremehi nim üksjalgseteks.Nende õigused olid ühesugused aga talud suurus mitte.Suurtes taludes kasutati palju võõrast tööjõudu.Maavabad olid vallutusperioodi ülikute järeltulijad.Vabatalupojad olid need kes olid end adratalupoegade koorimistest raha eest ostnud
1917. oktoober Venemaal toimub riigipööre. Võimule tulevad enamlased. 24. veebruar 1918 Eesti kuulutatakse iseseisvaks. 28. november 1918 Algab Vabadussõda Eesti ja Venemaa vahel. 23. juuni 1919 Eestlased võitsid Võnnu lahingu. 2. veebruar 1920 Kirjutatakse alla Tartu Rahule, mis lõpetas Vabadussõja. 1. detsember 1924 Nõukogude liidu kate haarata võim Eestis. märts 1934 K. Päts ja J. Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde. 1938 Hakkas kehtima 1937a põhiseadus, ning sellega kaasnes ka presidendi K. Pätsi ametisse astumine.
praktiliselt kontrolli alt välja. 3. 1938 aasta. PÕHISEADUS Uut põhiseadust oskas ära kasutada K. Päts ja J. Laidoner, kes 1934. aasta märtsis teostasid sõjalise riigipöörde. Samal õhtul kehtestas valitsus K. Pätsi nõude üleriigilise kaitseolukorra kehtestamiseks kuueks kuuks ja määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. 1936. aastal teatas K. Päts, et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde. Kolmas põhiseadus töötati välja 1937a., ellu rakendus siiski alles järgmisel aastal. Riigipeaks oli nüüdsest president, keda valiti iga kuue aasta tagant. Suurima muutuse tegi läbi riigikogu - parlament muudeti kahekojaliseks. Alamkoda koosnes 80-st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed
liikmeskonna valituse sihtide saavutamiseks. Opositsiooni häälekandjad suleti,sismeinister sai õiguse saata poliitilisi vastaseid sundpagendusse. 8 dets 1935 valmistasid vapsid ette relvastatud riigipöörde kuid vahetulut enne seda arreteeriti kõik vapsid.rahvale teatati seda nii et vapsid kaotasid igasuguse popularsuse.opositsiooni peamisek keskuseks kujunes Tartu. Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn. tartu vaim. Põhiseaduse muutmine- 1937a kutsusid riigijuhid kokkuebademokraatlikult moodustatud Ravuskogu,mis koostas Pätsi suuniste alusel uue põhiseaduse ja see seadustas autoritaarse valitsemisviisi. Selle kohaselt oli riigipeaks president,kellel olid laialdased õigused(võis anda oma dekreediga seadusi,saata parlamendi laiali,kinnitada ametisse valitsuse jms). Riigikogu muudeti kahekojalisteks:riigivolikogu ja ja riiginõukogu. Võrreldes 20a ps piirati parlamendi õigusi tugevasti
lõpuni. Peamised tülid: Võitlused võimu pärast. Kõige teravamaks osutus olukord 15. saj. lõpul, mil Saksa ordul õnnestus saavutada endale meelepäraste kanditaatide määramine nii Riia kui ka Saare-Lääne piiskopitoolidele. Seni olid linnad ja vasallkond ordut maakaitse ja üldise rahva huvides toetanud. Nüüd ähvardas kaalukauss liialt tugevalt kalduda ordu poole. Tekkis ulatuslik vastasrind, mille juhiks tõusis Tartu piiskopp Dietrich Damerow.Tüli lõpetamiseks kutsuti 1937a. kokku nn Danzigi kongress, millel jõuti kompromissini. Välissuhted: Vana-Liivimaa välissuhtluses oli kõige aktiivsem jõud Saksa ordu. Piiskopid hoidsid pigem kaitsepositsioonile, otsides aeg-ajalt väljast ordu vastu liitlasi. 14. saj. Lõpul Saksa ordu rahvusvaheline positsioon halvenes. Länes koondusid Taani,Rootsi ja Norra kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari uniooniks. Põhjamaade tähelepanu osutus nüüdsest enam Läänemere lõunakaldale. Lõunas liitus Leedu Poolaga Krevo
saadetud. Järgmisel aastal keelustati kõikide teiste poliitiliste erakondade tegevus peale Isamaaliidu, kehtestati tsensuur meediale ja riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle ( ametiühinguliikumised, noorsoo-organisatsioonide , jne). 1935 aasta lõpuks oli demokraatlik kord vahetunud EV´s autoritaarse diktatuuriga. 1936. aastal teatas K. Päts, et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde. Kolmas põhiseadus töötati välja 1937a., ellu rakendus siiski alles järgmisel aastal. Riigipeaks oli nüüdsest president, keda valiti iga kuue aasta tagant. Suurima muutuse tegi läbi riigikogu - parlament muudeti kahekojaliseks. Alamkoda koosnes 80-st rahva poolt valitavast saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest
Schneider, kes töötas seal kuni 1932a. Tema laboratooriumis oli vähe seadmeid: kvartslamp, võrdlusmikroskoop, fotoaparatuur. Esimene kuritegu, mis avastati sõrmejälgede abil Eestis oli 1922a. Teostati järgmisi ekspertiise: käekirja-, masinakirja-, dokumendi-, laskeriistade- ja murdvarguste juures kasutatavate instrumentide identifitseerimine. Uuriti ka vere- ja sperma jälgi. Kasutati fototehnilisi ja mikrofotograafilisi uurimismeetodeid, objekte uuriti ultraviolettkiirtega. 1937a tuvastati 616 veksli võltsimise juhtumist. VII MENETLUSVERSIOON Kohtueelsel uurimisel on eesmärgiks selgitada tõendamiseseme asjaolud. Tõendamise asjaolud KrMS §62: Tõendamisese: Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud).
1921a peale sisesõda sõlmisid Iiri iseseisvuslased ja Suurbritannia valitsus lepingu: moodustati sõltumatu valitsuse, oma parlamendi ja oma armeega Iiri Vabariik = sisemine autonoomia, vaid formaalne side Suurbritanniaga. 1922 aastal kuulutatakse Iiri Vabariik ametlikult välja (Suurbritannia peaminister oli liberaal). Protestantliku enamusega Põhja-Iirimaa (Ulster) jäi Suurbritannia koosseisu. Iirlased on rahulolematud, sest pole saavutatud ei Iirimaa ühtsust ega täielikku sõltumatust. 1937a Iirimaa (Eire) kuulutas ennast suveräänseks riigiks (Suurbritannia ei tunnusta). II Maailmasõja ajal on Iirimaa erapooletu. 1949a Suurbritannia tunnustas Iirimaa täieliku suveräänsuse. Konfliktide allikaks jääb Põhja-Iirimaa küsimus (kuulub Suurbritannia koosseisu). Suurbritannia suhted kolooniatega Suurbritannia soovib tihendada sidemeid oma kolooniatega, aga peab arvestama muutunud tingimustega. Korraldatakse Impeeriumi konverents, mis otsustab luua
näljasurmast. Ühinemismeeleolusid tõukas tagant ka autsterlasi vallanud natsionaalsotsialismi epideemia. Erilise hoo sai see pärast 1929 börsikrahhi ja ülemaailmset majanduskriisi. Austria ja Saksamaa ühinemine oleks olnud üsnagitõenäoline, kui seda poleks takistanud Anschlussi keelustanud Versailles' rahuleping. Austria esmane iseseisvus püsis liitlasriikide ja kogu Euroopa julgeoleku huvides. Lääneriikide positsioon muutus 1937a, kui loobuti Austria iseseisvuse tagamisest ning oldi Saksamaa rahustamiseks nõus Hitleri Anschlussi- plaanide järele andma. 1938a 12.märtsil algas Saksa vägede sissetung Austriasse, millele järgnes võimu üleandmine natsionaalsotsialistidele ja aprillis rahvahääletus Saksamaaga ühinemise ,,seadustamiseks". Ühinemist toetas 99% hääletanuist. Hääletamine ei olnud paljudel juhtudel vabatahtlik, sest valitses hirm juba enne
luuletaja kes on sündinud Tartus. Ta isa oli üliõpilane. Kasvas haritlaste peres. Ema oli klaveri kuntsnik, üsna arvestatav. Pere väga kirjandus huviline. Rahapuudust polnud. Sõpru palju, kasvas kultuurses ühiskonnas. Kooli ajal katsetas juba. Keskkoolis jüba tõsiselt. Pääseb Hugo Treffneri kooli jätab selle pooleli. Lõpuks lõpu tunnistuse saab Pärnust. 20 saj. teine pool Tartu ülikool( kirjandus ja keel). Jätab ka selle pooleli. Abiellub 1937a. Beti Alveriga. 1943 saab ta Eesti Kirjandus Liidu esimeheks. 1945 arreteeritakse. Karistus küüditamine. Seal kusagil ta ka sureb. 1966a. Taastati(rehalibiteeriti) ta isiksus. Looming: 1968a. Valik loomega kogu ,,Väike luule raamat." Tema looming on mahult väike, aga sisult suur. Avaldas sõprade nõudel 2 luulekogu. Esik kogu kannab nime ,,Palavik" 1934. seda kogu mõjutasid: a) 1920a. Tegelikkus
annaabi.ee 
