Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

14-18 AASTASTE TÜDRUKUTE JALANUMBER AASTAL 2011 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Lilleküla Gümnaasium
14-18  AASTASTE  TÜDRUKUTE JALANUMBER 
AASTAL 2011
Uurimustöö
Juhendaja
Tallinn 2011
Sissejuhatus
Uurisin  14-18 aastaste tüdrukute jalanumbreid 2011. aastal. Tüdrukuid oli kokku 16 ja nad 
olid valitud juhuslikult.
1. Statistiline kogum
39; 39; 40; 38; 39; 40; 37; 38; 38; 36; 41; 36; 38; 38; 40; 37
2. Variatsioonirida
36; 36; 37; 37; 38; 38; 38; 38; 38; 39; 39; 39; 40; 40; 40; 41
3. Sagedustabel
 2 realine tabel, mille ühes reas on tunnuse (x) erinevad väärtused ja teises reas nende 
esinemise  sagedused (f)
Jalanumber (x)
36 
37
38
39
40
41
Sagedus (f)
2
2
5
3
3
1
Sageduste summa
 n=16
Tulpdiagramm
4. Suhteline sagedus (w)
 Tunnuse väärtuse esinemise arvu f suhe väärtuste  koguarvu n
f
w

100

n
Sagedus-jaotustabel
Jalanumber (x)
36
37
38
39
40
41
Sagedus (f)
2
2
5
3
3
1
Suhteline sagedus (w) %-des
12,5
12,5
31,25
18,75
18,75
6,25
Sagedus-jaotushistogramm
Sektordiagramm
5. Asukoha karakteristikud
Mood Mo
 Tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus
 Mo=38
Mediaan Me
 Tunnuse väärtus, millest väiksemaid ja  suuremaid  väärtusi on võrdne arv
 Me=38
Aritmeetiline keskmine
 Tunnuse keskväärtus
+ + x
x
n

1

n
=38,375
6. Hajuvuse  karakteristikud
Maksimaalne väärtus
 Tunnuse suurim väärtus
xmax =

41
Minimaalne väärtus
 Tunnuse vähim väärtus
xmin =

36
Variatsioonirea  ulatus
 Tunnuse suurima ja vähima väärtuse vahe
x
− = 41− 36 = 5

max
min
Jalanumber (x)
Sagedus (f)
Hälve  d
− ⋅ f
2
− x
− 2
⋅ f
36
2
2,375
4,75
5,64
11,28
37
2
1,375
2,75
1,89
3,78
38
5
0,375
1,875
0,14
0,7
39
3
0,625
1,875
0,39
1,17
40
3
1,625
4,875
2,64
7,92
41
1
2,625
2,625
6,89
6,89
Summa ∑
16
9
18,7
17,59
31,74
Hälve
 Tunnuse väärtuse ja keskmise vahe absoluutväärtus
− x

Keskmine hälve
 Hälvete summa keskmine
∑ x− ⋅ f
=
18 7
∑ f

= 16 =1,169
Dispersioon
 Hälvete  ruutude  keskväärtus
n
∑(
2
− 
i
fi
2
3 ,
1 74
i=
σ = 1
= 9
1 84

n
= 16
Standardhälve
 Iseloomustab tunnuse hajuvust
2
984
1
= ,
1

σ = σ =
4
Variatsioonikordaja
 Standardhälbe ja keskväärtuse suhe
1 4
=
= ,
0 036

=
375
38
[x−σ;x+σ]
Väärtused lõigul 
 Väärtusi sellesse lõiku jääb 10, mis moodustab 62,5% kõigist väärtustest
Järeldused
Uurisin 16 tantsijat vanuses 14-18 aastat. Kõige väikseim jalanumber oli 36, mida esines 
kahel korral ja kõige suurim 41, mida esines ühel korral. Kõige rohkem esines jalanumbrit 38. 
Jalanumbrite keskmiseks osutus 38,375.

Document Outline

  • Sissejuhatus
  • 1. Statistiline kogum
  • 2. Variatsioonirida
  • 3. Sagedustabel
    • Sageduste summa
    • Tulpdiagramm
  • 4. Suhteline sagedus (w)
    • Sagedus-jaotustabel
    • Sagedus-jaotushistogramm
    • Sektordiagramm
  • 5. Asukoha karakteristikud
    • Mood Mo
    • Mediaan Me
    • Aritmeetiline keskmine
  • 6. Hajuvuse karakteristikud
    • Maksimaalne väärtus
    • Minimaalne väärtus
    • Variatsioonirea ulatus
    • Hälve
    • Keskmine hälve
    • Dispersioon
    • Standardhälve
    • Variatsioonikordaja
    • Väärtused lõigul 
  • Järeldused
14-18 AASTASTE TÜDRUKUTE JALANUMBER AASTAL 2011 #1 14-18 AASTASTE TÜDRUKUTE JALANUMBER AASTAL 2011 #2 14-18 AASTASTE TÜDRUKUTE JALANUMBER AASTAL 2011 #3 14-18 AASTASTE TÜDRUKUTE JALANUMBER AASTAL 2011 #4 14-18 AASTASTE TÜDRUKUTE JALANUMBER AASTAL 2011 #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor _elksu Õppematerjali autor
Variatsioonirida, sagedustabel,suhteline sagedus, asukoha karakteristikud, hajuvuse karakteristikud (hälve, dispersioon jne)

Sarnased õppematerjalid

Statistika töö-binoomjaotus-intervallid
136
xlsx

Statistika töö: binoomjaotus, intervallid

Kehakaal Sugu Tähtkuju Pikkus (cm) (kg) Jalanumber (binaarne) (järjestustunnus) (pidev) (pidev) (diskreetne) naine Neitsi 172 63 39 mees Vähk 182 64 41 naine Sõnn 155 62 38 naine Kalad 171 55 38 naine Kaksikud 170 58 38 naine Neitsi 179 58 41

Statistika
Statistika uurimustöö
8
doc

Statistika uurimustöö

Viljandi Paalalinna Gümnaasium Uurimustöö Kas kinga number ja matemaatika hinne on omavahel seotud? Viljandi 2009 Sissejuhatus Selle uurimustöö käigus püüan ma välja selgitada, kas matemaatika hinne ja kinga number on omavahel kuidagi seotud? Valim koosneb 12C õpilastest ja valimi suuruseks on 22 inimest. Andmed Jrk. Kinga Matemaatika Nr. number hinne 1 41 4 2 46 3 3 38 3 4 37 4 5 44 5 6 45 4 7 40 4 8 38 5 9 39 4 10 39 3

Matemaatika
Statistika
38
pptx

Statistika

aritmeetilise keskmise suhe. Saadud tulemust väljendatakse sageli protsentides. Näitab suhtelist hajuvust. Mida väiksem on variatsioonikordaja, seda ühtlasem on kogum. 36 Mõõdeti 12-aastaste poiste ja nende isade massi. Kogum keskmine standardhäl Variatsiooni- ve kordaja Poisid 40 5 Isad 80 10 37 Antud ühe klassi tüdrukute kinganumbrite sagedustabel. Koosta jaotustabel. Leia standardhälve, dispersioon, variatsioonirea kordaja Numbe 35 36 37 38 39 40 41 r Sagedu 1 3 6 21 16 3 4 s % 38

Algebra I
Kirjeldav statistika
6
odt

Kirjeldav statistika

Kirjeldav statistika Uuritavad indiviidide või esemete kogu või uuritavat juhulikku nähtus, mille kohta tahetakse otsuseid langetada, nimetatakse statistiliseks kogumiks (ka valimiks). Kogumit uuritakse tema objektide mingi omaduse järge, mida nimetatakse tunnuseks. Tunnused · Arvulised tunnused (pikkus, aeg, temperatuur jne) · Mittearvulised tunnused (silmade ja juuste värvus näiteks) Statistiline rida a1, a2, a3, ..., an - Statistilise rea liikmed N ­ Kogumi maht (statistilise rea maht) 01) Ühe klassi kontrolltöö hinnete rida oli järgmine: 2, 2, 2, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 4, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5, 5. (variatsioonirida) Kui kirjutatakse realiikmed kasvavas või kahanevad järjekorras (võrdsed liikmed kirjutatakse järjest), siis saadakse variatsioonirida. Sagedustabel Hinne x 2 3 4 5 Sagedus fa 3 7 10 8 fb 2 5 9 6 N: 2+5+9+6 = 22 Igale hindele vastab tema esinemise arv. N = 3 + 7 + 10 + 8 = 28 N = f1 + f2

Matemaatika
Statistika mõistete seletused
6
docx

Statistika mõistete seletused

1. Statistiline kogum – uuritav kogum, mille kohta tahetakse järeldusi teha 2. Arvtunnus – arvuline tunnus – tunnus, mille väärtuseks on arvud, nt inimese pikkus, palga suurus. Jaguneb pidevateks ja diskreetseteks. 3. Mittearvuline (nominaal) tunnus – tunnus, mille väärtuseks ei ole arvud, nt rahvus, silmade värv 4. Pidev tunnus – tunnus, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, nt kehakaal, temperatuur. 5. Diskreetne tunnus – tunnus, mis võib saada vaid üksikuid eraldiseisvaid (tavaliselt täisarvulisi) väärtusi. Nt seemnete arv viljapeas, tähtede arv sõnas, lehekülgede arv raamatus. 6. Statistiline rida – uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadav vaadeldava tunnuse väärtuste rida. (andmed ajalises/mõõtmise järjekorras, kõige varasem ees) 7. Statistilise rea maht, kogumi maht – tunnuse väärtuste arv N. N = f1 + f2 + f3 + … + fn 8. Variatsioonirida – rea liikmed kirjutatu

Statistika
Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed
13
doc

Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Elisabeth Jänes Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed Majandusmatemaatika uurimistöö Juhendaja: Reelika Leopard Tartu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigieksami tulemuste koondtabel...........................................................................................5 2. Esimene punkt.........................................................................................................................6 2.1 Kirjandi tulemuste sagedustabel.........

Majandusmatemaatika
Matemaatika mõisted
2
docx

Matemaatika mõisted

Andmed ­ mingi tunnus või omadus. Tunnus ­ omadus, nt keskmine pikkus, kummas paralleelklassis läks matemaatika eksamitöö paremini jne. Arvuline tunnus ­ väärtuseks on arvud, nt pikkus, palk, hinne jne. Mittearvuline tunnus ­ väärtuseks ei ole arvud, nt sugu, rahvus, haridus, juuste värv. Järjestustunnus ­ tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada, nt matemaatika kt hinne, skaala küsitluses. Nominaaltunnus ­ tunnus, millel on rohkem kui kaks erinevat väärtust, kuid ei leidu ühtegi sisulist järjestust, mis haaraks kõik tunnuse väärtused, nt rahvus, silmade värv. Binaarne tunnus ­ ainult kaks teineteist välistavat tunnust, nt sugu. Pidev tunnus ­ võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, nt kaal, kasv, aeg, temperatuur. Diskreetne tunnus - tunnus võib omandada vaid üksteisest eraldatud väärtusi, väärtused saadakse tavaliselt loendamise teel, nt elanike arv majas, õpilaste arv klassis vms. Statistiline rida ­ juhus

Matemaatika
Statistika
10
doc

Statistika

1. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused · Statistika ­ teadus, mis käsitleb arvuandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist · Matemaatiline statistika ­ matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid Statistikas on oluline uurimise objekt ja üldkogum. · Üldkogum ­ esemete hulk, mille kohta tahetakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi · Valim ­ mõõtmiseks võetud üldkogumi osa · Tunnus ­ omaduste seisukoht, mille kohaselt uuritakse objekti · Sagedus-jaotustabel ­ tabel, mis näitab, mitmel korral on antud tunnus saanud antud väärtuse ning nende väärtuste sagedust protsentides · Jaotustabel ­ tabel, mis näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedust · Statistiline rida ­ tunnuse väärtuste järjestamata rida · Variatsioonirida ­ tunnuse väärtuste rida kasvavad või kahanevas järjekorras · Mood ­ variatsioonirea kõige

Matemaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun