Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumemb peal. Plasmodesm-memb ümb. toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke. Vakuool-memb ümb. mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toit- ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö.
kindlustab raku siserõhu, aitavad toimida lõhustumisprotsessidel, osmoosi tõttu liigub vesi rakku ja vakuooli Turgor- taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli Plastiidid- taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ühbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid Kloroplastid- rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees Kromoplastid- punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid, viljades ja õites Leukoplastid- värvitud plastiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist, varuainete säilitamine- süsivesikud ja lipiidid Hüüf- pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit Mütseel- seeneniidistik, harunenud ja omavahel löbipõimunud seeneniitide kogum Viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustunud seene paljunemisorgan
rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel. Vakuool-membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli.plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid.kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb, puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku välismõjude eest, annab taimerakule kuju ja tugevuse, kaitseb rakku siserõhu e turgori eest
Kokkuvõte secunda teisest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2005-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Eukarüoot päristuumne organism, mis omab piiritletud tuuma ja membraani organelle. -) Prokarüoot eeltuumne rakk, millel puudub konkreetselt piiritletud tuum ja membraansed organellid. -) Pinotsütoos vedelikus lahustunud makromolekulide omistamine membraani kaudu. -) Inklusioonid tsütoplasma varuaine. -) Mükoriisa seenjuur, sümbioos seente- ja taimejuurte vahel. -) Turgor rakusiserõhk. -) Geen kromosoomi osa, mis sisaldab endas üht pärilikkuse tunnust. -) Fagotsütoos protess, mille abil rakk transpordib suuremaid aineosakesi. -) Karüoplasma poolvedel ,,täide" rakutuumas, nagu tsütoplasma rakus. -) Mütseel seeneniidistik. -) Homoloogiline kromosoom paaris kromosoomid (sarnase informatsiooni põhjal). -) Bakteritoksiin mürk, mida bakterid toodavad. * 2
TAIMED, SEENED, BAKTERID 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16
kloroplastis fotosüntees. Mõlemat täidab vesilahus. 3. Leia loetelust igale rakule kolm sobivat rakustruktuuri ja kirjutage nende nimetused viitejoonte abil joonisetele. Kirjuta iga joonise juurde, kas sellel on kujutatud looma-, taime- või seenerakku. TUUM, MITOKONDER, RAKUKEST, TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, VAKUOOL, KLOROPLAST A mitokonder B tsütoplasmavõrgustik tsütoplasmavõrgustik 6p vakuool tuum
h) tsentrosoom (kaks tsentriooli)- i) tsütoplasma-raku poolvedel sisekeskond j) tsütoskelett-on raku tugi- ja liikumissüsteem k) tuum- raku elutegevuse juhtimine (tuum on kõigis elavates rakkudes) 5. Organellide omavaheline koostöö. 6. Ainete aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Aktiivne- energivarud (endosüntoos ja eksosüntoos) Passiivne- Ei vaja energiat (difusioon, osmoos) 7. Taimeraku ehituslikud eripärad (rakukest, plastiidid, vakuool), nende organellide ehituslikud iseärasused ja ülesanded. Rakukest- ümbritseb taimerakku, koosneb tselluloosist. Plastiidid- kromoplastis (värviline), leukoplastid(ei sisalda pinkmenti), kloroplastid (roheline) Vakuool- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. See aitab rakku hoida sisemise pinge all. 8. Seeneraku ehituslikud sarnasused ja erinevused võrreldes taime- ja loomarakuga. Taimerakul ja seenerakul on varusüsivesikud aga loomarkul pole.
Membraansete torukeste süsteem, mis paiknevad üksteisega Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub kohakuti ja mis sisaldavad lüütilisi (lagundavaid) ensüüme 3. Taimeraku keskel on osmoregulatoorne vakuool Ülesanded: Ülesanne säilitada taimerake siserõhk e. turgor o Valgu töötlus (ahelalõpud eemaldatakse), pakkimine (saavutab Selles on vee- ja mineraalainete tagavarad, toimuvad kõrgema struktuuri) ja transport (läheb kohta, kus vajatakse) lõhustumisprotsessid o Membraani varuaine Nooremate rakkude vakuoolides on toitained o Lüütilistest ensüümidest moodustuvad lüsosoomid, kus toimub Vanemate rakkude vakuoolides jääkained
SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest
5. TAIMERAKU EHITUS 1. rakukesta ülesanded: kaitseb välismõjutuste eest; annab rakule kuju ja tugevuse; kaitseb siserõhu eest. 2. vakuoolide ülesanded: kindlustavad siserõhu; vee varupaik; noortes rakkudes toitained; vanades jääkained; sisaldavad alkaloide, pigmente ja kaitsevad arasöömise eest; viljade vakuoolid sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi happeid ning annavad meeldiva maitse. 3. plastiidide ehitus ja ülesanded: Kloroplast sisaldab rohelist pigmenti klorofülli. Ülesanne: fotosüntees (lehed, varred) Kromoplast pigment-karotinoid, annab taimede viljadele kollase , orani või punase värvuse. Ülesanne: ligimeelitamine (õied, viljad). Leukoplast pigmenti pole. Ülesanne: varuaineid sisaldavad juured ja mugulad. 6. LOOMA-, TAIME- JA SEENERAKU VÕRDLUS
molekulist. Spoor (eos)--tavaliselt paljunemisotstarbeline rakk, kuid bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks ja ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool--taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. turgor--raku siserõhk (mis on tingitud osmoosist). viljakeha--osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Plasmiidid Plastiidid on taimele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-, kromo- ja kloroplastideks. Seened on eeltuumsed päristuumnsed heterotroofsed organismid. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. o Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku, b) seenerakku, c) taimerakku, d) bakterirakku. o Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks, b) lipiidide sünteesiks, c) sahhariidide sünteesiks, d) ATP
mükoloogia- seeneteadus, seeni uuriv teadusharu. plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste piil- bakteril kinnitumiseks vajalikud väikesed karvakesed patogeenne bakter- teiste organismide haigestumist põhjustav bakter, eritavad mürke organismi saprotroof- organism, kes saab oma toitained osmoosi teel surnud orgaanilisest ainest spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline tugor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor
tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). · Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse). 12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 13) Plastiidide üleminek. · Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll). · Kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks. · Kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse. 14) Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele? · Heterotroofne - seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12
tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide). · Osmoos lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse). 12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. 13) Plastiidide üleminek. · Kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll). · Kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks. · Kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse. 14) Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele? · Heterotroofne - seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest
Kontrolltöö. Seened ja samblikud 1. Mille poolest sarnanevad seened 2p a) loomadega- toituvad ainetest mida saavad väliskeskkonnast, rakkudes talletuvad samasugused varuained b) taimedega- kasvavad kogu elu, kasvavad ühe koha peal, seenerakkudel on rakukestad 2. Mis on mükoriisa? 1p Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos taime ja seenejuure vahel. 3. Kirjelda seene toitumist. 2p Seeneniidid eritavad ümbritsevasse keskkonda lagundavaid aineid, mis lahutab toidu molekulideks. Need molekulid lahustuvad vees ja imenduvad seenerakkudesse. Seened lõhustavad toidu väljaspool keha, seeneniidistiku lähiümbruses. Niidid kasvavad just sinna kus, kus on palju toitu. 4. Mis kasu saab puu ja seene vahelisest sümbioosist? 2p
(õpik lk 88 – 91, slaidid) Kromosoom- üks kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega Kromatiin- rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, mille kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus 12. Oska võrrelda loomarakku taimerakku ja seenerakku omavahel. Oska sõnastada nii sarnasusi kui ka erinevusi. 13. Tea seente ja bakterite ehitust ning nende tähtsust looduses. 14. Tea mõisteid: sümbioos, patogeen, plastiid, hüüf, mütseel, liitorganism. Sümbioos-organismidevahline vastastikku kasulik koostöö Patogeen- haigusetekitaja Plastiid- taimede organell, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid Hüüf-pikkadest torujatest rakkudestmoodustunud mikroskoopiline seeneniit Mütseel- seeneniidistik liitorganism
plastiidid- membraanidest koosnevad taimerakule omased organellid klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajalikku valgusenergiat karotinoid- taimeraku kromoplastides esinev pigment, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse tsentraalvakuool- taimerakus esinev suur vakuool, mis modusub pisemate vakuoolide liitumisel turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb aimede turgor heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum viljakeha- osale seeneliikudele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mükoriisa- taimejuur koos seeneniitidega 1.Rakuteooria põhiseisukohad.
Bioloogia KT Seeneniit: ehk hüüf on seene tallust moodustav rakk või niitjas rakkude rida. Hüüfid moodustavad mütseeli. Mütseel ehk seeneniidistik: on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. Viljakeha: on seente paljunemistsüklis esinev, tihedast seeneniidistikust koosnev moodustis. Viljakeha kannab seene eoseid. Seene viljakeha lihakat osa nimetatakse seenelihaks. Viljakeha ülaosa nimetatakse seenekübaraks. Kitiin: sellest koosneb seene rakukest Toituvad: valmis orgaanilisest ainest (lagundamine), parasitism, sümbioos Pärmseente eripära:neil on peale eoste moodustamise veel üks paljunemisviis,
klorofülli. Neis toimub fotosüntees. Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide kollaseid, oranze ja punaseid. Ülesanne on ligimeelitamine ja ainevahtuslik ülesanne (taim vabaneb jääkainetest). Leukoplastide ülesanne on talletada varuainet ( eelkõige tärklist). Heterotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest. Sprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest, biotroofid toituvad elusatest orgaanilisest ainest. Hüüf on seenenii, Mütseel on seeneniidistik. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud; Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad, nt. Kottseen. Mükoriisa - seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga. Sümbiont - Aitavad talitleda teistel organismidel. Samblik - Liitorganism,mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. Parasiitseened toituvad teiste arvelt.
Vere- ja lünfiringe 1. Kirjuta vaste numbritele (ja ka kehaosa või piirkond, kus antud elund paikneb) (13p) Märgi numbriga ja nimeta erinevad regionaalsed lümfisõlmed ja rinnajuha V.Cava superior Süda. Cardia. Rindkereõõs Aort Ülemine õõnesveen 4 kopsuveeni Aordiklapp Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter Atriovertikul
Arvestustöö 8. klassi bioloogiast 1. Inimesed võivad nakatuda viirushaigustesse ( kuidas?) 5p a) ........................................................................................................ b) ........................................................................................................ c) ........................................................................................................ d) ........................................................................................................ e) ........................................................................................................ 2. Viirused sarnanevad elutute objektidega, sest neil 3p a) ........................................................................................................ b) ..........................
loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. · taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine · taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest · kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm · taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma (Eumycota), mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus (Oomycota).
Sisemembraan moodustab harjakesi. DNA ja RNA molekulid. Raku varustamine energiaga. Tsütoskelett · Koosneb niitjatest valkudest. Võrk, mis ühendab rakumembraani, tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustikku, organelle. Raku tugi-ja liikumisüsteem. Fibrillid, mikrofilamendid, mikrotuublid- kuju muutmiseks peavad pikenema v lühenema. · Tsentrosoom- koosneb 2-st tsentrioolist mikrotuublist. · Tsütoskeleti valgud võimaldavad muuta kuju. Taimerakk · Plastiidid, vakuoolid, rakukest. · Kest- tselluloosist ja veest. Tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon (juhtukude otsad lagunevad torukesteks, ühendades organeid) · Kloroplast- roheline ja kollane, kromoplast- punane, leukoplast- värvusetu · Kloroplast. Klorofüll ( lehed ) · Kromoplast- karotinoidid · Leukoplast- varuained · Proplastiid- võivad ümber muuta oma tüüpi · Kloroplast- 2 membraani, lamelli ( klorofülli molekulid ) , DNA , RNA , valgud,
sisaldab rohelist pigmenti klorofülli , mis asub lamellidel sisemuses on vesilahus – strooma, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome stroomas on ka lamedad membraansed kotikesed - lamellid Kromoplastid Abipigment fotosünteesil Sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes (enne langemist) erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon ainevahetuslik funktsioon kloroplast kromoplast puulehed enne langemist Leukoplastid kloroplast leukoplast rohelise taime pimedasse kollakas või värvusetu kromoplast kloroplast sattumine ülesanne on varuaine kromoplast leukoplast porgandiotsad valguse käes säilitamine leukoplast kloroplast õie närtsimine leukoplast kromoplast valmis kartul päikest saades
mikrotuubuleid- tsentrosoomi. Valgulised mikrotuublid moodustavad kaks kimpu ehk tsentrioole. Tsentrosoomi ülesandeks on raku jagunemisel jagada täpselt ära tuuma materjal (kromosoomid) TAIMERAKK Eukarüoodsed rakud. Ehituslikult on taimerakul rohkesti sarnasusi loomarakuga. Tuum on membraaniga eraldatud. Sama: mõlemat rakku ümbritseb rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum, organellid ja nende ülesanded. taimerakus ei ole tsütoskeletti. Taimerakul erineb rakukest, vakuoolid, plastiidid ning plasmodesmid (poorid). * Plasmodesmid- plasma poorid, mis ühendavad rakkude kestasid ehk võimaldavad ainete liikumist ühest rakust teise. * Rakukest- jäik. Moodustub polüsahhariididest, nt tselluloos, ligniin, pektiin. Ülesanded on tagada rakusisene kõrgem rõhk ehk turgom- vajalik ainete vertikaalseks liikumiseks. Hulkraksetel organismidel moodustavad välispinnal olevad rakud tiheda kihi, mida nim. kutiikulaks milles paiknevad õhulõhed.
Ainult kandseened. Kiireprotsess. Pehmemädanik - sarnane pruunmädanikule. Põhjustavad eranditult kottseened. Aeglane protsess. Võib toimuda ekstreemsetes tingimustes: külmas, kuivas, liigniiskes. Kahjustab vanu puitesemeid. Puidukaitsevahendid ei aita. Majaseente levikut ja arengut soodustavad tingimused. Kindel temperatuur ja niiskus. Majaseened toituvad puidus ja puidutoodetes leiduvates ainetest: tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist (olenevalt liigist). 4. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente ja taimejuurte kooselulisi vorme, kus seen ja taim on vastastikku kasulikes suhetes. Seenjuur on peamine organ, mille abil taimed hangivad toitaineid ja vett. Ehitus: Ainete vahetuseks seene ja taime vahel tekivad taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuurid. Tüübid: Arbuskulaarne mükoriisa (AM) - vanim mükoriisa tüüp. Seda moodustavad kõik ikkesseened. Taimedest esineb see põhiliselt rohttaimedel. Iiseloomulikuks tunnuseks on
Samuti võib rakumahl sisaldada mitmesuguseid värvaineid, millest oleneb paljude õite ja teistegi taimeosade värvus. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu, mis võimaldab säilitada rohtsetel, puitumata taimeosadel oma kuju. Rakkude suurenedes ja vananedes vakuoolid suurenevad ja liituvad. PLASTIIDID. ...on rakuosad, mis on iseloomulikud ainult taimerakkudele. Värvainete ehk pigmentide sisalduse alusel jaotatakse plastiidid kloro-, kromo- ja leukoplastideks. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Ühes rakus võib olla mitukümmend kloroplasti. Need annavadki taimerakkudele rohelise värvuse. Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Need võivad anda värvi õitele, viljadele, juurtele. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid.
infromatsiooni RNA ehk mRNA toob geneetilise info raku tuumas asuvatest kromosoomidest, valgu sünteesi toimumise kohta ribosoomides 2.Transpordi RNAehk tRNA ül on geneetilise info lahti mõtestamine 3Ribosoomi RNA ehk rRNA osaleb valkude sünteesil ja on ribosoomide koostises Komblementaarsus 27.Toitumisahel:tootja ehk produtsent,tarbija ehk konsumendid,lagundajad ehk redutsendid 28.Taimerakk taimerakul esineb tselluloosi sisaldav raku kest vakuoolid ja plastiidid. Raku kesta põhi funktsioon on tugi ja kaitse funktsioon . Eristatakse 3rühma plastiide:1)Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli,mis on oluline fotosünteesil.2)Kromoplastid-sisaldavad värvilisi pigmente ehk karotinoide ,mis annavad taimede õitele ja viljadele värvuse.3) Leukoplastid-on värvuseta plastiidid ja sisaldavad varuaineid(tärklist)**vakuoolid täidavad rakus erinevaid ülesandeid nad on eelkõige taimeraku veemahutid ,mis võivad sisaldada mitmesuguseid varuaineid
MULLAD KT X 2010 40P NIMI: ................................................... 1. TOODUD ON KLIIMAT ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD: AASTANE SADEMETE HULK 3000mm; AASTA KESMINE Tº 21º. MIS TÜÜPI MURENEMINE ON SIIN ÜLEKAALUS? PÕHJENDA, SELGITA. 2P ÜLEKAALUS ON: ................................................................., SEST ................................................................................................................................................................. ......................................................................................................
päristuumne rakk prokarüoot e. eukarüoot Membraaniga ümbritsetud tuum - + Membraansed organellid (mitokonder, Golgi - + kompleks,lüsosoom, tsentrosoom,tsütoplasmavõrgustik, tsütoskelett, kloroplast Organellide arv vähem rohkem Kuuluvad rühmad bakterid Protistid, taime-, looma-, seenerakud 3.Ainu ja hulkraksed
ESINEB LOOMARAKUS. Koosneb mikrotuubulistest, osaleb raku jagunemisel. 24. PROPLASTIIDID plastiidide eellased 25. LEUKOPLASTID varuainefunktsioon, on taime juurtes, viljades, seemnetes. Värvusetud 26. KROMOPLASTID punast, kollast, oranzi värvi, värvuse annavad karotinoidid. Ülesandeks ligimeelitamine, tähelepanu äratamine. 27. KLOROPLASTID rohelised, värvuse annab klorofüll. Ülesandeks fotosüntees. 28. TURGOR taine siserõhk, mõjutab lehe asendit 29. SAPROTROOFID toituvad surnud orgaanilisest ainest 30. BIOTROOFID toituvad elusast orgaanilisest ainest (jagunevad kaheks: parasiidid, sümbiondid) 31. HÜÜF seeneniit 32. MÜTSEEL seeneniidistik 33. MÜKOTOKSIIN - eritavad seened, mis kasvavad toiduainetel, mürgised ainevahetuse jäägid. 34. MÜKORIISA seente ja taimedevaheline kooselu 35. PLASMIIDID DNA rõngasmolekul 36
tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. tsütoplasmavõrgustik-päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem.Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. tsütoskelett- päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks. turgor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist.Selle tulemusena tekib taimede turgor. tuumake-mikroskoobis eristatav rakutuuma piirkond, kus toimub ribosoomide moodustumine. tuumapiirkond-bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom. viljakeha-mõnedele seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. fagotsütoos-ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Taimerakk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
