3. Kui palju vett on vaja lisada 50 liitrile 45% H3PO4 lahusele (=1,28g/cm3) 4%-lise lahuse (=1,01g/cm3) saamiseks? Lahendus: m(H3PO4)45% lahus=*V=1,28g/cm3*50000cm3 = 64000g m(H3PO4) = 64000g*0,45 = 28800g m(H2O)45%-lises lahuses = 64000g-28800g = 35200g m(H3PO4)4% lahus = 28800g/0,04 = 720000g m(H2O)4%-lises lahuses = 720000g-28800g = 691200g m(H2O)vaja lisada = 691200g-35200g = 656000g = 656kg = 656L 4. Kui palju booraksit, Na2B4O7·10H2O, on vaja kaaluda 7 dm3 11%-lise vesilahuse (=1,16g/cm3) valmistamiseks? Lahendus: m(Na2B4O7)11% lahus = *V = 1,16g/cm3*7000cm3 = 8120g m(Na2B4O7) = 8120g*0,11 = 893,2g Na2B4O7·10H2O Na2B4O7 + 10H2O n(Na2B4O7) = m/M = 893,2g/202g/mol = 4,42mol m(Na2B4O7·10H2O) = n*M = 4,42mol*382g/mol = 1688g 4 Kodused ülesanded: 1. Õhu relatiivne niiskus 20 oC juures on 90%
Lahendus: M( H2C2O4*2H2O)= 90+36=126 g7mol n= m/M , et saada vee moolide arv tuleb 6,3 / 36= 0,175 mooli on vett mg? 100*12% H2C2O4*2H2O= (COOH)2 + H2O m = 12g * 126 g/mol / 90 g/mol= 16,8 g 126 g/mol 90 g/mol Vastus: 6,38 g kristallhüdraadist on 0,175 mooli vett, kristallhüdraati on vaja võtta 16,8 g 2. Mitu mooli naatriumi ioone sisaldub 48,3 g glaubrisoolas (naatriumsulfaatvesi 1/10)? Lahendus: M( Na2SO4* 10H2O)= 322 g/mol n( Na2SO4* 10H2O)= 48,3 g MNa= 2*23 g/mol= 46 g/mol n= m/M= 48,3/ 322= 0,15 mol kui naatriumi on selles aines 46 g/mol, siis järelikult on ilma naatriumita soola 322 g/mol- 46 g/mol= 276 g/mol n= m/M= 48,3 / 276 = 0,175 mooli on ülejäänud soolas kui pole naatriumit ja naatriumi ioonide arvu saame kui 0,175- 0,15= 0,025 mol Vastus: Naatriumi ioonide arv on 0,025 mol 3. Määra keemiliste sidemete tüüp järgmistes ühendites CO2 mittepol. kovalentne KCl iooniline H2 mittepol. kovalentne
4. Kustsiidi tootm 1. Klaasi Na2CO2-pesusooda 2. Värvi 1. Klaasi,seebi, pesupulbri tootm 3. Seebitööst. 2. Paberi, tekst. tööst KNO3 NaHCO2-söögisooda 1. Taimeväet. 1. Tulekustutite täidise saam. 2. Püro tehnika valms. 2. Meditsiinis 3. Taigna kergitamisel 4. Vee pehmendamisel NaNO3- naatriumnitraat 1. Lämmastikväetis 2. Lähteaine valm. Na2SO4*10h2O-glaubrisool 1. Tekstiili, paberi, klassitööstus. 2. Meditsiin
2NaOH+CO2 >Na2CO3+H2O *CO2 ei põle ja ei soodusta põlemist. Karbonaadid mittelahustuvad karbonaadid lagunevad kuumutamisel, on ühendid, mis sisaldavad CO3-iooni, reageerivad hapetega, mille tulemusena eraldub CO2 Kaltsiumkarbonaat CaCO3 (paekivi, kriit, marmor) CaCO3 > CaO+CO2 Dolomiit MgCO3*CaCO3 kerge töödelda: MgCO3*CaCO3>MgO+CaO+2CO2 Kaltsiumvesinikkarbonaat: Ca(HCO3)2 Kuumutamisel: Ca(HCO3)2 > CaCO3+H2O+CO2 Söögisooda(NaHCO3+HCl) ja pesusooda (Na2CO3*10H2O) NaHCO3+HCl>NaCl+H2O+CO2 (uus sool+H2O+CO2 tekivad alati) Metaan CH4 (soogaas) Füüsikalised omadused: värvitu,lõhnatu,vees lahustumatu,õhust 2x kergem,toatemperatuuril gaas,keemistemp.-161kraadi , plahvatusohtlik, kergelt narkootilise toimega Keemilised omadused: *põleb CH4+2O2>CO2+2H2O täieliku põlemise saadused on süsiniku ja vesiniku ühenditel CO2 ja H2O *laguneb kuumutamisel CH4>C+2H2 (tahm) 2CH4>C2H2+3H2 Kasutamine: küttegaasina, lahustite tootmiseks (kloroform)
P-metallid – metallid, millel on viimasena täitunud p-orbitaal. f. Leelis – hüdroksiid, vees hästi lahustuv tugev alus. 2. Valemid ja kasutusalad. a. Söögisooda - NaHCO3, toidutööstus, meditsiin ja keemialaborid. b. Pesusooda – Na2CO3, pesupulber. c. Seebikivi – NaOH, seebi valmistamine. d. Keedusool – NaCl., meditsiin, seebi- ja teiste pesuainete tootmine. e. Kips - CaSO4 · 2H2O, ehitus ja meditsiin. f. Glaubrisool – Na2SO4 · 10H2O, meditsiin. g. Kustutatud lubi – Ca(OH)2, metallurgia h. Kustutamata lubi – CaO, gaaside ja vedelike kuivatamine. i. Marmor – CaCO3, ehitus. j. Vaskvitriol - CuSO4·5H2O, taimekahjurite tõrje. k. Raudvitriol - FeSO4·7H2O,värvi kinniti, tõrjub hallitust ja mädanikku, taimekahjurite tõrje. 3. Leelis- ja leelismuldmetallide hoidmine, ohutusnõuded. a. Laboris hoitakse neid suletud anumas, petrooleumi- või õlikihi all, et
4Ca(OH)2 + P4O6 = 4CaHPO3 + 2H2O. 4. 4. Восстановительные свойства Обладает восстановительными свойствами, восстанавливает малоактивные металлы из растворов их соединений: 4HgCl 2 + P4O6 + 10H2O = 4H3PO4 + 4Hg + 8HCl. Оксид фосфора (V) – 1. 1. Взаимодействие с водой Получается при горении фосфора в избытке белый рассыпчатый гигроскопичный Оксид фосфора (V) чрезвычайно жадно присоединяет воду, кислорода:
Aldehüüdid on orgaaniliised ühendid, mis sisaldavad CHO funktsionaalseid rühmi. Ühendid: Alkaan üksikside -AAN Alkeen kaksikside -EEN Alküün kolmikside -ÜÜN Alkohol OH -OOL Eeter R-O-R -EETER Hape -COOH- -HAPE Ketoonid -CO- -OON Aldehüüdid -CHO -AAL Lõpeta oksüdatsioonireaktsioone ja tasakaalustage. C2H5OH + O2 CO2 + H2O 2C2H5OH + 6O2 4CO2 + 6H2O C4H10 + O2 CO2 + H2O 2C4H10 + 13O2 8CO2 + 10H2O Naatriumoksiid reageerib väävelhappega Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O Kaaliumhüdroksiid regeerib soolhappega KOH + HCl KCl + H2O Mitme Protsendiline lahus saadakse , kui 750g vees lahustatakse 150g soola? Andmed Lahendus m(aine) = 150g P% = m(aine) / m(lahus) * 100% m(lahusti)=750g m(lahus) = m(aine) + m(lahusti) ------------------------------ m(lahus) = 750g + 150g = 500g P% = ? P% = 150g / 900g * 100% = 16,6 %
2. Nimetused, valemid, kasutamine 1) Kustutamata lubi – CaO ; niiskuse imamiseks 2) Kustutatud lubi – Ca(OH)2 ; + liiv ja vesi - lubimört 3) Lubjavesi - Ca(OH)2 lahus ; muldade lupjamisel, taimekaitsevahend 4) Peroksiid – oksiid, milles hapniku o-a on -1 ; kasutatakse kosmoses 2Na 2O2 + CO2 -> 2Na2CO3 + O2 5) Seebikivi – NaOH ; 6) Keedusool – NaCl ; maitsestamiseks, talvel teedel 7) Pesusooda – Na2CO3 * 10H2O ; pesupulber, klaasi tootmine 8) Söögisooda – NaHCO3 ; kergitusaine 9) Kips – CaSO4 * 2H2O ; meditsiinis, ehituses 10) Lubjakivi – CaCO3 ; ehituses 11) Katlakivi – CaCO3↓ ; 12) Boksiit – Al2o3 ; alumiiniumi tootmine 13) Korund ehk smirgel - Al2O3 ; lihvimispuru 14) Teemant – C ; ehetes 15) Pliiläik – PbS ; plii saamine 16) Tinakivi – SnO2 ; tina saamine 17) Sooraud – Fe(OH)3 ; raua saamine
toidu valmistamine, tööpindade Söögisooda NaHCO3 puhastaja, halva lõhna vähendaja Pesusooda Na2CO3 klaasi valmistamine, pesu pesemine Seebikivi NaOH seebi valmistamine Glaubrisool Na2SO4·10H2O kõhulahtisti Mördi ja krohvisegu kuivamise kiirendamiseks, klaasi tootmine, Kustutamata lubi CaO happesuse regulaator, selgrootute kahjurite hävitamiseks.
On tingitud: MgCl2, CaCl2, MgSO4, CaSO4. (NT Jõe ja mere vesi) Eemaldatakse iooni vahetus meetodiga (Kaltsiumi ja Mg ioonid asendatakse naatriumi ja Kaaliumi ioonidega.) 24) Mis on vee pehmendamine? Karedust põhjustavate ainete eemaldamine 25) Mis on karstinähtus? Looduses toimub keetmisele vastastikuline nähtus, kus puhtast veest tekib kare vesi ja tekivad karstikoopad Ülesanded a) Kristallhüdraadiga ☺Mitu g tuleb kaaluda CuSO4•10H2O ja mitu ml võtta vett, et valmistada 200 grammi 10% vask(II)sulfaadi lahust? b) Molaarsusega ☺Mitu g tuleb kaaluda naatriumhüdroksiidi, et valmistada 200 ml 0,4M naatirumhüdroksiiidi lahust? c) Lahuste %ülesanded (tihedusega) ☺Mitme %-ne lahus saadakse, kui 120ml 20% väävelhappe (tihedus 1344 kg/m3) lahusele lisada 40 g väävel/hapet juurde? ☺Mitu grammi vett tuleb lisada 400 cm3 10% soolhappe lahusele (tihedus 1211 kg/m3), et saada 4% soolhappe lahus?
II etapp: Vääveltrioksiidi saamine 2SO2 + O2 = 2SO3 Vajalik katalüsaatori olemasolu. IIIetapp: Väävelhappe saamine: Vääveltrioksiid on väga hügroskoopne, ka väävelhappe moodustumine on aeglane. Seetõttu SO3 lahustatakse kanges väävelhappes. Saadakse ooleum, mille lahjendamisel veega saadakse soovitud kangusega väävelhape. SO3 + H2O = H2SO4 Sulfaatiooni tõestamine: kasutatakse baariumkloriidi.Tekib valge sade Na2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2NaCl Tähtsamad sulfaadid:a) Na2SO4 ·10H2O on glaubrisool, kasutatakse meditsiinis; CaSO4·2H2O on kips, kasutatakse ehituses, kunstis, meditsiinis MgSO4·5H20- mõrusool. Kasutatakse meditsiinis lahtistina. Lahjendatud väävelhape reageerib nende metallidega, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Kontsentreeritud väävelhappe reageerimisel metallidega ei eraldu vesiniku, vaid vääveldioksiid. 2H2SO4 +Zn = ZnSO4+ SO2 + 2H2O Konts. Väävelhape ei reageeri rauaga!
looduses leidub väga vähe Kasutamine – K-Na sulam , Li - tuumareaktoris soojuskandjana, seoses fotaefektiga fotoelemendis, eriotstarbelistes gaasitorodes, Cs telekate elektronkiiretorudes, Pb-Na sulamid bensiinid ja kuullaagrites, na mettallurgias redutseerijana, Li keem vooluallikate anoodid, kõik Lm radioaktiivsete isotoopidena. Leidumine looduses: Na, K - väga levinud elemendid (6. ja 7. kohal) esinevad paljude mineraalide koostises; NaCl – kivisool; Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool; Na3AlF6 – krüoliit;Na2B4O7 . 10H2O – booraks; KCl – sülviin; K-Mg-kaksiksoolad – karnalliit, kainiit. Elusorganismides K-Na vahekord väga tähtis, esinevad veres, lümfis, seedemahlades K – eeskätt rakkude sisemuses;Na – rakkudevahelises vedelikus. Li – levikult järgmine, kuid juba üsna haruldane. Rb, Cs – haruldased elemendid. Ühendid – 1) Oksiidid – peroksiidid Lm2O2 või hüperoksiidid LmO2. , vaid Li2o on lihtoksiid. 2)
21. Segul (nt) on järgmine koostis: 150 dm3 H2 + 30 g HNO3 + 3 mol H3PO4. a) Leia segus oleva 150 dm3 H2 mass. b) Mitu mooli vesiniku aatomeid on segus kokku? Mitu vesiniku aatomit see on? c) Mitu korda on segus lämmastiku aatomeid vähem kui on vesiniku aatomeid? 22. Arvutage hapniku aatomite hulk (moolides) järgmises gaasisegus: 3,5 mol N2O + 0,5 mol N2O3 + 1,0 mol O2 23. Mitu mooli naatriumioone sisaldub 48,3 g glaubrisoolas (Na2SO4 10H2O)? 24. Arvutada võrdsest arvust CO ja CO molekulidest koosneva 448 dm³ gaasisegu mass. (720 g) 25. Arvuta hapniku aatomite arv 2,5 moolis väävelhappes. (6,021024) 26. Arvutada vesiniku aatomite arv, mis sisaldub 0,112 cm³ ammoniaagis. (9,031018) 27. Milline on 18,061027 hapniku aatomist koosneva trihapniku (osooni O) ruumala? (224 m3) 28. Gaasisegu koostises on 400 g SO ja 88 g CO. Leia selle gaasisegu ruumala. (156,8 dm3) 29
kuumutamisel, andes karbonaadi 2NaHCO3 = Na2CO3 + H2O + CO2 Nii karbonaadid, kui vesinikkarbonaadid lagunevad tugevate hapete toimel, sellel põhineb "söögisooda" kasutamine küpsetuspulbrina ja süsihappegaasi saamine laboris NaHCO3 + HCl = NaCl + H2O + CO2 Na2CO3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + CO2 Naatriumkarbonaati kutsutakse soodaks ja ta on tuntud nii veevabana, kui ka kristallhüdraadina Na2CO3*10H2O. Lahuste ülesannete lahendamisel tuleb muidugi soolas sisalduva veega arvestada M(Na2CO3*10H2O)=46+12+48+10*18=106+180=286 Seega sisaldab kristallsooda ainult 106 / 286 osa see on 37,1% soola (ja 62,9% vett) Kasutatakse klaasitõõstuses ja veepehmendajana. K2CO3 "potas" on puutuha põhikomponent. Nitraadid Väetise ja musta püssirohu koostisosana ( +puusüsi ja
Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrand. 4KO2(s) + 2H2O(g) 4KOH(s) + 3O2(g) · Leelismetallid on tugevad redutseerijad: redutseerivad vett; 11. Kirjeldage leelismetallide reageerimist mittemetallidega (sh hapnikuga). Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid. Kuidas saadakse naatriumoksiidi Na 2O ja kaaliumoksiidi K2O? Leelismetallid oksüdeeruvad. 4Na + O2 = 2Na2O 4K + O2 = 2KO2 12. Leelismetallide olulisemad ühendid (NaCl, NaOH, NaHCO 3, Na2CO3·10H2O, Na2CO3, KCl, KNO3, KO2), nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · 2Na + Cl2 = 2NaCl - keedusool · 2Na + 2H20 = 2NaOH + H2 - seebikivi, kasut. Keemiatööstuses ja paberi saamisel · CO2 + 2 NaOH Na2CO3 + H2O Na2CO3 + CO2 + H2O 2 NaHCO3 - küpsetuspulber · Na2CO3·10H2O - pesusooda - kasutatakse vee pehmendamiseks (sadestab välja Mg ja Ca katiioonid) · CO2 + 2NaOH = Na2CO3 - sooda - kasutatakse käsitöös, klaasi tootmiseks
Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. ETANOOLI JA METANOOLI ERISTAMINE Kuna välistelt omadustelt pole võimalik metanooli etanoolist eristada, siis võib see tarbimisel põhjustada traagilisi tagajärgi. Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit (Na2B4O7·10H2O), värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. ETANOOLI TOOTMINE 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud
värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel. 1999. aastal toodeti maailmas ligikaudu 27 miljonit tonni metanooli. [2] Kuna välistelt omadustelt pole võimalik metanooli etanoolist eristada, siis võib see tarbimisel põhjustada traagilisi tagajärgi. Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit (Na2B4O7·10H2O), värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. [1] ETAAN-1,2-DIOOL ehk etüleenglükool (HO-CH2-CH2-OH) On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas, viskoosne, mürgine vedelik, mille sulamisteperatuur on -13 ºC ja keemistemperatuur on 197 ºC.
7 I 7 8 U 9 M 1. vedeliku voolamise takistuse (vedeliku "venivuse") näitaja 2. NaNO3 ehk tsiili .................... 3. üks väheseid aroomiaineid, mis on puhas keemiline ühend 4. ............. sool ehk Na2SO4*10H2O 5. keskkond, mille pH = 3, on ................. 6. anorgaaniliste ühendite klass 7. kõige kergem väärisgaas 8. süsiniku allotroop, mis koosneb kerakujulistest molekulidest 9. maavara, mis sisaldab süsinikuühendeid Vastused: 1.viskoossus 2. salpeeter 3. vanill 4. glaubri 5. happeline 6. oksiidid 7. heelium 8. vingugaas 9. teemant Viited http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en %7Cet&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Vanadium http://translate.google.ee/translate
Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 10 NaCl on keemiatööstuse üks tähtsamaid tooraineid ja tema maailmatoodang on umbes 150 miljonit tonni. Naatriumkloriid on lähteaineks näiteks NaOH, sooda, kloori, kloorlubja, naatriumi, soolhappe ja paljude teiste ühendite saamisel 2) Na2CO3 - naatriumkarbonaat Naatriumkarbonaati tuntakse rahvapäraselt soodana ja tema kristallhüdraati (Na2CO3*10H2O) kristallsooda ehk pesusoodana. Ta on valge, vees hästi lahustuv tahke aine, mille vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena aluseline. Sooda on klaasi ja pesemisainete oluliseks tooraineks. Kuni 18. sajandini saadi soodat põhiliselt soodajärvedest ja merevetikate tuhast, hiljem ka puutuhast. Puutuhas on aga soodat vähe, mistõttu sooda saamiseks hakati üha rohkem maha raiuma metsi, kuni olukord muutus kriitiliseks. 18. sajandi
43)Disahhariid- kahest monosahhariidist tekkinud sahhariid 44)Lahustumise soojusefekt on lahustumisega kaasnev soojusefekt, mis koosneb kristallivõre lagunemissoojusest(selle arvel lahus jahtub) ja hüdraatumissoojusest(selle arvel lahus soojeneb). 45) Küllastunud lahus on lahus, milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu. 46) Küllastumata lahus on lahus, milles antud tingimustel võib veel ainet lahustada. 47)Kristallhüdraat on kristallilises olekus olevad hüdraadid. (CuSO4*10H2O) 48)Elektrofiil- Positiivse laenguga osake, mis omab tühja orbitaali 49) Hüdraatumine- liitumine veega 50) Hüdrofiilsus- veelembus, võimalus vastastiktoimeks veega (lahustub vees) 51) Hüdrofoobsus- veetõrjuvus , puudub vastastiktoime veega 52) Hüdrogeenimine.- liitumine vesinikuga 53)Vee karedus on vee omadus, mille tingivad vees lahustunud Ca ja Mg soolad. 54)Elektrolüütiline dissotsiatsioon on hüdratiseeritud ioonide moodustumine lahuses.
Erandina ei lahustu vees näiteks leelismuldmetallide ja plii sulfaadid, mistõttu saab neid kasutada sulfaatioonide kindlakstegemises lahuses. BaCl2(l) + Na2SO4(l) BaSO4(t) + 2NaCl(l) Baariumsulfaadi valge sade (Pildiallikas http://www.public.asu.edu/~jpbirk/qual/qualanal/barium.html ) Tuntumaid sulfaate kasutatakse sooda ja klaasi tootmisel kui ka lahtistina (Na2SO4*10H2O Glaubrisool), ehituses (CaSO4*2H2O - kips), röntgenoskoopias kontrastainena (BaSO4), taimekaitsevahendite ja mineraalvärvide valmistamisel (CuSO4*5H2O vaskvitriol, FeSO4*7H2O - raudvitriol) H2S2O3 tioväävelhape Tioväävelhape on tugev, kuid ebapüsiv hape. Teda saadakse ühe võimalusena sulfitite lahuste keetmisel väävliga ning tekkinud tiosulfaatide käsitlemisel hapetega. Na2SO3 + S Na2S2O3 Na2S2O3 + 2HCl H2S2O3 + 2NaCl
-a.-st: MnO Mn2O3 MnO2 (MnO3) Mn2O7 Mn(OH)2 Mn(OH) 3 Mn(OH) 4 H2MnO4 HMnO4 aluseliste omaduste tugevnemine happeliste omaduste tugevnemine 5.4 Manganaadid (2) Naatriummanganaat (V) Na3MnO4 tekib MnO2 sulatamisel NaNO2 ja leelisega MnO2 + 2NaOH + NaNO2 Na3MnO4 + NO + H2O . Na3MnO4 * 10H2O on sinise värvusega kristalliline aine. Kaaliummanganaat (VI) K2MnO4 on rohelise värvusega kristalliline aine, tugev oksüdeerija, mis leelises keskkonnas redutseerub kergesti redutseerijate toimel kuni MnO2, happelises keskkonnas moodustavad Mn (II) soolad. Väga tugevad oksüdeerijad oksüdeerivad kaaliummanganaat(VI) kaaliummanganaat (VII) ks 2K2MnO4 + Cl2 2KCl + 2KMnO4. Kaaliummanganaat (VII) ehk kaaliumpermanganaat KMnO4 on tumelilla värvusega
superoksiidioonid [O2]-. Reageerimisel lämmastikuga moodustuvad nitriidid (6Li+N22Li3N), süsinikuga karbiidid (2Li+2CLi2C2) ja halogeenidega vastavad halogeniidid (2Na+Cl22NaCl või 2K+Br22KBr). Na oa-le I vastavat oksiidi Na2O saadakse hapniku vajakul või Na sulatamisel naatriumperoksiidiga või naatriumhüdroksiidiga: 4Na+O22Na2O või Na2O2+Na2Na2O või 2NaOH+2Na2Na2O +H2. ????kaaliumoksiid 12. Leelismetallide olulisemad ühendid (NaCl, NaOH, NaHCO 3, Na2CO3·10H2O, Na2CO3, KCl, KNO3, KO2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. NaCl naatriumkloriid ehk keedusool- inimkond kasutanud toidulisaainena ja konservimisainena aastatuhandeid. Liha, kala, kapsaid ja seeni säilitati soolatult. Kasut ka suures mahus kloori ja naatriumhüdroksiidi tootmiseks. 2Na+Cl22NaCl NaOH naatriumhüdroksiid ehk seebikivi, sööbenaatrium- kasut kui odavat lähteainet
bensiinile), värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel. 1999. aastal toodeti maailmas ligikaudu 27 miljonit tonni metanooli. Kuna välistelt omadustelt pole võimalik metanooli etanoolist eristada, siis võib see tarbimisel põhjustada traagilisi tagajärgi. Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit (Na2B4O7·10H2O), värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. ETAAN-1,2-DIOOL ehk etüleenglükool HO-CH2-CH2-OH On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas,
bensiinile), värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel. 1999. aastal toodeti maailmas ligikaudu 27 miljonit tonni metanooli. Kuna välistelt omadustelt pole võimalik metanooli etanoolist eristada, siis võib see tarbimisel põhjustada traagilisi tagajärgi. Etanooli ja metanooli eristamiseks võib laboris kasutada booraksitesti. Lisades mõlemale alkoholile booraksit (Na2B4O7·10H2O), värvuvad süüdates nende leegid erinevalt. Metanooli leek muutub heleroheliseks ja etanooli leek punaseks. ETAAN-1,2-DIOOL ehk etüleenglükool HO-CH2-CH2-OH On mitmealuseline alkohol ehk selline orgaaniline ühendid, mis sisaldab mitut hüdroksüülrühma. Etüleenglükool on värvuseta, lõhnata, magusa maitsega, vees hästi lahustuv, hügroskoopne, õlijas,
4,5 4,1,4 34. 29,5% naatriumkloriidi vesilahuse elektrolüüsil, hapniku eraldumise võimalust mitte arvestades? 79. 1,3 1,3 35. 4,80% 216. Mitu grammi naatriumkarbonaatdekahüdraati (Na2CO3 . 10H2O) on tarvis võtta, et 80. 4,5 4,6 36. 3,37% valmistada 212 grammi 10%-list naatriumkarbonaadi lahust? 81. 10,2,8 37.2,5,6,8 49,5 g 217
4. siin võib esineda uuelaadseid suhteid erinevate liikide vahel. (saadakse tavaliselt maagaasist või naftast, metaanist) ammoniaagiks savi) kuni 20% orgaanilist ainet ja metalle (Mo, V, Cu, Pb, Sr, Re jt) Ökoloogilised koridorid (NH3). Mere sügavnedes lubjakivid. Kitsad paigased, mis seovad suhteliselt ühesuguseid paigaseid aga on 7CH4 + 10H2O + 8N2 + 2O2 = 16NH3 + 7CO2 Silur 443-416 milj. a.t. ise neist erinevad. Saab kasutada väetisena Madal meri Pakutud looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks ja paigaste sidususe Enamasti töödeldakse edasi uureaks (mis ka lämmastikuainete 10 ladet lubjakivid, dolokivid suurendamiseks muidu isoleeritud paigaste korral
Davy (elektrolüüsiga); Li - veidi hiljem Rb, Cs - üsna haruldased avastati 1860-61 spektraalanalüüsiga Bunsen, Kirchhoff Fr - saadud kunstlikult (tuumareaktsioonil) 1939 looduses leidub väga vähe (mõni mg kogu maakoores) 2.2.2. Leidumine looduses Na, K - väga levinud elemendid (6. ja 7. kohal) esinevad paljude mineraalide koostises (kohati suured lademed) - eriti NaCl, KCl NaCl – kivisool Na2SO4 . 10H2O – mirabiliit, glaubrisool Na3AlF6 – krüoliit Na2B4O7 . 10H2O – booraks KCl – sülviin K-Mg-kaksiksoolad – karnalliit, kainiit looduslikes silikaatides eriti merevees (üldkogus suur, nii Na kui K) Elusorganismides K-Na vahekord väga tähtis esinevad veres, lümfis, seedemahlades K – eeskätt rakkude sisemuses Na – rakkudevahelises vedelikus
SO4-2 + Ba+2 BaSO4 Fosfaatioonide PO4-3 tõestamine. Ammooniummolübdaat (NH4)2MoO4 moodustab HNO3 juuresolekul kollase kristalse ammooniummolübdaatofosfaadi sademe.Lisa mõnele tilgale uuritavale lahusele 1 tilk konts. HNO3 ja 3-4 tilka (NH4)2MoO4, sega.Sade tekib mõne minuti jooksul.Redutseerijad põhjustavad sinise või rohelise värvuse teket.Sel juhul tuleb uuritav lahus eelnevalt konts. HNO3-ga kuivaks aurutada. PO4-3 + 3H+ + 12(NH4)2MoO4 + 21HNO3 (NH4)3H4[P(Mo2O7)6] + 21NH4NO3 + 10H2O Nitraatioonide NO3- tõestamine. Uuritavale lahusele lisa 6M NaOH ja metalse tsingi või alumiiniumi tükike.Soojenda.Kui tekib ammoniaagi NH3 lõhn, on NO3- tõestatud.Segavad NO2- -ioonid.Nende kõrvaldamiseks keeda eelnevalt uuritavat lahust NH4Cl ülehulgaga, seejärel lisa NaOH ja keeda, kuni ammoniaagi lõhna kadumiseni (NaOH-ga tuleb keeta ka NH4+ -ioonide olemasolu korral).Alles siis lisa metallitükike. NO3- + 8Ho NH3 + 2H2O + OH- Kloriidioonide Cl- tõestamine.
kaltsiit; Ca ja Mg soolad põhjustavad vee karedu s e : 13. rühma elemendid (B Tl): üldis elo o m u stu s : Erinevate 13. rühma elementide levik looduses; on väga erinev, leiduvad ainult ühenditena; Al kõige levinum metall looduses; B suhteliselt levinud (tavaline) element; Tl vähelevinud; Ga, In haruldased, väike levik ja toodang. Boor: Boori ühend eid : boorak s Na 2B4O7 10H2O (naatriumtetrabora;boorha at) p e 3 H BO3. Boor onpooljuht (ülipuha st boori kasut
oksüdatsiooni aste jne. Keemiliste elementide ühinemisel moodustub KEEMILINE ÜHEND, mille väikseim iseseisev element on molekul. Keemilise ühendi lühim väljendusviis on keemiline valem, mis väljendab ühendi ja kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist, elementide sümbolite ja aatomite arvu kaudu. Aatomite arvu vahekorda väljendatakse täisarvudega, kusjuures aatomite arvu tähistab alumine indeks, tegurid näitavad iseseisvate aatomirühmade arvu. NT: CuSO4+10H2O (vasksulfaadi kohta on 10 kristallhüdraati) Kristallvesi on soolades sisalduv vesi ja selliseid sooli nimetatakse hüdraatideks. REAKTSIOONIVÕRRAND on keemilisel reaktsioonil toimunud muutuste lühike väljendusviis kus lähteained ja saadused antakse valemitena. Reaktsioonivõrrandi põhjal saab teha mitmesuguseid arvutusi, millest olulisemad on lähteainete või saaduste arvutamine teiste ainete koguste põhjal.
3CaO*2SiO2*3H2O+H2O=CaO*SiO2*H2O+Ca(OH)2; 2)reag betooniga kokkupuutuvas kk-s olevate ainetega (CO2, SO2, leelistega, hapetega N:Ca(OH)2+SO2=CaSO3*H2O+H2O); 3)faaside muutused betoonis, millega kaasneb mahu suuren: a)ettringiidi teke 3(CaSO4*2H2O)+3CaO*Al2O3*6H20 +19H2O3CaO*Al2O3*3CaS04*31H2O; b)soolade kristallumine poorides: NaCl= NaCl*2H2O (maht suuren 2,3 korda), Na2SO4=Na2SO4*10H2O (4,1x). Armatuuri korr tulemusena tekib Fe(OH)3, mille maht on suurem kui raual endal ja betoon praguneb. Betooni hooldamine ja korr tõrje viisid: armatuuri(-) elektrokeemil kaitse, armatuuri kaitse inhibiitoritega, Cl-iooni välja viimine betoonist elektrokeemiliselt, betooni taasleelistamine armat(+), betooni kaitse CO2, SO4-2, Cl- ja H2O sissetungi eest pinnakatesse, betooni poorsuse vähend ja tugevuse suurend pooride täitmise teel. 38. Mis aine on tsement
Kaltsiit CaCO3 Kips CaSO4·2H2O Dolomiit CaMg(CO3)2 Bassaniit CaSO4·0.5H2O Magnesiit MgCO3 Epsomiit MgSO4·7H2O Nesquehoniit MgCO3·3H2O Heksahüdraat MgSO4·6H2O Hüdromagnesiit Mg[OH(CO3)2]2·4H2O Kiseriit MgSO4·H2O Natriit Na2CO3·10H2O Mirabiliit NaSO4·10H2O Thermonatriit Na2CO3·H2O Tenardiit Na2SO4 Nahcoliit NaHCO3 Arbaniit K2SO4 Troona Na3H(CO3)2·H2O Astrakaniit Na2Mg(SO4)2·4H2O K2CO3·H2O Pikromeriit K2Mg(SO4)2·6H2O Kalitsiniit KHCO3 Süngeniit K2Ca(SO4)2·H2O Glaseriit K3Na(SO4)2
annaabi.ee 
