Karge meri August Gailit Tegelased: 1) Neemi Anders (Andersite peretütar) 2) peremees Peeren Anders 3) Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) 4) Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund 5) reeder Toora Jookus 6) halastajaõde Eljen Karre 7) Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm 8) postivedaja Tehve Lamm 9) professor Amadeus Lokk 10) Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, 11) Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, 12) Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, 13) Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg 14) pastor Joosep Lund 15) pastori tütar Kelli Lund 16) vana Lööne, pime nägija, väidetavalt nõid 17) pastoraadi teenija Meedla *Andres Oorema 18) Teo Praakel 19) Katrina Ruhve, Matt Ruhve pruut ja naine (suurelt maalt, arvatavasti Raudmaa kihelkonnast) 20) peremees Matt Ruhve 21) leitnant Andrus Sauvere 22) küla...
Peipsi järve kooslus Jaanika Vichterpal 11.b Sissejuhatus Peipsi järv asub Eesti idapiiril ja on suuruselt Euroopa viies järv, mis on juba ammustest aegadest kuulus oma kalarikkuse poolest ja siin on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest ajast tuntud sibula- ja kurgikasvata...
Mereteemaline kirjand Kunagi, kui ma läksin paadiga merele kalu püüdma, juhtus üks huvitav lugu: Hommikul, kui üles ärkasin, tundus tulevat tavaline suvepäev. Ma käisin söömas, pesin hambad puhtaks ja läksin õue. Lõuna ajal tuli isa mu juurde ja tegi ettepaneku minna paadiga sõitma. Esialgu ma kahtlesin, kas minna, sest väljas oli üsna tuuline, aga päike paistis ja olin nõus minema. Hakkasime paadi juurde minema ja muidugi võtsime süüa ka kaasa. Nägin, et isa pani millegipärast vihmausse ka kaasa, aga ma ei teadnud, miks. Paat oli umbes 0.5 kilomeetrit läbi kadakase karjamaa minnes. Liikusime aeglaselt, sest pidime jälgima, et rästikuid poleks. Kui kohale jõudsime, siis nägin, et paadis oli juba 2 õnge ees. Siis taipasin, et läheme paadiga merele kala püüdma. Me panime päästevestid selga ja hakkasime Orissaare poole aerutama. Umbes poolel merel me peatusime ja valmistasime õnged ette, et kala püüdma hakata. ...
Jaan Kruusvall ,,Pilvede värvid" Tegevustik: 1944. aastal, väikeses külas. Esimene vaatus Ants saadetakse sõtta, kõik on selle üle kurvad, pime tädu kudus talle kindad. Toimub suur pommitamine, tädi peitis end suurest hirmust keldri, kõik muretsevad Irma pärast. Tahavad tädi tütrele ja tütretütrele süüa viia Tallinna. Ema ja isa on väga vanad, tervis pole eriti hea, ainuke abikäsi on Ants. Ants saatis neile kirja, kuidas õpetab Suure-Jaanis noorsõdureid. Irma poeg Väino on surnud ja otsustab seetõttu mehega Saksamaale sõita. Irma küsis vanematelt selleks raha, isa ostis päranduseks renditalu ja Irma jätab perega hüvasti. Kogu öö jälle pommitas, Ants saadeti rindele. Ema ja isa jutustavad normidest, tööst, inimestest jne. Soomest käivad paadid millega põgenetakse, Magda ja Helin teatavad, et tahavad ka põgeneda Soome ja sealt edasi Rootsi. Küsisid jälle raha selleks. Tädi lootis peale sõda välismaale h...
Agatha Christie ,,On kurjust päikese all" Tähtsamad tegelased: Hercule Poirot Arlena Marshall Linda Marshall Kenneth Marshall Patrick Redfern Emily Brewster Poirot`l tekib tervisega probleeme ja miss Lemon organiseerib talle puhkuse väikesel saarel Devoni ranniku ääres. Aga niipea, kui Poirot jala maale saab tajub ta õhus pinget. Vestelnud teiste puhkajatega, saab talle selgeks, et oodata võib kõige hullemat... Ja tõepoolest, õige pea leitakse rannalt näitlejanna Arlena Marshall´i laip ning Poirot`l tuleb taas välja selgitada, kes naise tappis. Arlena Marshall oli ilus , võluv, ta oli naine kellesse mehed kergesti ära armuvad ja kellest nad ka kiiresti tüdinevad. Arlena Marshall oli abielus Kenneth Marshall´ga, kuid neil ei olnud õnnelik abielu. Pr.Marshall´il oli salasuhe Partrick Redfern´ga, kes olid samal saarel koos, kuid ka Mr.Redfern oli abielus Christine Redfern´iga. Linda Marshall oli Kenneth Mershall´i tütar, ke...
LOODUSEETIKA Looduse eetika on teadus, mis püüab leida täpset viisi kuidas inimene suhtleb loodusega, selle aluseks on inimkonna ja looduse ellu jäämine. sa pead toetama et elu jääks maapeal kestma sa pead hea seisma et inimkond jääks kestma sa pead vältima kõike mis ohustaksid elu ja inimkonna püsima jäämist maa peal. Kui sa ei taha siis sa ei ole kohustatud jälgima neid reegleid aga varem või hiljem sa märkad et lihtsam on elada loodusega kui selle vastu Paljud arvavad et loodus mängib inimesega pannes vulkaanid purskama ja mere vahutama, tegelikult on see kõik inimese enda tegevuse tagajärjed, mis toimib nagu karistus. kui inimkond peaks kasvama veel siis see peatatakse erinevate faktorite poolt nagu otsa saab toit ja vesi , pinged ühiskonnas viivad sõdadeni, inimesed surevad enne aegselt haigustesse energia raiskamine viib süsinik di oksiidi suurenemisele atmosfääris, mis oma korda põhjustab kli...
Tom Sawyer (Mark Twain) Peategelased : Tom Sawyer, Huckleberry Finn, Indiaani Joe, Joe Harper. Tom Sawyer on noor poiss kes elab 19. sajandil Ameerikas kusagil väikeses linnas. Talle meeldivad väga seiklused ja ta võtab osa igast seiklusest, mis ette tuleb. Tom teeb aga ka palju pahandusi ja saab nende eest ka oma tädi Pollylt karistada. Üks päev kohtub ta Huckleberry Finniga, kes elab tänavatel ja ei suhtle oma vanematega. Ükski selle linna lapsevanem ei taha, et nende laps suhtleks Huckiga. Ükspäev kui Tom kohtub Huckiga saavad nad sõpradeks ja hiilivad iga öö väljas. Neil tuleb mõte vaime välja kutsuda ja nad võtavad vajalikud asjad ning lähevad surnuaeda. Surnuaias nad näevad 3-e inimest : Doktor, Muff Potter ja Indiaani Joe. Nad hakkavad Doktori jaoks hauda lahti kaevama (tol ajal oli keelatud uurida anatoomiat inimeste laipade kaudu ja sellepärast pidi se...
Jaanipäev-24.juuni Jaanipäevonüksaastatähtsaimpüha. Jaaniõhtulsüüdatijaanituli.Tulisüüdatimäepeal,kiigeplatsilvõipikateibaotsas. Lõkkeplatsehitijaanikaskedega.Kasedviidikatuppa.Kaseokstesttehtijaanisauna vihad,sestjaanipäevalolitavakskäiasaunas. Kunajaanitulesuitsolitervendav,siisinimesedkäisidläbisuitsujahüppasidüle tule. Jaanitulejuurestantsiti,lauldi,kiiguti,mängitiringmänge,peetijõukatsumisi. Tuleääressöödipühadetoitu(sõir,korbid,piimatooted)jajoodijaaniõlutvõikalja. Järve, jõe ja mere ääres sõideti jaanilaupäeva öösel ka paadiga ja põletati seal tõrvikuidvõiküünlaid. Kunajaaniööolimaagilineaeg,siissaiselöölennustadajaomatulevikkumäärata. Üksvõimalusolijaaniöölsõnajalaõitotsida.Sõnajalaõisõitsebainultjaaniööl.Kes selleõieleidis,pidisaamarikkaksjaõnnelikuks,samutihakkastamõistmakõigi lindude,loomadejainimestekeeltningsaiteadmisedkõigimaailmaasjadekohta. Sõnajalaõit tuli reeglina otsida üksinda ja leitud õis tuli viia kohe mets...
Matsalu rahvuspark Matsalu looduskaitseala Asub Lääne- Eestis Pindala on 48 610 ha Loodi 1957. aastal Pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks Liigid 275 linnuliiki 49 kalaliiki 48 imetajaliiki 772 liiki soontaimi Arvukamad pesitsejad lindudest on kormoran, hõbekajakas ja hahk Matsalu rahvuspark Pääseb tutvuma jalgsi, jalgrattal ja Matsalu lahel paadiga Linnuvaatlejatele on mitmeid vaatetorne Igal sügisel toimub Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival Kasutatud allikad http://www.matsalu.ee http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/rahvusp argid/matsalu http://www.loodusemees.ee/aa/mi/000927aa065 .jpg http://www.loodusring.ee/pildid/2008/sugis/Mats alu.jpg
VILSANDI Asukoht Saare maakond Kihelkonna vald Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandile saamine Vilsandile saab sõita paadiga Papisaare sadamast ning madala veetaseme korral maastikuautoga Kuusnõmme poolsaarelt Matkarada, mis saab alguse Kuusnõmme poolsaarelt ning viib läbi Käkisilma Väike- Vilsandile. Kohad kuhu minna Vilsandi rahvuspark Erinevad vaatetornid Viidumäe looduskaitseala Mihkli talumuuseum Kapa talu loomaaed Karujärve spordibaas Mõisad ja külad Loona mõis Pilguse mõis Pidula mõis ja mõisapark Leedri küla Karala küla Muud tegevused Taimeretked Ratsamatkad Kalal käimine Lindude ja hüljeste vaatlemine Ööbimine Hotelli tüüpi majutus: Pilguse mõis ja Loona mõis Turismitalu: Mardi talu, Anni turismitalu, Sülla ökotalu, Aida puheküla jne. Puhkemajad ja kämpingud: Kipi-Koovi matkakeskus, Kihelkonna suvekodu, Reinu ratsatalu, Lehtsa puhkemaja jne. Kasutatud materjal http://www....
Fridebert Tuglase novell ,,Maailma lõpus" Fridebert Tuglase sümbolistlik novell on otsene edasiarendus "Kalevipoja" teekonnast maailma lõppu. Merereisijad jõuavad tundmatu saareni ja väike seltskond läheb paadiga maale, teiste hulgas ka noor laevapoiss. Hommikul ärgates avastab noormees, et ta on üksinda saarele maha jäetud. Noormees kohtab hiiglasi, tütart ja tema isa, kes võtavad ta enda juurde elama. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkab kirg. Hiidneitsi kirg on nii joobnustav kui ka kurnav. Noormees püüab korduvalt põgeneda, kuid hiidneitsi saab ta kätte. Noormees ei suuda seda kirge, mis teda jõust tühjaks kurnab, enam taluda ja tapab hiidneitsi. Saarelt põgenedes eksleb ta maailma erinevates nurkades, kuni jõuab koju. Kuid ka kodu ei paku talle enam rahuldust, inimesed on võõrad, liiga piiratud ja mõistuslikud. Nii jääbki noormees maailma rändama.
SININE KOOBAS EHK GROTTA AZZURRA Tony Uibopuu Sinine Koobas. Sinine Koobas (Grotta Azzurra) on Itaalias asuva Capri saare kõige kuulsam vaatamisväärsus. Päikesevalgus, mis mööda vee-alust süvendit koopasse tuleb loob läbi merevee sinise peegelduse koopa seintele. Kõige mõjuvam on Sinine koobas keskpäeval, kui päikesevalgus veepinnalt peegeldudes koopaseintele müstilisi kujundeid maalib. Üldised andmed. Pikkus -54m Laius – 15m Kõrgus -30m Kuid koopasuu, mis on ainus sissepääs ja kust paadiga sisenetakse, on vaid 1m kõrgune. Ajalugu. Sinine Grott oli avastatud juba roomlaste poolt, mida tõendavad sealt leitud antiiksed kujud. Kohalikud elanikud nimetasid Grotti lähedalasuva sadamakoha Gradola nimega, kuid koopas käimist välditi. Väidetavalt olla seal elanud nõiad ja koletised. Sinise Koop...
Hanerahu ehk Anerahu on 1,2 hektari suurune asustamata laid Vinameres Hiiumaast kagus. Saar asub Phalepa valla territooriumil ja kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevndisse. NIMI: Uuematel Nukogude-aegsetel kaartidel ja ka mitmetel 1990ndate kaartidel kasutatakse nimevormi "Anerahu", maastikukaitseala materjalides aga "Hanerahu" ning vanematel venekeelsetel kaartidel "?????????" vi "?????-????". Nhtavasti on saar nime saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede jrgi. Saar sai nime ajal, kui ta oli veel krgveega mneti leujutatav. Vanematel kaartidel on Anerahuks ("???-????", "???????") nimetatud ka teist Hiiumaa laidu, Langekare. ASUKOHT: Hanerahu geograafilised koordinaadid on 58 45' N, 23 6' Ekoordinaadid:58 45' N, 23 6' E. Laid on phja-luna suunas piklik. Muhule on Hanerahu ligemal kui Hiiumaale: Tammiski nukist jb see 7,7 km phja poole, Salinmme poolsaarest aga 12,3 km kagusse. Teistest Hiiumaa...
Geraldil oli suur pere kaks venda Leslie ja Larry, õde Margo ja tema ema. Gerry pere elas Inglismaal, kuid kuna kogu perel olid probleemid tervisega, kolisid nad Kreekasse, Korfu saarele. Nad hakkasid elama maasikaroosas majas, mis oli väike, aga mugav. Nad said sõbraks Spiro ning paljude teiste külaelanikudega. Gerald aga uuris loomi ning tõi neid endale koju. Kuid kuna Geraldi vanem vend kutsub endale liiga palju külalisi kolitakse teisse majja mis on tibukollast värvi. Tänu jahile läheb teine korrrus põlema, ning sellepärast kolitakse teisse majja, mis on juba lumivalget värvi. Siis saab Gerald endale õpetaja Georgi. Georg aitab tal õppida paljusid aineid, kuid kõige rohkem meeldib Geraldile loodusõpetus, samuti hakab Gerry päevikut pidama ning raamatut kirjutama. Sünnipäevaks saab Gerry palju loodusasju ja paadi, mille talle valmistab Leslie. Gerald korraldab nüüd sõite paadiga, ning piknikke. Sünnipäevale tuleb palju inimesi,...
Maailma lõpus Lühikokkuvõte. Merereisijad jõuavad tundmatu saareni ja väike seltskond läheb paadiga maale, teiste hulgas ka noor laevapoiss. Hommikul ärgates avastab noormees, et ta on üksinda saarele maha jäetud. Noormees kohtab hiiglasi, tütart ja tema isa, kes võtavad ta enda juurde elama. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkab kirg. Hiidneitsi kirg on väga väsitav ning sellepärast püüab noormees korduvalt põgeneda, kuid hiidneitsi saab ta kätte. Noormees ei suuda seda kirge enam taluda ja tapab hiidneitsi. Saarelt põgenedes eksleb ta maailmas ringi kuni jõuab koju. Kuid ka kodu ei paku talle enam rahuldust, inimesed on võõraks jäänud. Nii jääbki noormees maailma ringi rändama. Peategelase iseloomustus. Hiidneitsi ilus, noor, heatahtlik, vastupandamatu, järeleandmatu, oma iha peale surumine. Puänt. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkas kirg ja iha üksteise vastu. Lõpuks ei suutnud noormees enam hiidneitsi kirg...
KIRJANDUSE KT. RENESSANSS 1. Renessanssi mõiste, tunnused, 3 esindajat. · Renessanss on kirjandusvool, mis võtab eeskuju antiikkultuurist ja mida iseloomustab humanism, inimese ja inimlikkuse kaitse ning individuaalsuse rõhutamine. · 3 esindajat: Boccaccio, Cervantes, Shakespeare 2. Dante jumalik komöödia, iseloomusta ( põrgu, puhastusmägi) + arvude sümbolid · Lugu käigust allmaailma, värsivormis, loos on palju mõistukõne, teel kohtas palju tuntuid tegelasi, kes on silma paistnud reetlikuse või mõnu muu patuga. Panter, lõvi, hunt on seal inimlike pahede kehastaja. · Põrgu põrgu oli jaotatud 9saks ringiks. Mida allapoole läks, seda kurjemad ja halvemad inimesed seal olid. Kõige põhjas oli Lucifer. Tema lõugade vahel oli Juudas (reetis Jeesus Kristuse) ja Brutus, Cassius ( reetis Caecari). · Puhastusmägi Inglid viisid paadiga puhastusmäe jalamile, kus kirjutati kõi...
RICHARD UUTMAA Richard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta on sündinud 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935, lõpetas N. Triigi meistriateljees. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a Tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse ning 1939. a sai ta KKSKV maalistipendiumi. Ent juba 1944. aasta sügisel oli ta Tallinnas ning sai esimeste seas Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu liikmeks. Pärast sõda töötas Uutmaa kuus aastat Riikliku Tarbekunstiinstituudi õppejõuna, kuid pärast 1950. aastat kuni oma surmani 1977. aastal oli ta vabakunstnik. Uus aeg esitas muidugi uusi nõudmisi. Andeka kunstnikuna omandas ta suhteliselt kiiresti selle temaatilise ning tehnilise arsenali, mida uus kunstipoliitika nõudis. Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata j...
KURESSAARE PÕHIKOOL. REFERAAT. ,,VIIETEISTKÜMNE AASTANE KAPTEN" Koostaja: Nemo Usin Juhendaja: Merike Olo 2010/02/23 SISUKORD. 1.Peategelased... 2.Raamatu lühikokkuvõte... 3.Autorist... 4.Arvamused.../Minu arvamus... 5.Pilte raamatust... PEATEGELASED. Dick Sand-viiesteistkümne aastane kapten prõua Weldon-Pilgrimi omaniku naine väike Jack-prõua Weldoni poeg sugulane Benedikt-Jacki ja prõua weldoni sugulane Herkules,Akteon,vana Tom,Bat ja austin- viis neegrit kes leiti uppuva laeva pardalt Negoro-paha mees/Pilgrimi kokk Harris-ka paha mees keda nad kohtasid Aafrika rannikul Kapten Hull-Pilgrimi algne kapten Nan-prõua Weldoni abiline Dingo-koer kes leiti uppuva laeva pardalt RAAMATU LÜHIKOKKUVÕTE. Kahemastilisel pilg...
Millised olid eestlase valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi armeedes, nendeks olid: Soome, Saksa ja Nõukogude armeed. Vähesed eestlased sõdisid ka teiste riikide poolel, aga neid oli minimaalselt. Some sõjaväes sõditi peamiselt vabatahtlikult ja enamasti need mehed, kes ei tahtnud minna ei Punaarmeesse, ega ka Saksa sõjaväkke. Punaarmees võidelnud eestlased olid sinna sattunud peamiselt sundmobilisatsiooni käigus, aga mõned ka vabatahtlikult. Saksa relvajõududes sõdisid eestlased algul vabatahtlikult, kuna lootsid kätte maksta Nõukogude Venemaale, hiljem aga seadsid ka sakslased sisse sundmobilisatsiooni ja eesti mehed pidid minema Saksa sõjaväkke sunniviisiliselt. Paljud mehed, kes üldsegi sõjaväkke minna ei tahtnud põgenesid läände ja võtsid ka pere kaasa, paadiga Rootsi põgenesid ka need, kes lihtsalt oma elu pärast ka...
August Gailiti looming. Aasta. Teose nimi. Märkmed sisust 1910 Kui päike läheb looja. 1918 Muinasmaa. Kujutab kahe kunstiinimese seiklusi Eesti taludes 1917 Saatana karusell. Novellikogud, mis sisaldavad novelle, mis kujutasid 1919 Rändavad rüütlid. maailmalõpu- meeleoslusid ja pidu katku ajal 1924 Purpunane surm. Kujutab saart, kus pääseb valla salapärane purpurtõbi, mis nakatab ainult mehi. 1925 Vastu hommikut. Novell kujutab kukk Keril Kerkerilli, kellel on väga romantiline unistus lennata lõunamaale. ...
Õuduste saar Kord ühel suurel ookeanil, seilasid väikese paadiga kolm tüdrukut : Mann, Merlin ja Triin. Nad olid eksinud ega teadnud kuhu minna. Natukese aja pärast märkasid nad ühte saart. Tüdrukud olid rõõmsad ja hakkasid sinna poole sõudma. Jõudes saarele, hakkasid nad endile midagi hamba alla otsima. Nad kolasid seal ringi mõned tunnid ja kõhud said neil täis. Saabus öö ja Mann hakkas pimedust kartma. Nad otsisid endale varjualust ja leidsid ühe koopa. Paar tundi maganud, tõusis Merlin üles ja vaatas, et nad on sinna koopasse lõksu jäänud. Keegi oli lükanud suure-suure kivi koopa ava ette. Tüdrukud hakkasid kartma ja uut väljapääsu otsima. Nad kobasid pimeduses, kuni lõpuks saabus hommik ja ühest seinast hakkas paistma hele päikesevalgus. Triin hakkas kive eest ära lükkama ja lõpuks oli ava juba nii suur, et tüdrukud mahtusid sealt läbi. Ehmunud ja hirmust värisevad Triin, Merlin ja Mann hakkasid randa...
Matsalu rahvuspark Sisesta nimi ja klass 2010 a. Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asukoht 3. Matsalu rahvuspargi tähtsus 4. Külastamine 5. Kasutatud allikad Sissejuhatus Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Asukoht Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis. Hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Rahvuspargi keskus asub Penijõel. Pindala 48 610 ha. Matsalu rahvuspargi tähtsus Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas. Väga hea koht linnuvaatlejatele. Mär...
Ilon Wikland, sünninimega Maire-Ilon Pääbo on Eesti päritolu Rootsi kunstnik ja illustraator. Ta on sündinud 5. veebruaril aastal 1930. Ta on tuntud Astrid Lindgreni raamatute illustreerijana. Oma lapsepõlve veetis Ilon Haapsalus, kuid alustas oma õpinguid Tallinnas. 1944. aasta sügisel saatis vanaema 14-aastase Iloni koos kooliõe perega sõjajalust paadiga Rootsi, kuhu oli põgenenud ka isa pere. Tüdruk asus elama kunstnikust tädi juures ning õppis aastatel 1945-46 Akke Kumlieni raamatu- ja reklaamkunstikoolis. Ilon abiellus 1951. Aastal mereväelasega, kellega on tal neli tütart. Kui naine oli 20 aastaseks saanud, juhatati ta kokku Astrid Lindgreniga, kellele ta oma joonistusi pakkuma läks. Viimasele meeldisid iloni joonistused väga ning kirjanik andis talle kujundada oma käsikirja. Ameltlikult ilmus nende ühise raamatuna välja 1954. aastal ,,Mio, mu Mio". Sellele järgnes ,,Väikevend ja Karlsson katuselt" ning ,,Bullerby lapsed". Sealt a...
Mille poolest on eesti tuntud: Keskaegne Tallinna Vanalinn peamisi põhjuseid, miks turistid Eestisse tulla tahavad. Inimtühjad rannad - paljude võõrsilt tulijate jaoks täiesti uus kogemus Metsad - tõeliseks pärliks loodussõpradele Mõisad - oluline väärtus linnadest kaugemale reisijatele Jääteed - kogemus, mida nii kergesti unustama ei kiputa Folkloor - teisel kohal oleme meie, tibatilluke Eesti rahvas Laulu- ja tantsupidu - Meie laulu- ja tantsupeod kuuluvad UNESCO kultuuripärandite nimekirja. Rohkem kui 1500 saart Metsloomad Linnud - Eesti on lindude rändel üks olulisi peatumispaiku Lossid Saun - Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust. Kummitused ja legendid - Rikas ja pikk ajalugu ning Eesti rahva folkloorilembus on meid tondipüüdjate jaoks oluliseks sihtmärgiks muut...
Praktilise töö aruanne psühholoogias Vaatlus Pärnu Ühisgümnaasium Nimi: Styv Solovjov Vaatluse eesmärk. Vaatluse eesmärk on vaadelda, kas kala saab kätte rohkem paadist püüdes või kaldalt püüdes. Vaatluse teostan jälgides paadist püüdva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe kätte saadud kalade hulka. Vaatlusobjektid. Kalameeste püütud kalad (kalaliik pole oluline). Hüpotees. Kala tõmbab jõest rohkem välja paadist püüdev kalamees. Vaatluskoht. Reiu jõe ja Pärnu jõe ristumiskoht Pärnu linna ja Paikuse valla piiril. Vaatlusaeg: 02.10.2012 kella 12:24-14:31 Vaatluse kirjeldus. Ilusal pühapäeval läksin jõe äärde, endalgi kaasa tool ja õng. Jälgisin paadis oleva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe välja tõmmatud kalu. Kaasas oli paber ja pliiats, kuhu tegin märkmeid püütud kalade arvust. Vaatlus lõppes 14:31 kui kaldalt püüdev mees otsustas l...
MEHED EI NUTA Film "Mehed ei nuta" on valminud 1968.aastal Eesti Telefilmi poolt. Film on tund ja 20 minutit pikk ning on žanrilt komöödia. Raadios kuulutatakse, et kõik, kes kannatavad vähegi unepuuduse all koguneda haiglasse saatekirja saama. Üks seltskond mehi viiakse paadiga saarele, ühte tallu, mida tutvustatakse sanatooriumi nime all. Talu ei vastanud loomulikult meeste ootustele ning ühiselt hakatakse mõtlema põgenemisplaane. Lõpuks asi laheneb ning mehed saavad teada ka, et eksisteeris ka õige sanatoorium, kuhu mehed siiski minna ei soovinud. Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn,...
Kontrolltöö nr 5 A Lause, kirjavahemärgid 1. Täida lüngad (3) Samaväärsete osalausetega liitlauset nimetatakse............... Lauset, kus pealausele on alistunud üks või mitu kõrvallauset, nimetatakse................ Sageli esinev lausestus viga on näiteks........... 2.Moodusta sõnadega remontima, vannituba laused. (3p) Koondlause: ............................................................................................. ........................................................................................................... Rindlasue: ................................................................................................ ........................................................................................................ Põimlasue: ............................................................................................... ....................................................................................
Esse ,,Peretraditsioonide tähtsus inimese elus" Julia Snurova 11b klass Tänapäeval teema pere kohta on aktuaalne noorte seos. Siis tuleb küsimus, kas peretraditsioonid on olulised meie elus? Ühed arvavad, et see on mõttetu, aga teised vastupidi. See on keeruline küsimus ja igaüks võib oma moodi arvata. Mina arvan, et kindlasti traditsioonid on väga tähtis igas peres. Perekond põhineb traditsioonidele, sest peretraditsioonid ja kombed ühendavad kõigi pereliikmete. Nad panevad () koos üle elama muresid kui ka rõõmusid ja pere toetust tundma ning perekond muutub tugevamaks. Traditsioonidel on väga oluline roll. Mina mõtlen, et kui peres ei ole korda ja traditsioone, siis säilitada pere ei saa isegi armastus. Igas peredes on oma peretraditsioonid ja kõ...
Matsalu rahvuspark Üldandmed · Loodi 1957.a · Pindala 48 610 ha · Asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile: Lihula Martna Rindla Hanila · Hõlmab: Matsalu lahte Väinamere osa Kasari jõe alamjooksu umbes 50 meresaart Üldandmed · Keskus Penijõel,Penijõe mõisas · 1976-kanti Matsalu Ramsari nimekirja. · 2004-nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. · Registreeritud on: 275 linnuliiki 49 kalaliiki 47 imetajaliiki 772 liiki soontaimi Kultuuripärand · Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Kultuurmaastikud · Materiaalne ja vaimne pärand · Traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris · Kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotk...
Eerik Haamer Eerik Haamer sündis Kuressaares. Lõpetanud 1926 Saaremaa Ühisgümnaasiumi, õppis tulevane kunstnik 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. 1931. aastal kujundas ta krooliujumist tutvustava voldiku. Sügisel 1944 põgenes nõukogude okupatsiooni eest Vilsandilt paadiga Rootsi, kus taasühines juba sama aasta märtsis Soome sõitnud perekonnaga. 1954.aastal suri tema abikaasa Lille Haamer. Kunstniku abikaasa Lille Haamer mängis tähtsat osa Haameri kunstnikuteel ja just naise mõjutustel ja majanduslikul toel teostusid kunstniku õpingud Pallases. Rootsis oli Lille see, kes tõukas Haamerit "Kalevipoja" illustratsioonidega tegelema. 1975. aastal kolis Kungälvi, kus suri 4. novembril 1994. Haameri sõjaeelse loomingu võtmemotiiviks kujunes Ruhnu saar, kuhu kunstnik sattus oma kunstnikutee alguses uue ainestiku otsingutel. Ruhnu ainesest kujunes Haameri elu edukaim motiiv. Selliste maalide s...
Richard Uutmaa Rihard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta sündis 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939. a KKSKV maalistipendiumi. 1944- 1950 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuga. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.Eesti NSV teeneline kunstitegelane ( 1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles avaldub vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalu...
Teen matka Amazonase vihmametsas Lõuna-Ameerikas. Amazonase vihmamets jääb enamuses Brasiiliasse, osa on ka Colombias, Peruus ja Boliivias. Amazonas on üks maailma pikim jõgi, tema jõgikond ja vooluhulk on maailma suurimad. Kõigepealt on vaja jõuda Amazonase äärde. Ookeani lähedal, kus soolane vesi kaldad üle ujutab, kasvab mangroovvõsa. Neil on tugevasti hargnev õhujuurestik ja nad oskavad elada soolases vees. Amazonasel on 500-1000 lisajõge. Mööda mõnda neist saab paadiga sõita vihmametsa sügavusse. Jõe vesi on sogane. Amazonases elab üle 2000 kalaliigi. Seal võib näha näiteks kirevavärvilist ingelhaid. Jões elavad veel piraajad, kes ründavad suure parvena. Ujuma ei maksa minna, kuigi on väga soe. Jõgedes elavad kaimanid. Veel on seal alligaatorid ja erinevad maod. Kõige suurem neist on anakonda, kes oma saagi kägistab ja neelab tervelt alla.. Jaaguarid ootavad oma saaki samuti jõe kaldal. Vees kasvab viktooria. See...
Tromso Reisiplaan Üldinfo Tromso on linn Norras Tromso pindala on 2403km2 Elanikke 54 100 Koordinaadid: 69°40 N, 18°55 E Ajavahe Eestiga +2 tundi Asub Eestist ligikaudu 1150km kaugusel Valuutaks Norra kroon(NOK), 100 ööri 1,9 Eesti krooni=1 Norra kroon Kliima Ilmastik on seal muutlik Tänu Põhja-Atlandi hoovusele ei ole kliima nii külm kui sellel laiuskraadil tavaliselt. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 4°C. Madalaim registreeritud õhutemperatuur oli 18,4°C. Suvel tõuseb õhutemperatuur üle 20°C. Keskmine õhutemperatuur augustis on 10°C. Reis Tromsosse Tromsosse tasuks reisima minna talvisel ajal, kuid mõnusa perepuhkuse saad Tromsos veeta ka suvel Sinna saab minna laevaga Soome/Rootsi, edasi auto, bussi või rongiga või Eestist otse lennukiga Tromsole Augustis tasuks kohvrisse pakkida natuke soojemad riided (pikad püksid, dressipluus jne) kuid ei tohi unustada ka mõnusaid suve riideid Tromsos on palju ka vabaaja veetmis võimalusi...
Tristan ja isolde Tristan ja Isolde on film kahest armastajast, kes ei saa erinevatel põhjustel kuidagi koos olla. Tegevus toimub Iirimaal ja ka Suurbritannias. Kui Tristan sai lahingus haavata,arvati, et ta hukkus ja saadeti ta paadiga merele ja pandi põlema, nagu matustel kombeks oli. Tegelikult ei saanud Tristan surma ja kui ta keha Iirimaa kaldale uhutakse, leiab selle Isolde. Isolde päästab Tristani elu, kuid ei soovi Tristanile oma nime ega päritolu avaldada. Donnchcdh soovib teha rahu brittidega ja korraldab turniiri, lubades oma tütre turniiri võitjale. Tristan osaleb turniiril oma onu eest, kuid ei tea ,et auhinnaks on Isolde. Ta võidab turniiri ja Isolde läheb tema onule. Marke oli päästnud Tristani elu, kui ta oli laps ja oli Isolde vastu lahke. Kuid siiski hakkasid Tristan ja Isolde Marke'i seljataga kohtuma. Lõpuks üritavad nad oma suhet lõpetada, kui jäävad kõikide kuningate ees vahele. Siis lõpetava...
Meediauuring ,,Kevad võib mullusest rohkem üleujutusi tuua" Õhtuleht, 22.01.2011, Nataly Koppel. Viimasel kahel aastal on Eestis talved muutunud. On palju rohkem lund ja külma, talv on pikem, kui eelmistel aastatel. Varem tuli lumi maha alles detsembri lõpus, nüüd juba novembris. See tähendab ka kevaditi suurt uputust. Sel aastal on Eestissse ennustatud suuremat veeuputust kui varem. Uputused on alati väga jubedad. Sellel võivad olla ka kohutavad tagajärjed...
Eestlane sõjas ja võõrvõimude all Teise maailmasõja ajal esitas Venemaa Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Võimaliku sõja vältimiseks otsustas Eesti valitsus järele anda ning kirjutas lepingule alla. Kuna Eesti on väike riik ning siinne sõjavägi ei oleks suutnud suurel määral vastu astuda kõvasti suurematele vägedele, oli vaja liitlasi leida ning Eesti nägi Venemaast natukenegi kasu. Peale lepingu sõlmimist nõudis Venemaa Eestilt valitsuse vahetamist. Kuna Venemaa sõjavägi oli tunduvalt suurem, siis ei olnud mõtet vastupanu ostutuda ning Eestist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Kuna olukord riigis muutus- venelased hakkasid Eestlaste vastu relvi tõstma ning hakkasid toimuma massitapmised, siis otsustasid paljud Eestimaa pinna oma jalge alt pühkida. Palju lahkus koos tavainimestega ka kirjanikke ja luuletajaid. Nei...
Kihnu õudus Elas kord Kihnus üks vana mees, kes oli karune nagu karu, karjus nagu loom, ja kõik kartsid teda. Kui ta kodus aia värava lahti tegi, kuulis terve küla, et karune on platsis. Olid kunagi väga ammu Kihnu-Ruhnu mängud ja need toimusid vana rahvamaja platsil, kus asus enne Kihnu laululava. Parasjagu oli käimas kuulitõuge, kui kõik kuulsid, et karune on tulemas. Enamus läks kohe koju, kuna tavaliselt olid karusel kaasas ka püss ja nuga. Kuid ükskord tuli tali ja karune mõtles, et peaks tooma endale pangega hülgeliha ja võttis teepeale toidumoonaks munad kaasa. Aga tuli välja, et karune lasi hülge maha enne, kui munad otsa said. Järgmisel päeval oli karune väga rõõmus ja soovis ka osaleda mängudel, kuna tal oli palju jõudu. Ta oli nimelt mereröövel. Ükskord ta narris kaubalaeva karile, kuna ta elas Uudismaal. Tollel ajal kui ta elas, oli Kihnu väiksem ja lagedam ...
KALEVIPOEG · 1 vend VENEMAALE kaupmeheks, 2 vend TURJAMAALE sõjameheks, kolmas vend Viru randa (Kalev) · Lesk leidis kana, tedremuna ja varesepoja. Muna alla, kana peale, vares nurka. Kanast Salme, munast Linda, varesest orjatüdruk · Salme saatis ära kuu ja päikse, võttis tähe. Linda saatis ära kuu, päikse, vee, tuule, Kungla kuningapoja, võttis Kalevi · Kalev surivoodil ütles Lindale, et sünnib kolmas poeg, vennad heidavad liisku, kes saab maade valitsejaks · Peale Kalevi surma käisid Lindal kosilased, nende hulgas soome tuular, kelle Linda tagasi lükkas ja kes ähvardas ning lubas kätte maksta · Kalevi pojad läksid jahile, sel ajal sõudis tuular salaja Kalevite talu poole ja röövis Linda. Teised vennad otsustasid järgmine päev otsima minema, Kalevipoeg asus kohe teele. Irumäele jõudes saatis Uku taevast alla pikselöögi, mis tuuslari meelemärkuseta lebama...
Victoria juga maailma vägevaim veesein Victoria juga, kohalike jaoks Mürisev Suits, paistab maailma jugade seas silma sellega, et on väga ühtne ning langeb suurvee ajal katkematu veekardinana. Ja ainult suurveeaegse täiskuu ajal pakub juga mõnikord imetlemiseks imetabast loodusnähtust - öist vikerkaart.Victoria juga on maailma uhkete jugade seas äärmiselt elamuslik seetõttu, et teda saab jälgida väga lähedalt. Ta langeb kuristikku, mille sügavus on üle 100 meetri, kuid laius keskmiselt kõigest 60 meetrit. Joa vastaskaldale on loodud matkaradu, kust saab vete tantsu ohutult vaadelda. Geoloogiliselt on kuristik pragu sadade miljonite aastate eest tekkinud laavakihtides. Sadade meetrite paksune laavaväli tekkis siis, kui Gondvana ürgmanner hakkas lagunema ning algas Ameerika ja Aafrika mandri moodustumine. Kaljud, millelt Victoria juga langeb, koosnevad mustjast vulkaanilisest kivimist, basaldist. Mille poolest Vic...
Üks päev Kunda kultuuris Täna olin üks viimastest ärkajatest. Kogu pere oli naaberhüti poisi äratuse peale üles tõusnud ja nii hakkas mul üksi lavatsil külm. Isa oli peale ärkamist välja vahetanud öösel tuld valvanud venna ja kamandas nüüd esimesed tõusjad, kellel olid juba kõhud täis, metsa hagu tooma. Tõmbasin minagi siis nahad ümber ja sõin pisut eilsest alles jäänud palu. Kehad kinnitatud hakkasime päevaks uut toitu otsima. Mõned mehed ja julgemad noored sõudsid palgist tahutud paadiga kalale. Nad panid vette mõned võrgud ja asusid siis kalu luust ahingutega jahtima. Umbes kuue liikmeline kamp mehi läks metsa jahile. Nemad varitsesid saaki odade ja vibudega. Enamik naisi ja ka mina läksime metsa juurikaid, taimi, marju, pähkleid ja seeni korjama. Ülejäänud jäid elupaiga juurde kivist ja luust tööriistu valmistama või nende abil loomanahku maha lihvima. Korilema minnes võtsin kaasa nahatüki ja terava pi...
Maailm on valla-minna või mitte? Nõukogude ajal elanud inimestel oli palju vähem võmalusi kui meil praegu. Vabadust ise otsustada ja oma elu korraldada tollel ajal elanud inimestel ei olnudki. Neilt võeti selles vallas väiksemgi võimalus- neid küüditati Siberisse ning osad ulpisid küüditamishirmus paadiga tundmatusse. Tänapäeva noortel on hea võimalus välismaale minna, kuid tihti nad unustavad, et see toob kaasa ka olulisel määral riske. Minna või mitte? Minu arvates tuleks seda võimalust kindlasti kasutada eelkõige sellepärast, et saab avastada maailma, vaadata kuidas teised inimesed elavad ning avardada enda silmaringi ja maailmavaadet. Kõige parem on leida võimalus välismaale õppima minna. Tagasi tulles võid sa olla hinnatud ning sul on suurem võimalus korraliku palgaga töökohale. Sa oskad ka väärtustada rohkem seda, mis sul kodumaal on ja välismaal polnud. Viimastel aastatel on selline ,,välismaale töö...
Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I. Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II. Joh oli 19-aastane ja tuli linnast tagasi, kus ta oli õppimas...
Robinson Crusoe oli 3. laps perekonnast , ta isa ei tahtnud et ta tegeleks merel seilamisega , 1. kord kui see juhtus oli ta teel Londonisse jäi ta merehaigesks ja lõpuks tõusis torm , hiljem kui mindi paadiga tormi eest varju ühte sadamasse läks see laev seal katki , aga õnneks võttis ennem neid peale suurem ja tugevam laev. Pärast liiguti laevaga edasi ja kuna torm oli veel suur mindi järgmisesse sadamasse. Seejärel läks Robinson Crusoe laevale mis oli teed Gineasse, pärast tulid mereröövlid , kes olid Salest, kes hakkasid Robinson Crusoet taga ajama, lõpuks said mereröövlid Robinsoni kätte. Ta veeti Salesse, kus temast tehti kateni isiklik ori mitte ei viidud kuskile sisemaale. Ta käis kapteniga merereisidel , kuid üks kord otsustas et ta tahab põgeneda. Kapten visati laevast välja , ja kaptenil oli ka teine poiss nimega Xury , kes oli nõus Robinsonile truu olema. Lihtsalt edasi sõites jõudsid nad varsti kohtaesse, mis olid asustatud...
Knut Hamsun ,,Victoria" (Ühe armastuse lugu) Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I.Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II.Joh oli 19-aastane ja tuli linnast tagasi, kus ta oli õppimas. Oli linnas Vicist luulet...
Meri Meri on meile kõigile väga tähtis. Meri, see ühendab meid kõiki kuidagi omavahel. Meri võib olla nii hirmuäratavalt sünge, kui ka väga leebe ja rahulik. Meil, saareinimestel, on kindlasti kõigil oma kogemused ja mälestused merega ja teab, kui oluline on meile meri. Isegi meie ilm sõltub suuresti merest ja toidulaual võib väga tihti näha meresaadusi. Mina just väga kirglik mere suhtes ei ole, kuid ujuda oskan ja vabalajal väga meeldib mere ääres küll sõpradega või perega olla. Vahel meeldib ka üksi mereääres käia koos fotoaparaadiga, kuid seda ei juhtu väga tihit kuna ei ela just kõige ligemal merele. Siiski käin suviti sõprade juures, kes elavad merele väga ligidal ja lausa imeline on vaadata mere ääres kuidas päike tõuseb, või loojub. Käime igapäev paari sõbraga vähemalt kaks korda ujumas ja enamus päevast mõõdubki mere ääres. Eriti meeldib ujumas käia kui on suured lained, mis on s...
Jaan Kross " Wikmani poisid " 1. Kuidas oli inspektor Ambeli hüüdnimi? 2. Kes elas koos Wikmaniga? 3. Kuhu läks Wikman tervist parandama? 4. Mis keelt õppis Wikman enne oma surma? 5. Kuidas pääses 10. klass ära ladina keele tööst? Räägi sellest. 6. Millest tahtis Penno rääkida ladina keele eksamil? Mis oli tema lemmikteema? 7. Kuidas sai Jaak kinnitust, et Riks on tema rivaal? 8. Kus suri ja kuhu maeti Wikman? 9. Mida tõi Virve Jaagule reisilt? 10. Mis kooli läks Juss Pukspuu? 11. Mis oli uue direktori lemmikväljend? 12. Mis ainet andis uus direktor? 13. Uue direktori perekonnanimi ja hüüdnimi? 14. Millised koerustükid tegid poisid uue direktori tunnis? Jutusta sellest. 15. Kes tegid lõpumärgi kavandi? 16. Millistele õpetajatele otsustati märk kinkida? Jutusta mõnest märgi kättiviimisest. 17. Kuhu pani direktor poiste kingitud märgi? Mida see näitab? 18. Kelle käest said Richard ja ...
Katku Villu on väikese ja kehva talu perepoeg. Ta oli aasta aega vangis, sest ta võitle usu pärast kümmekonnaga. Lõpuks saab ta vangist koju. Ta tahtis minna järve ujuma, et linnatolm endale maha pesta. Teel järve juurde leidis ta palju jälgi. Villule oli jälgede uurimine nagu hobi, ta oskas jälgedest väga palu välja lugeda. Aga ta leidis mõned jäljed, millest ta üldse aru ei saanud. Ta mõtles, et ühed võivad olla Kõrboja Mousi jäljed, sest mitte ühelgi teisel koeral pole nii suured jäljed. Teistest jälgedest ta aru ei saanud. Villu mõtles, et äkki võivad need olla Kõrboja Anna jäljed, aga ta polnud kindel, sest kunagi teadis ta ainult Anna palja jala jälgi. Hiljem saab ta teada, et need ongi Anna jäljed ning kuuldavasti pidavat ta Kõrbojale jääma. Neli-pühade ajal olid teised järve (kaasaarvatud Kõrboja Anna). Villu aga järvele ei läinud, vaid tegi Kivimäel tööd: lõhkus, sättis ja tassis kive. Anna oli vahepeal tagasi linna läinud ja K...
,,Maailma lõpus" analüüs Loo alguses kirjeldatakse meeste laevasõitu ja merel toimunut. Seda kuidas nende eest oli must sein ja kuidas nad vaeva nägid, et sellest pääseda. Saarele jõudes tabas noormeest õnnetus, teised olid ta maha jätnud. Edasistes sündmustes tuleb tegemist hiidnaise ja mehega. Sellest kuidas noormehe ja hiidnaise vahel tärkas kirg, mis aga hiljema lõppes traagiliselt. Selles loos on väga paljusid asju kirjeldatud värvidega. Värvide kirjeldusest on detailselt aru saada tegelikku pilti. Punased ja heledad toonid kirjeldavad helgemaid situatsioone ja tumedad värvid süngemaid situatsioone. Sõnalist suhtlemist seal ei toimu. Loo põhilisteks tegelasteks on noor mees ja hiidnaine. Väga detailsel kirjeldatakse mehe ja naise vahelist armastust. Sissejuhatuses räägibki noor mees laevasõidust ja seal toimunust. Esimene kulminatsioon toimub merel, kui ilm muutus tormiseks ja merd kattis udu...
Ühiskonnaprobleem Mina leian, et meie suurim ühiskonna probeelm on prügi. Me toodame rohkem, kui suudame tarbida. See on päris kurb vaatepilt tegelikult. Kõige selle reostusmise taga on prügi. Võin näiteks tuua Taimaa(olen ise ka seal käinud). Täiesti õõvastav vaatepilt, kõik haiseb, maas on prussakad jne. Siis võtame näiteks Eesti, Eesti on küll tunduvalt etem, kuid mitte nii hea, kui ta olla võiks. Päris paljud inimesed viskavas maha prügi, kas siis ei viitsita prügikastini minna või siis noorte seas on ''popp'' visata prügi maha. Eriliselt kahju on mul nendest lindudest, kes siis maha visatud nätsu hakkavad sööma(arvates, et see on sai) ja siis seda neelatavad ja hiljem surevad piineldes. Sama asi ka kilekottidega ja kilepakenditega, linnud ja loomad söövad neid ja hiljem surevad piineldes. Toon nüüd näiteks Austraalia(olen ise ka seal viibinud). Võin absouluutselt õelda, et seal nii puhas, et ise ka ei usu....
Meeldejäänud suvetuttav Suvel kohtusin paljude sõpradega ja tuttavatega. Mul õnnestus sõlmida ka mõned uued sõprussidemed, üks nendest jääb mulle eluks ajaks meelde. Ta oli kõigest kolme aastane, aga suutis mulle suurt peavalu valmistada. Ma sõitsin isa, ema ja õega mööda käänulisi teid, vaiksed tuuleiilid paitasid teeäärsetel põldudel kasvavaid viljapäid. Ilm oli päikesepaisteline ja soe. Sellest tõotas tulla tore perepuhkus Lõuna- Eesti kuppelmaastikul. Me jõudsime Haavametsa, kuhu oli plaanis minna, alles hilja õhtul, sest selle sihtkoha olime valinud esimest korda. Teekonna võtsime ette selleks, et sugulasi külastada, nimelt olid nad sinna hiljuti suvila ostnud. Kohale jõudes tekkis natuke kõhe tunne, sest talukoht asus metsa sees ja oli päris pime. Majani viis umbes kahesaja meetrine mändide allee. See oli vana talu ja kuna ma ise ka maakohas elan, tekkis seal kodune tunne. Aknad olid väikesed ja uks madal, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
