Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1.OPERATIIV TEMPERATUURI ARVUTAMINE EVS-EN 15251:2007(2010)..............................5 2.ÕHU SUHTELISE NIISKUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007(2010)....................................8 3.ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)..........................................9 4.ÕHU CO2 SISALDUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)...........................................11 5.NIISKUSE JA TEMPERATUURI MÕÕTMINE HOBO ANDURITEGA....................................12 6.KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU.................................
10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist. Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick), uuritav ventilatsiooniava, redel, mõõdulint. "Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast" EVS-EN 15251:2007 TEOREETILINE OSA Ventilatsiooni põhiülesandeks on normaalsetele sanitaar-hügieenilistele tingimustele vastava õhukeskkonna loomine. Ventilatsioonitehnika on teadus õhuvahetuse organiseerimisest ruumis. Õhuvahetuse läbiviimisel eristatakse: 1. loomulikku ventilatsiooni, kus õhuvahetuse tekitab gravitatsioonijõud 2. mehaanilist ventilatsiooni, kus õhuvahetus saavutatakse ventilaatorite mehaanilise tööga
( ( Suhteline niiskus R KÜSIMUSED 1. Psühromeetrite täpsus: 1) Staatiline psühromeeter A=7,75 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 52%-39,1%=12,9% võrra. (12,9*100%)/52=24,8% 2)Aspiratsioonipsühromeeter A=3,53 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 28%-17,59%=10,41% võrra. (10,41*100%)/28=37,2% 2. Vastavus tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1. Temperatuuride normivahemik külmal aastajal on 20 ◦C kuni 26 ◦C. 2.2. Suhtelise õhuniiskuse normivahemik auditooriumis on 25%-60% 2.3. Süsihappegaasi sisalduse normivahemik on 500 ppm CO2. 3. Soovituslik õhuliikumiskiirus auditooriumis vastavalt külmale aastaajale (EVS 916:2012) on 0,18 m/s. 4. Tootmiskeskkonnas või muus tööpaigas tehtavat tööd kategoriseeritakse (EVS 916:2012) vastavalt selle raskustasemele järgmiselt:
TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades temperatuuri-, suhtelise õhuniiskuse ja õhu kiiruse määramise seadmeid; (2) mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Digitaalne termohügromeeter ...................................................... 2. Testo termo-anemomeeter 405-V1 (Velocity stick) 3. Baromeeter ...................................................... Standardid EVS 916:2012 ja EVS-EN 15251:2007 (kättesaadavad vaid laboris ja raamatukogu arvutis!) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Nendeks teguriteks on õhu temperatuur, -niiskus ja liikumiskiirus ning soojuskiirgus erinevatest allikatest. Ebasoodsast mikrokliimast tingitud intensiivne külma või sooja mõju organismile võib
-niiskus ning õhu liikumise kiirus peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. Sobiva sisekliima soovituslikud väärtused on esitatud Eesti standardis EVS-EN 15251:2007 ,,Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast". Selle standardi järgi jaotatakse hooned soojusmugavuse klassi ning antakse nende järgi soovituslikud parameetrid ka kõikidele sisekliima parameetritele [3]. KOKKUVÕTE Sisekliima koosneb põhikomponendist: õhu temperatuur, õhu relatiivne niiskus ja õhu liikumise kiirus
2. Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. 3. Tutvuda EL nõuetega sisekeskkonna projekteerimise ja hindamise osas ning sisekliima suhtes TÖÖVAHENDID 1. Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick) 2. Uuritav ventilatsiooniava 3. Redel 4. Mõõdulint 5. Normatiivid: 1) Standart EVS-EN 15251:2007 ,,Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast" 2) Standart EVS 839:2003 ,,Sisekliima" 6. Juhend.Töökeskkonna füüsikalisteohutegurite parameetritemõõtmine. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/fyysikalised_ohutegurid _mootmise_juhend_2010.pdf
varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. Seega puudub õigusakt või muul moel nõuded sisekliima parameetritele. Sobiva sisekliima soovituslikud väärtused on esitatud Eesti standardis EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“. Kiirguse vallas on töötervishoiu ja tööohutuse seadus nimetanud töökeskkonna ohuteguritena: ioniseeriv kiirgus; mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus); elektromagnetväli. Keemilised ohutegurid liigitatakse Varakahju alusel:
kuiva termomeetri näidu järgi. Arvutused teostada lisalehel ja kanda protokolli. 7. Suhteline niiskus tabelist võetakse staatilise psühromeetri juures olevast tabelist ning aspiratsioonpsühromeetri jaoks raamatu nomogrammilt 1-6. KÜSIMUSED Vasta küsimustele lisalehel ja näidata ka vajalikud arvutused. 1. Hinnake psühromeetrite täpsust (leidke tulemuste vaheline erinevus %-des). 2. Võrrelda vastavust tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1 Milline on temperatuuride normvahemik vastavalt hoone (TTÜ majandusteaduskond) sisekliima klassile ja aastaajale? 2.2 Milline on suhtelise õhuniiskuse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 2.3 Milline on süsihappegaasi sisalduse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 3. Milline on soovituslik õhuliikumiskiirus auditooriumis vastavalt aastaajale
2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te Klasside tabeli leian standardist; EVS-EN 15251, lk 34 tabel B.4 Sealt leian , et saadud summa 1275 ppm CO2-te on suurem kui 800 ppm CO2-te ning selle järgi liigitame ta neljandasse klassi. Ülesanne nr 2. (5 punkti) Tegemist on kortermajaga, mille välismõõdud on 10 x 30 x 9m( vt joonis1). Kortermaja välisseina konstruktsioon on kirjeldatud Tabelis1.
kuiva termomeetri näidu järgi. Arvutused teostada lisalehel ja kanda protokolli. 7. Suhteline niiskus tabelist võetakse staatilise psühromeetri juures olevast tabelist ning aspiratsioonpsühromeetri jaoks raamatu nomogrammilt 1-6. KÜSIMUSED Vasta küsimustele lisalehel ja näidata ka vajalikud arvutused. 1. Hinnake psühromeetrite täpsust (leidke tulemuste vaheline erinevus %-des). 2. Võrrelda vastavust tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1 Milline on temperatuuride normvahemik vastavalt hoone (TTÜ majandusteaduskond) sisekliima klassile ja aastaajale? 2.2 Milline on suhtelise õhuniiskuse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 2.3 Milline on süsihappegaasi sisalduse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 3
aspiratsioonpsühromeetri jaoks raamatu nomogrammilt 1-6. KÜSIMUSED Vasta küsimustele lisalehel ja näidata ka vajalikud arvutused. 1. Hinnake psühromeetrite täpsust (leidke tulemuste vaheline erinevus %-des). 1) Kuiva termomeetri näit erines 5,71% 2) Märja termomeetri näi erines 42,45% 2. Võrrelda vastavust tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1 Milline on temperatuuride normvahemik vastavalt hoone (TTÜ majandusteaduskond) sisekliima klassile ja aastaajale? Aastaaja(suvi) järgi on minimaalne temperatuur 21 ja maksimaalne 26 kraadi. 2.2 Milline on suhtelise õhuniiskuse normvahemik vastavalt hoone sisekliima klassile? 40-60% 2 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa 3
kasutatud formaldehüüdliim hakkab kõrge niiskuse toimel lagunema ja formaldehüüd vabaneb gaasina õhku, põhjustades inimestele limaskestade ärritusnähte. Suhtelise niiskuse alumine piir on erinevate uuringute (Fanger 1971, Wyon jt. 2002) kohaselt RH 20…25%. Eesti endise sisekliima standardi (EVS 839:2003) kohaselt oli ruumiõhu suhtelise niiskuse normväärtus talvel 25…45% ja suvel 30…70%. EVSEN 15251 standard annab madalaimas sisekliima klassis suhtelise niiskuse juhtarvuks niisutusele 20 % ja kuivatusele 70%. Siseõhu suhteline niiskus sõltub niiskustootlusest ruumides (inimese elutegevus, toidu valmistamine, pesemine, taimede kastmine jne), ventilatsiooni toimimisest ja õhu vahetusest ning välisõhust. Kuigi talvel on välisõhu suhteline niiskus kõrge, on veeauru sisaldus ehk absoluutne niiskus väike. Peamiselt seetõttu on siseruumide suhteline niiskus talvel madalam kui suvel
Liigkuivus põhjustab limaskestade probleeme, allergilisi reaktsioone, sarvkesta põletikku, staatilist elektrit · Normaalsed meteoroloogilised tingimused tagatakse planeerimis- ja konstruktiivsete abinõudega, mehhaniseerimise/automatiseerimisega, distantsjuhtimisega, ventilatsiooniga Need määratakse EV standardiga: EVS-EN 15251:2007 ,,Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast". · Ruumihaigus tervisehäire, mis esineb peamiselt kontoriruumides seoses mittesobivate ehitus- ja sisustusmaterjalidega, hoones toimuva tööga ja/või seoses mittepiisava ventilatsiooniga. g. Elektriohutus
Liigkuivus põhjustab limaskestade probleeme, allergilisi reaktsioone, sarvkesta põletikku, staatilist elektrit Normaalsed meteoroloogilised tingimused tagatakse planeerimis- ja konstruktiivsete abinõudega, mehhaniseerimise/automatiseerimisega, distantsjuhtimisega, ventilatsiooniga Need määratakse EV standardiga: EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“. Ruumihaigus – tervisehäire, mis esineb peamiselt kontoriruumides seoses mittesobivate ehitus- ja sisustusmaterjalidega, hoones toimuva tööga ja/või seoses mittepiisava ventilatsiooniga. g. Elektriohutus –
6...8% and tremors and has been associated with loss of 4...5 minutes recovery with treatment. consciousness (Lipsett et al, 1994) 4...6% Coma in 40 seconds, convulsions, respiration ceases. • Standard EN 15251:2007→ in office rooms 850…1000 ppm. 3 Ensuring optimized values Design/planning measures (position of working rooms) Lighting – Hot departments to different naves in the building Luminous flux
Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas Valgus. Valgustus. Töökohavalgustus (EVS-EN 1264-1:2003). Page 24 of 25 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 Eesti standard EVS-EN 15251:2007 ,,Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast" Page 25 of 25
jahedaks või liiga soojaks. PMV-PPD indeks võtab arvesse kõigi kuue soojusliku parameetri (õhutemperatuur, keskmine kiirguslik temperatuur, õhu liikumise kiirus, õhuniiskus, riietuse soojuspidavus ja kehaline aktiivsus) mõju ning seda võib otseselt kasutada soojusliku mugavuse kriteeriumina. Kombineerides sisekliima projekteerimiskriteeriumi (CR 1752, 1998) ja hoonete energia- tõhususe projekteerimise lähteparameetrite standardi (EVS-EN 15251:2007, asendab endist sisekliima standardit EVS 839:2003) piirsuurusi, võib hoonetes, kus ei ole mehaanilist jahutust, on võimalik avada aknaid ja valida riietatust, erinevate sisekliimaklasside temperatuuride piirsuurused esitada Joonis 3.2 kujul. Käesolevas uuringus on ruumitemperatuuri hindamisel kasutatud madalaima sisekliima klassi (III) piirsuurusi: talvel +19…25 C. Tabel 3.2 Sisekliima klasside kirjeldus (EVS-EN-15251)
ainult 10% naistest (võrreldes 2000.a. olukord muutuseta); Eestis vastavalt 45% ja 18%; Sisekliima • Õhutemperatuur• Õhu relatiivne niiskus• Õhuliikumine • Õhus tolmu kontsentratsioon Alates 01.07.2009.a. ei kehti Eestis Rahvatervise seaduse alusel sotsiaalministri poolt 28.12.1995.a. kehtestatud “Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja – eeskirjad TKNE-5/1995.” Hetkel normid optimaalse ja lubatud mikrokliima kohta puuduvad, lähtuda tuleb standardist. (EVS-EN 15251)(SM on lubanud välja töötada vastavad juhendid, kuid hetkel neid veel ei ole) Õhutemperatuur Optimaalne temperatuurivahemik 18 – 24º C • Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, töötaja füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast;• Kaebuste suurenemine algab üle 25º C• Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C Õhu relatiivne niiskus
400 ppm-i. Valem: CO2 siseõhus = CO2 välisõhus + CO2 inimeste poolt tekitatud Lahendus: Kuna tunni alguses oli CO2 sisaldus 550 ppm, siis see sisaldab juba ka välisõhu CO2-te. Seega tunni lõpus oli CO2 sisaldus klassiruumis järgmine: CO2= 550 + 15 * 26 * 1 = 940 ppm KUNA STANDARDIS ON VÄLJA TOOD AINULT INIMESTE POOLT TEKITATUD CO2 SISALDUS, on tulemus: 940 400 = 540 ppm-i. Hindamaks vastavust sisekliima normidele, kasutan standardit EVS-EN 15251:2010, tabel B.4 lk 36. Leitud vastus vastab IV klassi sisekliima tasemele. IV klassi sisekliima tase on üle 800 ppm välisõhu taseme. Vastus: Ruumi CO2 sisaldus ühe tunni möödudes on 940 ppm. See vastab IV klassi sisekliima tasemele. IV klassi sisekliima tase on üle 800 ppm välisõhu taseme. 4 ÜLESANNE 4 ÜLESANNE 4 Väärtus Ühik
VAT, ºC -21 -25 -24 -22 -24 -25 -25 Arvutusliku sisetemperatuuri sõltuvus välistemperatuurist Eesti elamutes EVS-EN ISO 13788 rakendamisel hoonete projekteerimisel Standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel elamute projekteerimisel Eestis võib sisetemperatuuri määramisel lähtuda standardis EVS 916 (Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251) esitatud temperatuuri piirsuurustest või asjakohastest mõõtetulemustest (vt joonist NA.2). Kuigi sisetemperatuur võib kütteperioodil olla ka konstantne, osutavad mõõtmised sisetemperatuuri väikest alanemist väliskliima jahenedes. Kui uute hoonete projekteerimisel ei pruugi olla vale eeldus, et sisetemperatuur on kütteperioodil konstantne, võib kasutada väärtust +21 °C. Hoone piirdetarindi hindamisel lähtutakse kõige raskematest sisetingimustest, mis võiksid hoone
annaabi.ee 
