püüda rõngast veepinnalt üles tõsta, siis selgub, et veepind ei taha rõngast hästi lahti lasta – rõnga raskusjõule lisandub pindpinevusjõud. Kui me jagame pindpinevusjõu rõnga pikkusega saame pindpinevusteguri, mis näitab iga pikkus ühiku kohta tulevat pindpinevusjõudu. Sigma – pindpinevustegur (oomega) Pindpinevusjõud (Fpp) rõnga ümbermõõt – (l) Ühik N/m 27) Mis on 1) märgamine, 2) mittemärgamine, too näiteid (lk 30) – Sõltub ühest asjaolust. Märgamine ja mittemärgamine sõltub sellest, millised tõmbejõud aineosakeste vahel on tugevamad, millised nõrgemad. Märgamine ja mittemärgamine esineb vedela ja tahke keha vahel. Märgamise ja mittemärgamise korral võrreldakse kahte jõudu: vedeliku enda (kohesioonjõud) ja vedeliku ja tahke keha (adhessioonjõud) osakeste vastastikmõju. 1) märgamine esineb tahke keha pinnal kui adhessioonjõud on suurem kui
mõõtmetega võrreldavates piirides · Molekulid paiknevad enamasti korrapäratult(v.a. vedelkristallid) · Vedelikele on omane pindpinevus Pindpinevus · Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala. · Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. · Pindpinevusjõud F = l, kus l on pinna pikkus ja pindpinevustegur, pindpinevusjõud on suunatud piki vedeliku pinda · Pindpinevusega on seotud märgamine ja mittemärgamine. Märgamine ja mittemärgamine >90° Täielik mittemärgamine Osaline mittemärgamine < 90° Osaline märgamine Täielik märgamine Ülekandenähtused vedelikes · Difusioon. Difusioon vedelikes on aeglasem kui gaasides. · Soojusjuhtivus. Vedelikud on paremad soojusjuhid kui gaasid. · Sisehõõre on vedelikes tunduvalt suurem kui gaasides.
Pindpinevus- Nt kui vesi ei märga piibelehe lehte.veemolekulide omavaheline tõmbejõud on tugevam kui vee ja piigelehe vahel.seda nim, pindpinevuseks. Märgamine-Kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. Mittemärgamine-kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mitte märgamisega. Amorfne aine-neil on sarnane omaduses nagu vedelikel nad voolavad.voolavus väga väike. Kristalliline aine-tahke aine, millel on kristallstruktuur. Monokristall-kui molekulid paiknevad kindla korra järgi üle terve ainekoguse nim, seda monokristalliks. Polükristall-ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Isotroopsus-kui aine omadused ei sõltu suunast.
Füüsika 1. Iseloomusta gaasi (millest gaas koosneb? millised on gaasi omadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused gaasides?). 2. Iseloomusta vedelikke (millised on vedelike põhiomadused? kuidas toimub soojusliikumine vedelikes? kuidas toimuvad ülekandenähtused vedelikes?). 3. Iseloomusta pindpinevuse nähtust (millised on tegelikult veetilgad ja miks? kuidas tekib pindpinevusjõud? mis on märgamine? mis on mittemärgamine? mida iseloomustab pindpinevustegur?) 4. Iseloomusta tahkeid kehi (mis on tahkis? mis on tahke aine? kuidas liigitatakse kristalle? mis on anisotroopus? mis on isotroopus? millised on tahkise põhiomadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused tahkistes?). 5. Millised on faasisiirded? 6. Iseloomusta õhuniiskust. 1. Gaas koosneb molekulidest, nad on kergesti kokkusurutavad ja neil puudub kindel kuju ning ruumala. Ülekandenähtused gaasides toimuvad tänu
Aerodünaamika: Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides Pindpinevus: *Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala.*Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. *Pindpinevusjõud F=alfa*l, kus l on pinna pikkus ja alfa pindpinevustegur, pindpinevusjõud on suunatud piki vedeliku pindala. *Pindpinevusjõuks nim jõudu, mida kokkutõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. *Pindpinevusega on seotud märgamine ja mittemärgamine. Kapillaarsus: Tahkis: Tahked ained millel on korrapärane e. kristallstruktuur. (süsinik, jää jne). *On mono- ja polükristallid *Kristallid on anisotroopsed(omadused sõltuvad suunast) Amorfsed ained: Tahked ained millel kristallstruktruur puudub(klaas, pigi, plastmassid)*Voolavad*Isotroopsed. Tahkiste tüübid: 1)Ioonkristall(NaCl, MgO, LiF) erinimeliste naaberioonide tõmbumine 2) Aatomkristall(teemant, Ge, Si) naaberaatomite ühised elektronpaarid
Keemise ajal ei muutu keemis temperatuur. Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on väikseim anutud ruumala korral, selleks on üldiselt kera. Selleks, et tekiks väiksem pindala tekib pinna sees pindpinevusjõud. Näiteks nõela ujumine veepinnal. Märgamine Sel juhul vedelik nagu roniks ülespoole, mööda anumaseinu. Mittemärgamine sel juhul surub anuma sein nagu vedeliku alla. Näiteks elavhõbe. Vedelik mis ei märga, võtab aine peal kerakuju. Kapilaarsus On vedelike liikumine peenikestes torudes. Näiteks põllumajanduses mulla, kapilaaride kaudu liigub põhjavesi taimeni, taimede vars imeb vett kapilaaride kaudu. Õhuniiskuseks nim veeauru hulka õhus, mida väljendatakse kahte moodi. Absoluutne õhuniisku võrdub vee massiga(kg) ühes kuupmeetris õhus. Kasutatakse ainult füüsikas.
Valem: Fp= Sigma * l sigma- pindpinevustegur(N/m) l-kontuuri pikkus(m) Nt looduses: 1. Rookatused 2."sõelaga" vee kandmine 3. Vikerkaar 4. Riided ei saa kohe märjaks 6. Vedeliku pinna piirijoone mõjuva jõu ja selle joone pikkuse suhet nim pindinevusteguriks. Sigma=Fp/l Sõltub: 1. Temperatuurist 2. Vedeliku omadustest 7. a) märgamine-vedelik voolab mööda pinda laiali Pindpinevusjõud on väiksem kui vedeliku ja pinna vaheline jõud Kasutamine: 1.Pesemine 2.Kuivatamine b) mittemärgamine-mingil pinnal olev vedelik püüab võtta kera kuju. Pindpinevusjõud on suurem kui pinna ja vedeliku vahel olev jõud. Kasutamine: 1. Veelinnud 2. Elavhõbe 8. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedeliku tõusmises või langemises peenikestes torudes- kapillaarides. Valem: h=2sigma/pgr h-tõusu kõrgus(m), p-tihedus, r-toru raadius, g=10m/s2 9.Rakendused: 1. Käterätiga kuivatamisel 2. Taimed, puud, peenikesed veresooned. 10
Vedeliku molekulivaheline mõjujõud on küllalt suur. Voolavuse kõrval on vedelikul veel üks tähelepanuväärne omadus pindpinevus. Pindpinevus on vedelikel olemas sellepärast, et neil on teiste aineolekutega eraldav pind. Pindpinevus väljendub selles, et vedeliku pind püüab alati kokku tõmbuda, et selle pindala oleks võimalikult väike. Üks pindpinevuse eriliik on märgamine ja mittemärgamine. Märgamine ja mittemärgamine esineb vedeliku ja tahke aine kokkupuutel. Kui vedelik märgab tahket ainet, siis ta nagu kleepuks tahke aine külge. See on tingitud asjaolust, et vedeliku molekulid ja tahke aine molekulid tõmbuvad tugevamini kui vedeliku molekulid omavahel. Näiteks vesi märgab klaasi. Mittemärgamise korral hoiab vedelik tahke keha pinnast võimalikult eemale. Selle põhjuseks on asjaolu, et vedeliku molekulide omavaheline külgetõmme on tugevam kui
muutusi kehades (selleks, et soojus läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd) Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A ja soojendilt saadud soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2 pindpinevuse nähtused:1)veetilga tekkimine kraani otsa 2)seebimull 3)kootud riideese-pp takistab vee imbumist riidesse Pindpinevusjõuks nim.vedeliku pinna puutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu,mis püüab vedeliku pinda vähendada. F= Märgamine ja mittemärgamine on nähtused, mis esinevad vedeliku ja tahke keha kokkupuute pinnal. Märgamise korral on tahke keha ja vedeliku molekuli tõmbejõud suuremad kui vedeliku molekulide omavahelised jõud. Mittemärgamise korral on vedelike omavahelised tõmbejõud suuremad kui vedeliku ja tahke keha vahelised jõud. Kapillaarsus on nähtus, mis esineb peenikestes torudes. Märgav vedelik tõuseb mööda toru üles, mittemärgav vajub alla. h=
Soojushulkade valemid 1)Keha soojenemiseks vajalik ja jahtumisel eralduv soojushulk Q=cm(t2-t1) 2)Kristalse aine sulatamiseks vajalik ja selle tahkumisel eralduv soojushulk Q=m 3)Vedeliku aurustamiseks vajalik ja auru kondenseerumisel eralduv soojushulk Q=Lm Vedelike omadused: 1)Pindpinevus-iga vedeliku pind püüab kokku tõmbuda mistõttu väikesed vedeliku kogused võtavad kera kuju. 2)Märgamine-vedelik valgub tahke keha pinnal laiali. 2.1)Mittemärgamine-vedelik ei valgu laiali tahke keha pinnal. Põhjus: pindpinevus jõud ületab tahke aine mõju. 3)Kapillaarsus- kapillaarid on peened torud alla mm raadiusega või tahkes aines olevad poorid.
Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele. Märgamine – Kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab. Mittemärgamine – Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole Pindpinevustegur – Iseloomustab erinevate vedelike pindpinevust. Kapilaarnähtused – Märgamisega seotud nähtusi peenikestes torudes nimetatakse kapilaarnähtuseks. Kapilaarid – Peeni torusid, milles tuleb arvestada kapilaarnähtustega, nimetatakse kapilaarideks. Hüdrodünaamika – Teadust, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega vedelikes ja vedelike voolamise uurimisega, nimetatakse hüdrodünaamikaks.
sellega kontakteeruvatele kehadele. · Pindpinevustegur - näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S. · Märgamine - Kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. · Mittemärgamine - kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mittemärgamisega. · Kapillaar/kapillaarsus - nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. · Amorfne aine - tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata (suure sisehõõrdega vedelik)
pindaktiivseteks aineteks. Kui vedelik satub kokkupuutesse taheke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke aine molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud on väiksem kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel, siis valgub vedelik pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad, sis on tegemist mittemärgamisega. Joonised: 1)täielik mittemärgamine: 2)osaline mittemärgamine: 3)osaline märgamine: 4)täielik märgamine: Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru(kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas, seda nim. kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Vedelikutaseme kõrgust saab arvutada: h= 2 / g r (- vedeliku pindpinevustegur, - tihedus, g- raskuskiirendus, r- kapillaari raadius.) Tahked ained
[* ]Putukad, täpsemalt vesijookslased püsivad vee pinnal [*]Kirjaklamber jääb külmas puhtas vees veepinnale. [*]Vihma käes jopele langenud veepiisad moodustavad veetilgad, kuid ei imendu tekstiilikihtide vahele. 11)Millist jõudnud nimetatakse pindpinevus jõuks+ valem? Vedelike pindpinevus on nähtus, mis esineb vedelike kokkupuute pinnal gaasidega. F= l [F=pindpinevus, (sigma)=pindpinevustegur N/m, l=vedeliku pinna piirjoone pikkus m) 12)Mis on märgamine, mittemärgamine + joonis. Märgamine ja mitte-märgamine on nähtused, mis esinevad vedeliku ja tahke keha kokkupuute pinnal. [*]Märgamise korral on tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud suuremad kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud. [*]Mittemärgamise korral on vedeliku molekulide vahelised tõmbejõud suuremad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud. 13)Milles seisneb kapillaarsus + valem? Kapillaarsus on nähtus, mis esineb peenikestes torudes
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS – ROUND 2 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik – gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik – tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS (viimane) 6.kursus 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000
soojusliikumise tagajärjel. Vedelkristall- Vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära. Pindpinevus- Vedeliku pinnakihi omadus omandada antud tingimustes võimalikult väiksem pind. Pindpinevusjõud- Jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine- Tekib vedeliku ja tahke keha vastastikmõjul ning põhjustab vedelikupinna kõverdumist tahke keha lähedal. Mittemärgamine- Vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Nt vesi ei märga rasvaseid pindu. Kapillaarsus- Vedeliku tõusmine/ langemine peentes torudes või kapillaarides. Tahkis- Aine, millel on kristallstruktuur ( molekulide paiknemisel esineb kindel kord) Tahke aine- Aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Amforne aine- Tahke aine, millel kristallstruktuur puudub ( võib voolata )
Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on temperatuuri ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel Konvektsioon- ????? Sisehõõre- nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel Pindpinevus- vedelike omadus püüda säilitada antud tingimustes võimalikult väiksem pind Märgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Mittemärgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise (sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon) Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Tahkestumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust
vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Temperatuuri tõustes väheneb. Pindpinevus on vedeliku pinnaomadus võtta kerakujuline kuju või pürgida selle poole, kui talle mingid välisjõud ei mõju. kuna vedeliku pinnal on omadus tõmbuda kokku ja kuna kerakuju pindala on minimaalne. Pindpinevusjõuks nim jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust vähendada. See on jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine ja mittemärgamine Märgamisega on tegemist sel juhul, kui vedel vooab mööda pinda tõkestamatult laiali. Mittemärgamisega on tegemist sel juhul, kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Kapillaarsus Nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses. Eelkõige tänu toruseinte ja vedeliku molekulide vaheliste mõjude tõttu. Amorfne aine Amorfne aine on tahke aine, millel kristallstruktuur puudub. Neil on vedelikele sarnaselt omadus voolata
energiatarbimise sellise tase ja meetod, mis ei segaks antud süsteemi (inimkonna) edasist energiatarbimist (eksisteerimist). · Makrokäsitlus füüsikaliste nähtuste uurimisel--käsitlus, kus tegeletakse makroskoopiliste ainekogustega. Seejuures ei eeldata aine koosnemist molekulidest. · Makroparameetrid--füüsikalised suurused, mida kasutatakse makrokäsitluses. Nende defineerimisel ei eeldata aine koosnemist molekulidest. · Märgamine ja mittemärgamine--nähtused, mis väliste jõudude puudumisel avalduvad vedelike tendentsis mööda tahkest ainest alust rohkem või vähem laiali voolata. · Metastabiilne seisund--aine olek ühes faasis selliste p ja T väärtuste juures, kus ta peaks olema teises faasis. Näiteks vesi üle 100*C normaalrõhul (ülekuumenenud vesi) või vesi alla 0*C normaalrõhul (allajahtunud vesi). Metastabiilne seisund ei säili lõpmata kaua.
vedelikus soojusliikumise tagajärjel Vedelkristallid- vedelikud, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära Pindpinevus- pinnakihi vedeliku omadus säilitada tingimuses võimalikult väiksemat pinda Pindpinevusjõud- jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele Pindpinevustegur- vedeliku pinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoone pikkuse suhe on jääv suurus Märgamine- toimub siis kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab Mittemärgamine- toimub siis kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole Kapillaarsus- nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes Ülekandenähtused- difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre Tahke aine- aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlusel ei märka Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord Amfortne aine- tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata
53. Painutage joonlauda. Joonistage painutatud joonlaud külgvaates. Näidake joonisel millises joonlaua osas on aineosakesed püsiva tasakaalu olekus, millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? Keskkohast nihutatud(allapoole), molekule kokku pressida ei anna, aga venitada annab. 54. Põhjendage aine partikulaarse ehitusega mittemärgamist. Mittemärgamine - pindpinevus ei lase pinna molekulidel vedelike.... Vedeliku molekulid hoiavad üksteist tugevamalt, pind tõmbab molekule. 55. Põhjendage aine partikulaarse ehitusega märgamist. Pind tõmbab vedelike molekule tugevama jõuga kui pindpinevusjõud. 56. Põhjendage aine partikulaarse ehitusega vedeliku pinna kokkutõmbumist. Kui mõni molekul tuleb ära, siis pind tõmbub molekuli arvel kokku.(joonis) 57
Säilitab kuju ja ruumala. Tahke aine jaguneb: 1) Amorfseks 2) Tahkiseks Ülekandenähtused Difusioon, Soojusjuhtivus,Sisehõõre. VT vihikust. Pindpinevus - vedeliku pinna omadus kokku tõmbuda. Pindpinevusjõud Jõud, mida vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine Kui vastasikmõju kahe vedeliku molekulid vahel on nõrgem, kui vedeliku ja tahke aine molekuli vahel, siis on tegemist märgamisega. Kui vedelik mööda pinda tõkestamatul laiali valgub. Mittemärgamine . Kui vastasikmõju kahe vedeliku molekuli vahel on tugevam kui vedeliku ja tahke aine moelkuli vahel on tegemist mittemärgamisega. (Kui vedelik üritab võta kera kuju. ( Vesi rasvasel pinnal)) Pindpinevustegur - Kapillaarsus Vedelike tõusumine,laskumine peentes torudes. Tahkis aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord (kristallstruktuur). Amorfne aine tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata.
vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Kapillaarsus on nähtus, mida põhjustab molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale, näiteks tahke ja vedela aine piirpinnale. Kapillaarsust põhjustab vedeliku pinna kõverdumisest (pindpinevusest) tingitud lisarõhk. Märgamine ja mittemärgamine on nähtused, mis väliste jõudede puudumisel avalduvad vedelike tendetsis mööda tahkest ainest alust rohkem või lähem laiali voolata. Vedelikud ja gaasid on isotroopsed (kehad, mille omadused on kõikides sihtides ühesugused), kristallid on anisotroopsed (mitmed füüsikalised (mehaanilised, soojuslikud, elektrilised, optilised) omadused sõltuvad sihist). 43. Tahed e kristallilised(korrapärased=kristallilised) kehad
Vedelikud On ained, mis voolavad raskusjõu mõjul. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes raskusjõu mõjul. Viskoossuseks nimetatakse takistust voolamisel, s.t. mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini, mida suurem, seda aeglasemalt voolab. Viskoossus määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. Pindpinevus on jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahus sisse Aine märgamine ja mittemärgamine sõltub jõust osakeste vahel vedelikus ja jõust vedeliku osakeste ning pinna osakeste vahel. 2 Kapillaartõusu kõrguse valem h = g r -pindpinevus; -vedeliku tihedus Vedeliku kapillaartõusu kõrgust on võimalik reguleerida muutes vedeliku pindpinevust või muutes kapillaaride läbimõõtusid. Kohesiooni jõud - jõud osakeste vahel vedelikus Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel
Vedelikud On ained, mis voolavad raskusjõu mõjul. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes raskusjõu mõjul. Viskoossuseks nimetatakse takistust voolamisel, s.t. mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini, mida suurem, seda aeglasemalt voolab. Viskoossus määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. Pindpinevus on jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahus sisse Aine märgamine ja mittemärgamine sõltub jõust osakeste vahel vedelikus ja jõust vedeliku osakeste ning pinna osakeste vahel. 2 Kapillaartõusu kõrguse valem h = g r -pindpinevus; -vedeliku tihedus Vedeliku kapillaartõusu kõrgust on võimalik reguleerida muutes vedeliku pindpinevust või muutes kapillaaride läbimõõtusid. Kohesiooni jõud - jõud osakeste vahel vedelikus Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel
Seda jõudu avaldab vedeliku pind pinnaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusega on seotud pindade märgamine. Märgamine vedelik valgub pinnal laiali. Esineb kui vedeliku molekulide ja pinna molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide vahelised pindpinevusjõud. Kui vedelik püüdleb antud pinnal kera kuju poole on tegemist mittemärgamistega. Mittemärgamine kui vedeliku ja pinnaosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku molekulide vahel mõjuvad pindpinevusjõud. Pindpinevusjõudude arvutamise valmid: F = F = S Pindpinevustegur alfa on arvuliselt võrdne jõuga, millega pind tõmbab ühikulise pikkusega kontuuri. Kapillaarsus Kapillaarsus vedelike tõstmine ja laskumine peenikestes torudes. 2 h= g r Vedelikusamba kõrgus.
Seda jõudu avaldab vedeliku pind pinnaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusega on seotud pindade märgamine. Märgamine – vedelik valgub pinnal laiali. Esineb kui vedeliku molekulide ja pinna molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide vahelised pindpinevusjõud. Kui vedelik püüdleb antud pinnal kera kuju poole on tegemist mittemärgamistega. Mittemärgamine – kui vedeliku ja pinnaosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku molekulide vahel mõjuvad pindpinevusjõud. Pindpinevusjõudude arvutamise valmid: F F S Pindpinevustegur alfa on arvuliselt võrdne jõuga, millega pind tõmbab ühikulise pikkusega kontuuri. Kapillaarsus Kapillaarsus – vedelike tõstmine ja laskumine peenikestes torudes. 2 h Vedelikusamba kõrgus. g r Ülekandenähtused vedelikes
Seda jõudu avaldab vedeliku pind pinnaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbav vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusega on seotud pindade märgamine. Märgamine vedelik valgub pinnal laiali. Esineb kui vedeliku molekulide ja pinna molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide vahelised pindpinevusjõud. Kui vedelik püüdleb antud pinnal kera kuju poole on tegemist mittemärgamistega. Mittemärgamine kui vedeliku ja pinnaosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku molekulide vahel mõjuvad pindpinevusjõud. Pindpinevusjõudude arvutamise valmid: F F S Pindpinevustegur alfa on arvuliselt võrdne jõuga, millega pind tõmbab ühikulise pikkusega kontuuri. Kapillaarsus Kapillaarsus vedelike tõstmine ja laskumine peenikestes torudes. 2 h Vedelikusamba kõrgus. g r Ülekandenähtused vedelikes Difusioon sõltub temperatuurist
Pindpinevus on jõud, mis rakendub pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse; tingituna pindpinevusest püüab vedelku osake võtta maksi-maalselt kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata, kui < 90 o, kui > 90o, siis vedelik ei märga substraadi pinda. Äärenurk tekib mingist punktist vedeliku ja gaasi vahelisele piirpinnale tõmmatud puutuja ja tahke faasi vahele. Kui äärenurka ei moodustu, on tegemist täieliku märgumisega. Aine märgamine ja mittemärgamine sõltub jõust osakeste vahel vedelikus ja jõust vedeliku osakeste ning pinnaosakeste vahel. Kohesiooni jõud on jõud osakeste vahel vedelikus. Adhesiooni jõud on jõud vedeliku osakeste ja pinnaosakeste vahel. 1) Fadh > Fkoh , siis märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline 2 kapillaari raadiusega h = g r -pindpinevus; -vedeliku tihedus . 2) Fadh < Fkoh , sel juhul on mittemärgav vedelik
annaabi.ee 
