Rahvusvahelised suhted Rahvasteliit Loodi Pariisi rahukonverentsil. Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikidevaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamist rahvaste vahel. Idee autor oli Ühendriikide president Wilson. Loomise dokumendile kirjutas alla 44,eelkõige võitjate leeri kuulunud riiki. USA selle liikmeks ei saanud.Algul ei võetud sinna ka Saksamaad ja tema liitlasi. Ka Nõukogude Venemaa jäi kuni 1934.a sellest välja. Riigid võtsid endale kohustuse mitte ohustada teiste riikide iseseisvust. Sellele hoolimata Rahvasteliit ei suutnud sõda ära hoida. Nõrkus seisnes selles, et iga riik võis ise otsustada kas nõustub Nõukogu sanktsioonitaotlustega. Nõukogus aga võeti otsuseid vastu ükshäälselt, seega piisas 1 häälest, et otsus jääks langetamata. Locarno konverents Toimus aastal 1925. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Saksamaa v...
Kriisid Ida-Euroopas 1. Miks nimetati Hruštšovi võimuloleku aega ka sulaajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Hruštšovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus , pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus Suurendati kogu maal maisikasvatust, tõsteti toiduainete hindu, tühistas piiranguid erinevates eluvaldkondades, rahvamajandusnõukogu ( liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle). Miks nimetati Brežnevi aega Nõukogude Liidus stagnatsiooniajaks? Iseloomustapoliitilisi ja majanduslikke olusid Brežnevi ajal. Sest sel ajal toimus Nõukogude Liidu majanduses, poliitikas ja vaimuelus seisak . Poliitika Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud, stagnatsioon , parteisisene võimuvõitlus. Majandus Stagnatsioon, ei suudetud maailma tehniliste progressidega kaasa minna, 80-ndate lõpus oli kõikehõlmav kriis. 3....
Ajalugu V II maailmasõja algus ja sõja esimesed aastad 1930. aastate pollitiline olukord eelmise perioodi materjal. Saksamaa ja Versailles'i süsteem Saksamaa lõhkus Versailles'i süsteemi, Saarimaa liitus Saksamaaga, oli sõjaväekohustus, arendati sõjaväge ehk laevastikku ja lennuväge, mindi Reini demilitariseeritud tsooni. Olid sõjakolded Hispaanias kodusõda, Mandzuurias konflikt. Rahvasteliit tegeles rahustamispoliitikaga. Saksamaa ja Jaapan tegid Antikomiterni-pakti kommunismi vastu. Itaalia ründas Etioopiat. 1937. aastal tutvustas Hitler oma uut välispoliitikat välissakslaste kaitsmist. Ansluss tähistab Austria liitmist Saksamaaga, aga selle kava ,,Otto" oli tehtud juba 1936 ja 1937 aastal. 1937. aasta novembris tegi Hitler Austriale ettepanek sõlmida sõja- ja tolliliit, kuid nad ei olnud huvitatud. Hoolimata sellest, et Austria oli autoritaarne, lükati plaan tagasi, mis pingestas ...
11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu(sellega lppes 1.ms tegevus) 28.juuni 1919 Versailles' rahuleping-SM kaotas oma alad, pidi maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leeven...
22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950 aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismi maad VASTUOLULINE ,,SÕPRUSÜHENDUS Kõik sotsialismileeri kuuluvad r...
1930-rahvasteliit ei suutnud taltsutada sõjakaid suurriike. mussoliini tahtis et vahemeri muutuks itaalia sisemereks. saksa laienemine 1933-1939. 1930 lõpus-sõjakad suurriigid hakkasid innukalt oma vallutuskavasid teoks tegema. hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine. 1938-hitler hakkas oma ideid ellu viima. esmalt okupeeris saksamaa austria.(anlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini. müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29. sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana. 1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola...
SAKSAMAA II MS EELHTUL: HITLERI SISEPOLIITIKA:(1933-1945:kolmas riik). hepartieline ssteem(NSDAP) ja ks juht ehk "Fhrer". Isel. oli partei ja riigiaparaadi htesulandumine. Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia)...
Kas Esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimene maailmasõda algas aastal 1914 ja kestis aastani 1918. Esimest maailmasõda tunti kaevikusõjana, mis kaasas suurt osa maailmas ning kus langes üle 9 miljoni inimese. On teada, et ükskõik millise sõjategevuse tagajärjel on alati kannatajaid, aga kas Esimeses maailmasõjas oli ka võitjaid? Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Riigid ei osanudki aimata, et sõda võib puhkeda, sest esiteks poleks see olnud globaliseerumise tõttu kasulik ning üleüldse alahinnati ohtu, romantiseeriti sõda, puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad instituudid ja sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. 1918 aasta veebruaaris okupeeriti Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest Saksa vägede poolt. 15. Juulil a...
II 1914-1924 | MS EELDUSED PHJUSED JA ALGUS: Esimese maailmasja puhkemise phjused: 1)Suur-Britannia ja Saksamaa vitlus liidrirolli prast maailmas 2)Venemaa ja Austrai-Ungari huvide prkumine Balkani pssirohukeldris 3) suurriikide liidusuhete mehhanism 4) imperialistlik poliitika 5)natsionalism, militarism, kultuurierinevus BALKAN: bosniaserblane Gavcivo Princip tappis Austria-Ungari trooniprija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas keisririik sja Serbia vastu. See kik kivitaski esimese maailmasja, mis kestis 1914-1918. Sdivate koalitsioonide lplik koosseis : 1) Antant - Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia (1915) ja Rumeenia . 2) Keskriigid- Saksamaa, austria-Ungari Trgi ja Bulgaaria. SJAPLAANID: Kaks rinnet- lne ja ida rinne. Saksamaa rnnaku aluseks...
II Maailmasõja eellugu 1. Mis riik vallutati esimesena Saksama poolt ning mis kuus/aastal? 2. Mida tähendab anluss või millega on see seotud? 3. Mis riigi alasid nõudis Hitler järgmisena ning mis kuus/aastas? 4. Mis riigi peaminister üritas leida lahendust? Mis oli mehe nimi? 5. Kus, mis riigid ning millal kirjutasid alla kokkuleppele? 6. Millal vallutasid sakslased kogu Tehhoslovaia? Miks oli see võimalik? 7. Mis riigi linna sakslased endale nõudis? Mis alad nad okupeerisid? Mis riigile suruti peale majanduslepe? 8. Millal ning mis riigi valltasid Itaalased? 1. Austria, 1938 märts 2. Idee, mis tekkis peale I-mest Maailmasõda, kui väideti, et Austria ei suuda ise majandusega toime tulle ning ta tuleks st liita Saksamaale. 3. Tehhoslovakia, sügis 1939 4. Suurbritannia. J.A.Chamberlain 5. Münchenis, Itaalia/Saksamaa/Suurbritannia/Prantsusmaa, 29 sept 1938 6. 1938 kevadel. Teised suur...
Sammhaaval uue sõjani: · Austria anluss- 1938a esitas Hitler Austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside · 1935 a tühistas Saksamaa versailles lepingu. vabastamist,austria alistus,Saksa väed marssisid riiki ning teatasid Austria liitmisest · Astus välja rahvasteliidust Saksamaaga.Rahvahääletus näitas austerlaste toetust ühinemisele. · Viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Müncheni sobing- Hitler nõudis ...
NÄIDISARUTLUSED Kuidas valitseti Eesti Vabariiki aastatel 1920-1940 ? Tallinnas 24. veebruaril 1918 iseseisvaks kuulutatud Eesti Vabariik sai õieti funktsioneerima hakata pärast Vabadussõda (28. nov 1918 2. veebr 1920 Tartu rahu), kui 15. Juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, mis tolleaegses Euroopas paistis silma oma demokraatlikkusega: valitsemisvorm oli parlamentaarne ning kõrgeim suverään oli rahvas. Samas võis esmalt edumeelselt inimesekeskses demokraatias leida ka varjukülgi, nimelt oli rahvaesinduse parlamendi kätte kogunenud suur võim, mis polnud tasakaalus valitsuse omaga, samuti leidsid parlamenti tee suhteliselt paljud erakonnad. See kõik viis vähemusvalitsuste ning valitsuse-parlamendi vaheliste lahkhelide tõttu tihedate valitsuskriisideni (20-ndatel oli valitsuste keskmine eluiga 11 kuud). Teatud mõttes on nende kriiside taga valitsuse ja parlame...
KOOL Nimi VÕRKPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................3 1.VARUSTUS.............................................................................................................4 1.1 Mänguala...............................................................................................................4 1.2 Võrk.......................................................................................................................4 1.3 Pall.........................................................................................................................4 2.MÄNG....................................................................................................................
Esimene Maailmasda Esimene maailmasda (algselt Maailmasda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. heski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sdureid Sja lppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi lestusu jrel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasjas. Euroopa riikide piirid muutusid sjategevuse tagajrjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dnastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid vimu sja jooksul vi vahetult prast seda. Esimene maailmasda sai tuntuks kaevikusjana, seda eelkige Lnerindel. le 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennuki...
Kordamisküsimused II maailmasõjast 1. Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel; Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi kolfliktikoldeid: 1) 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles'i rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid keelatud. 2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni...
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega p...
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
