Tallinna Lilleküla Gümnaasium 14-18 AASTASTE TÜDRUKUTE JALANUMBER AASTAL 2011 Uurimustöö Juhendaja: Tallinn 2011 Sissejuhatus Uurisin 14-18 aastaste tüdrukute jalanumbreid 2011. aastal. Tüdrukuid oli kokku 16 ja nad olid valitud juhuslikult. 1. Statistiline kogum 39; 39; 40; 38; 39; 40; 37; 38; 38; 36; 41; 36; 38; 38; 40; 37 2. Variatsioonirida 36; 36; 37; 37; 38; 38; 38; 38; 38; 39; 39; 39; 40; 40; 40; 41 3. Sagedustabel
...............................................................................6 1. Sissejuhatus Otsustasin valida oma statistilise uurimustöö teemaks pereliikmete peamised näitajad(kaal, pikkus, jala number), kuna need tundusid huvitavad ja elulähedased. Eesmärgiks seadsin välja selgitada erinevad statistilised arvutused ning neid siis kujundlikult esitada. 2. Andmed Korraldasin oma lähikonna inimeste seas pisikese küsitluse, kus tuli vastata kolmele küsimusele- pikkus, kaal ja jalanumber. Vastavalt sellele sain siis antud tulemused, mis on esitatud alljärgneva tabelina. Isik Jala number Kaal kg Kasv cm Elina 39 63 169 ema Malle 41 58 172 isa Imre 42 75 182
Kehakaal Sugu Tähtkuju Pikkus (cm) (kg) Jalanumber (binaarne) (järjestustunnus) (pidev) (pidev) (diskreetne) naine Neitsi 172 63 39 mees Vähk 182 64 41 naine Sõnn 155 62 38 naine Kalad 171 55 38 naine Kaksikud 170 58 38 naine Neitsi 179 58 41
t-statistiku kriitiline (tabeli) t Critical two-tail väärtus etteantud olulisuse nivoo ja kahepoolse hüpoteesi korral Praks 5 Korrelatsioonanalüüs, funktsioon CORREL ja protseduur Correlation; korrelatsioonikordaja statistiline olulisus. Kas tudengite pikkus ja jalanumber on seotud? Pikkuse ja jalanumbri vaheline lineaarne korrelatsioonikordaja Korrelatsioonanalüüs. Tunnustevahelise seose tugevuse ja suuna iseloomustamiseks kasutatakse korrelatsioonikordajat - r (lineaarne korrelatsioonikordaja). Korrelatsioonikordaja väärtused saavad olla vahemikus -1 r 1 ning vastavalt sellele otsustatakse seose tugevuse ja suuna üle. · Seose suund: 1. samasuunaline - r väärtus on positiivne (r>0) st ühe tunnuse suuremate
PEARSON – lineaarne korrelatsioonikordaja Esmalt vali lahter, kuhu tahad, et arvuti tulemuse kirjutab, siis, valides vastava funktsiooni, küsib arvuti, millistest elementidest vastavat suurust leida. Selleks anna reale Number1 esimese elemendi lahter ja viimase elemendi lahter (näiteks a3:a33) ja vajuta OK. 3. staff.21k.ee/tiiav/11 kataloogist leiad oma klassi andmed (klass õppeaasta). Koosta oma klassi õpilaste tunnuse pikkus ja kaal ning pikkus ja jalanumber korrelatsiooniväli.Toimi nagu diagrammi tegemisel(insert-scatter). Leia oma klassi õpilaste pikkuse ja kehakaalu korrelatsioonikordaja ning jalanumbrite ja pikkuse korrelatsioonikordaja. Erinevalt eelmisest punktist, tuleb nüüd märgistada mõlemad kogumid: üks reale Array1 aj teine reale Array2. Kumb seos on tugevam? 4. Leia oma klassi antud ainete keskmised hinded ja standardhälbed. Leia 5 ainepaari kohta korrelatsioonikordajad
Mediaan Mida näitab mediaan? Minimaalne väärtus Maksimaalne väärtus Standardhälve Mida näitab standardhälve? 3. Koosta tüdrukute lehele eelmise tabeli alla pikkuse ja jala numbri vaheline korrelatsiooniväli ( Lisa juurde regressioonisirge ning arvuta korrelatsioonikordaja. Kas me saame väita, et mida pikem tüdruk, seda suurem jalanumber? 4. Koosta tulpdiagramm iga tüdruku jalanumbri kohta. (Koosta see tüdrukute lehele) Lisa diagrammile jalanumbrite aritmeetilist keskmist iseloomustav sirge. Värvi kõige suuremat jalanumbrit iseloomustav tulp roheliseks ja kõige väiksemat kolla 5. Salvesta töö ning saada õpetajale [email protected] he nimeks tüdrukud. Järjesta tüdrukud alates lühemast. d lahtrid. tab mood? tab mediaan? tab standardhälve? heline korrelatsiooniväli (graafik).
2.Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis.Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport".1936. aastal võitis Berliini olümpiamängudel kulla raskekaalu vabamaadluses ja kreeka-rooma maadluses 3.Paul Keres Paul Keres (1916-1975), maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1937) Paul Keres sündis 7. jaanuaril 1916. a. Narvas. Omandas keskhariduse Pärnus, õppis 1938-41 Tartu ülikoolis matemaatikat ja oli 1936-40 ajakirja "Eesti Male" peatoimetaja. Tegeles algul
Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see Palusalu karjääri lõppu.
vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sünniaasta & sünnikoht? Sünniaeg - 10. märts 1908 Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt) Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Kaal ja pikkus? Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Nooruspõlv Oli paha poiss, näiteks surnuaiamüürilt tondihäälega möödakäijate hirmutamine ja kartulipüssist koolipreili tulistamine olid just loomingulisuse viisakaimad väljendusvormid. J õudu katsusid koolipoisid paljudel aladel, millest Kristjan näis edukam 1500 ja 5000 m jooksus. 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. Ta oleks heameelega
pannakse muutujasse "vanus". write(ryhm, nimi); ---> faili "ryhm" kirjutatakse (lisatakse) muutuja "nimi" väärtus. Analoogiliselt tavaliste muutujate ja massiividega tuleb ka failid deklareerida. Pascalis kasutatakse kaht liiki faile. Esimese liigina vaatleme jadafaile. Jadafail koosneb ühesugustest andmetest, mis paiknevad failis järjestikku (tihti iga element eraldi real). Iga faili element aga võib sisaldada mitut väärtust, näiteks võib programmirida writeln(andmed, nimi,vanus,jalanumber); väljastada faili "andmed" kolm väärtust ning faili üks element (rida) võib olla näiteks selline: Albert 20 43 (nimi vanus ja jalanumber) Pöördtehtena toimub eelmise rea lugemine failist nii: readln(andmed, nimi, vanus, jalanumber) Vastavalt muutuja "nimi" saab väärtuseks "Albert", "vanus" - 20 ja "jalanumber" - 43 Jadafaili deklareerimine. Deklareeritakse programmi var-osas, tüübiks pannakse TEXT. N: var nimekiri : text; NB!!
tüvenumbreid, kui oli seda vähima tüvenumbrite arvuga algandmes. 3) mitme tehtega ülesandes tuleb: a) arvutada iga tehe eraldi ja jätta 1 varunumber ning lõppvastus ümardada täpselt. b) hinnata iga tehte tulemust ja otsustada milleni tuleb vastus ümardada. Protsent: Osa=osamäär * tervik Tervik=osa : osamäär Osamäär=osa : tervik Sagedustabel, sektordiagramm: 1)tunnus on suurus, mis iseloomustab mingit objekti. Tunnus võib olla arvuline(pikkus, kaal, jalanumber jne.) või mittearvuline(juuste värv, silmade värv) 2) Tunnust iseloomustavaid arve nimetatakse tunnuse väärtuseks. Kui tunnuse väärtused on kirja pandud mõõtmise järjekorras, siis seda rida nimetatakse statistiliseks teaks. Kui tunnuse väärtused on pandud ritta kas kasvavas või kahanevas järjekorras, kusjuures võrdsed on kõrvuti, siis seda rida nimetatakse variatsioonireaks. Kui tunnuse väärtused on kirjutatud tabelisse, kus neile vastab nende esinemissagedus, siis
jah jah ei ei ei ei 4 jah viimase aasta jooksul jah jah jah jah jah jah 0 ei viimase aasta jooksul KINO r(Pikkus,Jalanr) 0,7798017165 viimase aasta jooksul viimase kuu jooksul viimase aasta jooksul Pikkuse ja jalanubmri vahel on tugev positiivne seos viimase 10 päeva jooksul St, et mida suurem on pikkus, seda suurem on keskmiselt ka jalanumber. viimase kuu jooksul viimase 10 päeva jooksul Hüpoteeside paar viimase kuu jooksul Teksti kujul viimase 10 päeva jooksul H0: pikkus ja jalanumber ei ole seotud (r=0) viimase kuu jooksul H1: pikkus ja jalanumber on seotud viimase aasta jooksul viimase aasta jooksul r(Pikkus,JalaNr) 0,779802 viimase 10 päeva jooksul viimase aasta jooksul n(Pikkus,JalaNr) 57 viimase aasta jooksul
O(võimalused)- Uue ostjasgrupi tekkimine Riigipoolne tugi tegevusele, nt äriplaanist /projektist saadav kasum. T (ohud)- Klientide vähenemine, kuna algul on pood vaid Tartus, kus on vähem rahvast kui Tallinnas. Kogenud konkurentide agressiivne sissetulek turule Tooted Tooteid on poes erinevaid.Alustades teksapükstega kuni jalanõude ja mantliteni. Tavaliselt on pikkadel ka suur jalanumber alates 42, seepärast tahame importida ka jalanõud. Mantlite valik on lai, pikkade käistega ja üldiselt pikemad. Kuna lühike jakk või mantel on pikale inimesele tavaliselt lühike,siis oleme ka selle peale mõelnud. Impordime sisse ka vastava mõõdulised mantlid/jakid. Teksapükste valik algab L36 pikkusest, mille sisesäär on alates 85-90 cm ja üldpikkus 100 cm. Mida pikem number seda pikemad mõõdud. Tahame tuua erinevaid mudeleid
Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12- kordne Eesti meister. Ta on koos Ivar Johanssoniga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna ,,Sport''. Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus (praeguseks on alles jäänud vaid talukoht),Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde. 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastest. a oleks heameelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid.
Standardhälbe suurendamine muudab normaaljaotuse graafikut laiemaks. Väikese korral on graafik kitsam ja teravam. Joonis 2. Keskväärtuse muutmine nihutav graafikut vasakule või paremale. Joonis 3. Joonis 2. Võrdsed keskväärtused, erinev standardhälve Joonis 3. Võrdsed standardhälbed, erinev keskväärtus Kahetipuline normaaljaotus Normaaljaotus võib olla ka kahetipuline, kui kaks normaaljaotusele alluva suuruste (nt meeste ja naiste jalanumber pikkus jne) vastavad väärtused ühendatakse üheks jaotuseks. Joonis 5. Joonis 5. Kahetipuline normaaljaotus. Ebasümmeetriline normaaljaotus Joonis 6.1 Ebasümmeetriline normaaljaotus. Joonis 6.2 Ebasümmeetriline normaaljaotus. Vasakule ebasümmeetriline e. Vasakkaldeline rida. Paremale ebasümmeetriline e. paremkaldeline rida. Kui uuritakse küllalt suuri kogumeid ja kui nähtuse väärtus sõltub täiesti juhuslikest
• Muretsev klient, ei arva, et mingi küsimus on tobe • hea müügimees küsib raskeid küsimusi, selliseid, mida teised ei julge küsida. Nt. Mis haigusi olete põdenud?; Mis palka te saate?(auto ostmine, liisingu võtmine); Kui palju te kaalute?(suuskade ostmise puhul); • Kerge ehk lihtsate küsimustega müügi lõpetamise tõenäosusega on alla 30% 10 rasket küsimust : ¤ Kas te lähitulevikus planeerite lapsi saada? ¤ Mis on teie jalanumber? ¤ Kas teil on keskharidust? ¤ Milline on teie perekondlik seis? ¤ Kas teil on varasemaid rikkumisi? ¤ mitu partnerit sul on ¤ Kas te elate vanematega? ¤ Mis palk teil oli eelmisel töökohal? ¤ Kui tihti te pesete? ¤ Mis on teil tulevikuks plaanis? Murranguline müügiküsimus potentsiaalne klient teatab, et ta peab läbirääkimise ka firmaga X ja nende hinnad on paremad. - kas te tahaksite teada kuidas me nendest eristume ? 6. Vastuväidete ületamine
udis maailma tippmaletajate hulka. Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. m?rts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, ol?mpiav?itja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Ta on koos Ivar Johanssoniga ?ks kahest sportlasest, kes on tulnud ol?mpiav?itjaks m?lemas maadlusviisis. Sportlaskarj??ri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); ol?mpiav? itude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi Tallinna "Sport". Ol?mpiam?ngud Kuld 1936 Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Vabamaadluse raskekaal Euroopa meistriv?istlused Kuld 1937 Kreeka-rooma maadluse raskekaal Sissejuhatus 1920-1930 aastatel hakkas inimeste elu muutuma.Teadlased ja kunstnikud tegid väga palju tööd, et maailma muuta
Siin võiksime küll kõik Eesti naiskodanikud kokku arvata ja vaadata, paljud neist on saanud Riigikogu liik- meteks, ning hinnang olekski käes! Aga ometi, meie sõbranna ei ole ju lihtsalt üks tavaline eestlanna. Tal on näiteks punane pea. Ehk mängib see olulist rolli, ehk peaksime ka seda arvesse võtma? Või seda, et ta on väga tark? Kuidas seda otsustada? Ideaalis tuleks teha statistikat! Otsustada, millised omadused (juuksevärv, haridus, jalanumber jpt) mängivad rolli Riigikogusse valimisel ja millised ei mängi. Liiga palju omadusi arvesse võtta ei saa – muidu jõuaksime jälle olukorda, kus ainult meie sõbrannal ongi kõik need omadused. Samas, liiga vähe omadusi arvesse võt- tes oleksime liiga ebatäpsed. Hea tõenäosusliku kirjelduse ning sinna sobivate tõenäosuste leidmine on väga raske. Mõnikord üritatakse sellest üle hüpata ja mitte täpsustada, mille kohta täpselt
annaabi.ee 
