OLAV MARAN Varased aastad Sündinud: 20. oktoober 1933. aastal Tartus. Tema ema (Elfriide Maran) oli 1920. aastate alguses õppinud Pallase kunstikoolis Nikolai Triigi all joonistamist ja Konrad Mäe all maali. Kuna vanemad lahutasid juba 1936. aastal, jäi laste üleskasvatamine ema kanda. 1938. a pere asus elama Tallinna. Õpingud Kunstiinstituudis 1953. a otsustas rma soovitusel Kunstiinstituuti tulla õppima (lõpetas 1959. a). Ülikooliaastatel tegeles ka karikatuuride ja karikatuurses laadis illustratsioonide tegemisega ajalehtedele (Noorte Hääl, Sirp ja Vasar). Diplomitööks tegi sarja teatriplakateid. (1959) Pärast Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamist siirdus tööle satiirajakirja Pikker kunstilise toimetajana (1959-1965). Seejäre...
Olav Maran Olav Maran sündis 1933.a 20.oktoobril Tartus teenistujate Elfriide ja Alfred Marani perekonnas teise lapsena Kuna vanemad lahutasid, jäi laste kasvatamine ema kanda Pidid väga tihti elukohta vahetama Koolid 1941.a sügisel astus Tallinna 8. Algkooli esimesse klassi Tallinna 10. Keskkool 3. klass Algkooli kõrvalt käis ka Pioneeride Palee kunstiringis Keskooli kõrvalt tekkis huvi hoopis spordi vastu ja kunstiring jäi kõrvale 1953. keskooli lõpetades Maranil kunsti õppimise ambitsioonid väga valdavad ei olnud, ta kaalus ka võimalust minna Tartusse hoopis inglise keelt õppima Sai sisse graafikat õppima Noorukina oli Maran omal sõnul naljalembeline ja lõbus, püüdis pidevalt teisi naerma ajada Meeldis väga naljapilte joonistada, sellepärast hoolitses ema alati, et kodus leiduks piisavalt paberit Joonistamishuvi leidis rakendust ka koolis, kus Maran joonistas ja tegi karikatuure kooli seina...
Olav Ehala (1950) Sündinud 1950. Esmajoones on tegemist helilooja ja pianistiga, kuid märkimisväärne on ka tema pedagoogiline tegevus. Lõpetas Tallinna konveravtooriumi Eugenkapi käe all ning alates 91. aastast on ise seal õppejõud. Väga palju on teinud muusikat filmidele ja näidenditele Lavateosed: Nukitsamees, Buration, Jhonny, multifilmid:,, Eine murul,,; ,,Aeg maha,, ; ,,Lotte,, ning filmid: ,,Karoliine hõbelõng,, ,,Don Juan Tallinnas,,. Tihe kööstöö on tal olnud ansambliga, Kiigelaulukuuik See ansambel ongi salvestanud peamiselt Ehala laule. On saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, preemiaid. Aastal 2006 valiti ta Eesti heliloojateliidu esimeheks. Hüüdnimeks on Olku. Omalajal mängis popansamblis ,,Kristallid,, Tuntuimad Laulud: 1. ,,Rahalaul,, 6. ,,Kallis härra Kuu,, 2. ,,Kodulaul,, 7. ,,Põlev puu,, 3. ,,Vaid see on armastus,, 8. ,,Maa ja ilm,, ...
Olav Ehala Olav Ehala on tuntud eesti helilooja ja pianist. Ta on sündinud 31.juulil 1950 aastal Tallinnas. 1969 aastal lõpetas ta muusikateooria ala Tallinna Muusikakoolis. 1974 aastal kompositsiooni eriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on mänginud ansamblis ,,Kristallid" ja samuti kirjutas ta bändile mõned lood. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Oli aastatel 1970-1991 Noorsooteatris muusik ja hiljem muusikaala juhataja. Alates 1991 aastast töötab Olav Ehala Eesti Muusikaakateemia õppejõuna(1998 dotsent, 2004 professor). Ta on esinenud paljudes riikides ja saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu joonis- ja nukufilmide muusika eest. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heloloojate Liidu esimeheks. Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustes...
Olav Ehala Sündinud 31.07.1950. Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud, muusikutee kujunemine. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga Ehala on kirjutanud muusika peag...
OLAV EHALA · Olav Ehala (31.07.1950) · Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud · 1969.a. Tallinna Muusikakool · 1974.a. Tallinna Riiklik Konservatoorium · 1970-1973 ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht · 1970-1975 Noorsooteatris muusik · 1975-1991 muusikaala juhatajana · Al.1991 Eesti Muusika- jaTeatriakadeemia õppejõud · Al. 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees Mõjutajad · Noorsooteater · Leelo Tungal ja Juhan Viiding · Priit Pärn (tema joonisfilmid) Looming · Suur osa loomingust on lastemuusika · Kaunistusterikas meloodia · Äratuntav ja isikupärane harmoonia · Nõudlik rütmika · Tehniliselt raske · Muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele Zanrid ja tähtsamad teosed · Muusikalid, filmi- ja teatrimuusika · Tähtsamad teosed nt: ,,Kümme neegrit" ,,Vaid see on armastus" ,,Rahalaul" ,,Kodulaul" ,,Päikeseratas" Kiigela...
Uugametsa Gümnaasium OLAV EHALA Referaat Mari Maasikas 12 kl 2014 Sisukord: 1. Elulugu............................................................................................lk 3 2. Looming..........................................................................................lk 4 3. Bändid............................................................................................ lk 6 4. Tunnustused....................................................................................lk 7 5. Diskograafia....................................
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK...................
27.09.2008 Curriculum vitae Nimi: Olav Ehala Meie aja geenius. Sünniaeg ja koht: 31.07.1950 Tallinn Aadress: Kure 6, 13424 Tallinn Telefon: 655 3404 Perekonnaseis: Abielus, abikaasa Katrin Ehala Lapsed: Tütar Eeva-Liisa Ehala, poeg Tanel Ehala Hariduskäik: Tallinna Muusikakool 1969 Tallinna Riiklik Konservatoorium (kompositsiooni erialal, professor Eugen Kapi klassis) 1974 Teenistuskäik: Eesti Heliloojate Liidu esimees, alates 2006. a Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, alates 1991. a Noorsooteatris (Linnateater) muusikaala juhataja 1975-1991 Noorsooteatris muusik 1970-1975 ENSV riiklik filharmoonia, toimetaja 1973 Looming: Enam kui 60 lavastust Eest, Läti, Soome ja Venemaa teatrites, üle 100 laulu ja muusikat enam kui 40 filmile. Muusikalid: "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer" (1972), "Buratino" (1975...
OLAV EHALA Üldist Sündinud 31.07.1950 Tallinnas. On Eesti helilooja ja pianist. Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige on ta aastast 1977. 2001. aastast on ta Eesti Heliloojate Liidu esimees. Aastast 1991 on Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Aastatel 1970-1973 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige. Ehalat kutsutakse mitmel pool tema hüüdnimega Olku. Haridus 1969. lõpetas ta Tallinna Muusikakooli. 1974. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Looming Suured menukid tema teostest on pärit filmidest (kirjutanud muusikat ligi 60 filmile; kõige rohkem Priit Pärna filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi auhindu). Kirjutanud veel muusikat erinevatele, ligi 50 näidendile. Suurem osa Noorsooteatrile. Paljud lood kõ...
Olav Ehala Referaat Pärnu 2011 Elulugu ja saavutused Olav Ehala (sündinud 31. juulil 1950) on eesti helilooja ja pianist. Ta lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Ta mängis ansamblis "Kristallid" ja kirjutas ansamblile mõned lood. Ta oli 19701975 Noorsooteatris muusik ja 19751991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2006 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks. Muusikalid Ehala on kirjutanud muusikalid "...
Rakke Gümnaasium Eesti interpreedid Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7 Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3...
Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mänguli...
Sights in Estonia Kadriorg Palace Built by a Russian Tsar Designed by an Italian architect Home to foreign art collection St.Olav`s Church Built in 1267 Named after the Norwegian king Was the world`s tallest building Maritime signpost Viljandi Castle Ruins Built in 1224 Most powerful castle in 13th cetury Destroyed in 1558 A stage in the middle of the ruins
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriu...
,,Läänemere isandad" August Mälk Ata suurvanem Lehho poeg, Alari isa. Ata oli väga rahumeelne ja kaalutlev, üritas lahendada probleeme sõnade, mitte rusikatega. Kaitses oma valduste au ega lasknud kellelgi oma kodukohas ega selle läheduses teha halba ilma karistust teenimata. Erinevalt Alarist oli ta sinisilmsem, ega tahtnud uskuda Musta Olavi kurje kavatsusi. Alar Ata poeg. Kuumaverelisem, kui tema isa. Alguses ei mõista, missugune koorem kaasneb suurvanemaks olemisega, kuid pärast pikka rännakut, isa ja sõprade kaotust, hakkab aru saama oma nüüdsetest kohustustest. Alar on oma isasse selles suhtes, et ka tema on kindel, et kuritöö ei tohi jääda karistuseta. Just seetõttu võtabki kokku ta kogu Saaremaa viikingid ning asub teele Rootsi poole, kus vallutatakse Sigtuna linn. See oli kättemaksuks selle eest, et Alarit ja tema sõpru mööda...
Vikerlased Ooperi tegevus algab Saaremaa rannakülas, kus äsja lõppenud võistumängude võitja Ülo saab võidupärja Jutalt. Võitjat austavate piigade hulgas on ka Ülosse kiindunud Vaike. Vanem Vaho eestvõttel peetakse sõjanõu ning vastuseks viikingite röövkäikudele otsustatakse teha ühine sõjaretk Rootsi. Paraku jõuavad rootslased esimesena rünnata ning sõjasaagina viiakse kaasa Sigtunasse kaasa Juta. Ülo juhtimisel võetakse ette sõjaret Rootsi, kus Sigtuna valitseja Olav on vahepeal teinud Jutale ettepaneku saada tema kaasaks. Eestlase rünnak on edukas, Juta eestkostel jäetakse Olav ellu, kuid ta peab orjana kaasa minema. Võidukaid sõdalasi on tulnud tervitama kogu külarahvas. Ooodata on Ülo ja Juta pulmi. Ajal, mil Ülo jätab hüvasti oma sõjasalgaga, õnnestub Olavi põgeneda. Ta kohtab Jutat, avaldab talle armastust ning palub temalt abi. Juta appihüüete peale saabub Vaike, kes enda tunnetest võitu saades ründab Ola...
FILMIMUUSIKA Referaat muusikas Krista Tuuling Lümanda Põhikool 9.klass 2010 FIMIMUUSIKA ÜLESANNE Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägemata. FILMIMUUSIKA AJALUGU Filmikunst sündis 28.detsembril 1895, mil Pariisis toimus esimene filmiseanss. Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. Kui insener Emile Reynaud demonstreeris 1892. aastal Pariisis oma ,,optilist teatrit" ehk, seadet, mille abil suudeti näidata en...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eltsa kallas Eesti tuntumad filmimuusika loojad ja nende loodud muusika Olav Ehala ,,Nukitsamees 28.10.2014 Eesti filmiloo esimestel aastatel vändatud filmide puhul tegemist tummfilmidega. Helifilmide võidukäigu alguseks Eestis võib lugeda 1929a. Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani o...
Eesti Inglise Otsige sõnastikust auto car elamu house Eesti Inglise hobune horse Antud sõna hobune house <-kasutage andmete valideerimist kaabel cable Jrk 3 2 <-MATCH kare rough Vaste horse elamu <-INDEX kass cat kodu home koer dog Jätke järjekorranumber vahele kohvik cafe kook cake Eesti Inglise köök kitchen Antud sõna lind rough lind bird Vaste bird kare puu tree põõsas bush rand coast talu farm tass cup uks door ümmargune round e andmete valideerimist Tervisekeskuse külastus Otsige puuduvaid andmeid lehelt Töötajad Funktsioonid Funktsioon ...
Eesti varajane ballett ja ooper ESTONIA BALLETI AJALOOST Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Tõsi, siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas” etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918. aastal asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 1919–1920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev „Balleti-õhtu” (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett „Koreograafiliste etüüdide õhtu” , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Esimese õhtut täitva „päris balleti” lavastuseni j...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Alexandra Soumm ja ERSO retsensioon Pärtel Toompere 10. B Tallinn 2010 26. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis ERSO korraldatud kontsert ametliku pealkirjaga ,,Olav Roots 100". Umbes kahe tunni jooksul tulid ettekandele Jean Sibeliuse sümfooniline poeem ,,Saaga", viimatimainitud autori ,,Viiulikontsert d-moll" ning Olav Rootsi ,,Sümfoonia". Kontsert oli pühendatud eesti dirigendi, pianisti ning helilooja Olav Rootsi 100. sünniaastapäevale. Jean Sibelius sümfooniline poeem ,,Saaga" op 9 Teosest, millest ma polnud enne kontserdi midagi kuulnud, tuleks esile tõsta kindlasti kontrastid. Dünaamiliselt väga rahulikult alanud lugu kasvas järsku agressiivseks ning vaibus sealt jälle rahulikuks. Tempost tingitud karakterimuutused olid samuti väga suured ning tihedad. Õnneks oli dirigen...
Harald V on Olav V (1903--1991) ja kuninganna Märtha (1901--1954) poeg, esivanemate kaudu voolab temas ka taani, inglise ja rootsi kuningate verd. Teda kasvatati parimate traditsioonide vaimus, anti mitmekülgne koolitus sõjanduses (kuningas on armee- ja õhujõudude kindral ning mereväeadmiral). Oxfordis õppis ta riigiõigust, ajalugu ja majandust samas Ballioli kolledzhis, kus oli õppinud tema isa Olav kolmkümmend aastat varem. Poeg hakkas isa kõrval varakult täitma ka riigi esindamise kohustusi: avas näitusi, võttis osa konverentsidest, külastas vanadekodusid, tegi välisvisiite. Tõsine probleem kerkis esile siis, "kui kuningapoeg tahtis hakata naist võtma". Kroonprints oli olnud oma tulevasega tuttav küll juba üheksa aastat, ometi küttis tema abiellumissoov 1968. aastal üles poliitilisi kirgi. Kerkis koguni küsimus monarhia püsima jäämisest, sest väljavalitu Sonja Haraldsen oli kodanlikku päritolu. Kuningas Olav oli kimbatuses. Ta pid...
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike : kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Libreto ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. 17.sajandil pidi avamäng looma lihtsalt üleva meeleolu, et häälestada kuulajaid soodsalt ooperi nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks , et avamängus peab olema ooperiga ühine atmosfäär, veel hiljem hakati seal ka ooperis kõlavaid tähtsamaid teemasid tutvustama. Ooper jaguneb vaatusteks, vaatused piltideks, pildid tseenideks. Aaria ühe tegelase muusikaline iseloomustus, millele võib eelneda retsitatiiv; soolonumber. Retsitatiiv jutustav kõnelaul. Ansambel- mitme tegelase üheaegne laul. Duett- kahe inimese kooslaulmine Tsertset- kolmeliikmeline asnambel Kva...
Jaak Joala Anette Haidak 12.klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2...
Keskaja alguse ja lõpu daatumid..Algus-313.-ristiusk oli legaliseeritud, 385- rahvaste rändamine, 395-Rooma jaotatakse kaheks,476-Lääne Rooma lõpetab tegevuse.1208-1227-Eestis algas keskaeg, muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpp-1453-Konstaninoopoli vallutamine, 1492-Kolumbus avastab Ameerika, 1561- Eestis lõppeb keskaeg, Liivi Ordu läks laiali, 1517-Reformatsioon Saksamaal. Frangi riigi valitsejad: Clodivech- Vapper, julm sõjapealik, ristis rahva ning enda. Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühi...
Retsensioon Vabaduse utoopia Nagu nimestki võib aru saada, on tegemist utoopiliste teostega. Näitus on vaatamiseks välja pandud KUMU's. Seadsingi sammud sinna poole. Näitusel olevad teosed on maailtud 1950. aastatel. Just seda perioodi tajus ühiskond kevadise jääminekuna, sest toimus Stalinismi näilik kokkuvarisemine. Kunsti populaarsus kasvas plahvatuslikult. Selle perioodi üks esindajai maalikunstis oli Olav Maran, kelle töö ,,Kuu katuste kohal", mis on maalitud 1966. Aastal, kujutab kaunist talve, kus paks lumi on katnud maali esiplaanil olevad hoonete katused ning kogu ümbruse, kõrgel majade kohal on paistmas suur kollakas-oranz kuu. Saalis edasi liikudes selgub peagi, et portreesid sellel perioodil eriti ei maalitud, kuid neid leidub siiski, näiteks võib tuua Efraim Allasalu maali ,,Naine mustas kübaraga" (1963). Ka skulptorid tegelesi...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Tabelid Üliõpilane KS Õppemärkmik Õppejõud Ahti Lohk Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid 07xx86 EAEI-13 Sisukord Rakendus "PaIkide müük". Ülesande püstitus ja analüüs Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "PaIga arvestus". Ülesande püstitus ja analüüs Tariifid (tunnitasud) sõltuvalt palgaastest Rakendus "Detail II". Ülesande püstitus ja analüüs Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrid NB! Sama...
Kordamisküsimused 1. Mille poolest paistab eriliselt silma oma loominguga helilooja Eduard Tubin? Helilooja Eduard Tubin paistab oma loominguga eriliselt silma järgneva poolest: - tema looming on žanritelt mitmekesine (mitmekesine teose liikide poolest) ja mõjub rahvuslikuna (rahvuslik helilooja); - põnev instrumentide valik (kontrabassist balalaikani); - tema sulest on ilmunud eesti esimene ballett „Kratt“ 1939/1940 (kirjutatud rahvaviisidele) ja 10 sümfooniat, mis moodustavad eesti muusikavaramu väärtuslikuima osa (kõige rohkem eesti heliloojatest!). 2. Gustav Ernesaks – millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! Gustav Ernesaks (laulutaat ja laulupidude grand old man) elas aastatel 1908-1993. Ta oli koorijuht, helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja ning RAM-i asutaja (tänane ...
Rakendus "Arvutite müük" Ülesanne 3 Tabelid Tallinna Te Informaa Töö Üliõpilane Õppejõud vutite müük" Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tabelid Õppemärkmik Õpperühm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Üldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud f...
TEIE KOOLI NIMI Sigrid Undset Referaat Koostas: LINN + AASTA SISUKORD Sissejuhatus ja elulugu ........................................................................................... 3 Loometöö .............................................................................................................. 4 Looming ................................................................................................................ 5 Sajandivahetuse realist ........................................................................................... 6 Kasutatud allikad ..................
Kontserdi retsensioon 5. oktoobril avanes mul võimalus käia Vanemuise kontserdimajas kuulamas ja vaatamas noorteorkestri Reaalmazoor hooaja avakontserti ,,Reaamazoor ja sõbrad III". Etteaste eesmärgiks oli näidata tartlastele seda andekatest noortest muusikutest koosnevat orkestrit, mis muidu tegutseb enamasti Tallinnas. Orkester sai alguse kahe Tallinna Reaalkooli poisi, Rasmus Puur´i ja Edmar Tuul´i, mõttest teha ise ja midagi täiesti uut. Alguses oli neil muidugi raske ja huvilisi oli vähe kuid nüüd on koosseisus juba umbes 40 noort, kes kõik püüdlevad oma unistuste poole. Esitlusele kuulus paljude tuntud Eesti ja välismaa heliloojate nt. Andrew Lloyd Webberi ja Don Blacki(briti) ning Olav Ehala ja Jaan Tätte (eesti)laule. Paljud muusikateosed olid pärit väga ammustest aegadest ja mõned päris tänapäevased- igale maitsele midagi. Esitatud muusika: * Süit eesti filmimuusikast, heli...
Kristel-Heleri Järvi • See on kirik Tallinna vanalinnas ja asub aadressil Lai tänav 50. ! • Kirik sai nime Norra kuninga Olav II Haraldssoni järgi. ! • Hetkel kasutab kirikut EEKBKL oleviste kogudus. ! • Ja seda kirikut mainiti esimest korda 1267. • Oleviste kirik ehitati 1267. aastal. • See ümberehitati 15. sajandil. • Ja aastal 1820 samuti, kui see pikse löögist tulekahju tõttu kahjustada sai • See tehti seest neogooti stiilis ümber ja samal ajal taastati ka tornikiiver Huvitavad faktid • Kirik on kolm korda maha põlenud. ! • Kirik ehitati selleks, et see kaugele näha oleks. ! • Hilisgooti stiilis ehitatud kirik oli oma 159 - meetrise tornikiivriga aastatel 1549 - 1625 maailma kõrgeim ehitis. ! • Kirikus asus 25 kabelit aga alles on 2.
Oleviste kirik Alice Tärk Mari-Liis Pakats Keskaegse Euroopa kõrgeim kirik · Esimesed andmed aastast 1267. · 16. sajandil oli 159 meetrit, · Oli hetke kõrgeim kirik. · Hetkel 123,7 meetrit kõrge. · Kasutati meresõidutähisena. · Kõrgusega kaasnevad ohud. Huvitavaid fakte · Sai nime Olav II Haraldssoni järgi. · Kirik tehti selleks, et paistaks kaugele. · On kolm korda täielikult maha põlenud. · Akrobaadid tegid keskajal köiel trikke. · Kirik on ehitatud gooti stiilis. · Eesti kirikutest tänini kõrgeim. Legendi järgi... · Polnud ühtegi meistrit, kes ehitaks. · Ilmus mees, kes andis linlastele ülesande. · Töötas kärmelt, ega rääkinud üldse. · Saadeti salakuulaja nime uurima. · Viltune rist ja Olevi kukkumine. · Suur ehitis nõudis tumedate jõudude abi. Tänapäev · Torn on avatud ka külastusteks. · Aprillist oktoobrini saab torni ronida · Korrastatud...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno Majandusmatemaatika Iseseisev töö Juhendaja Hille Alberg Tartu 2016 Iseseisevtöö 1. Eelmisel kuul oli aktsia hind 8,5 eurot. Sellel kuul on hind kasvanud 4%. Kui eeldada, et kasv jätkub samas tempos, kui suur oleks aktsia hind järgmisel kuul? p 4 100 100 1± ¿ 1+¿ ¿ ¿ a¿ 8,5 ¿ Aktsia hind järgmisel kuul oleks umbes 9,19.- 2. Kaup alghinnaga 45 eurot lasti müüki soodushinnaga, allahindlusmäär oli 15%. Kui suur on soodushind? Kui suur on kauba jaehind? 45 ∙ ( 1−0,15 ) =38,25 soodushind h ind 100 ja km20 =120 45 ÷ 120 =37,5 alhhinnaga kauba jaehind 38,25÷ 120 =31,88 on soodushinnagakauba jaehind Kauba hind peale allahindlus on 38,25 eurot, sood...
REFERAAT Heino Eller Muusikaõpetus Heino Eller (1887-1970) Heino Eller sündis Tartus 17.03.1887 musikaalses perekonnas. Ema oli hea lauluhäälega ja isa meisterdas ise viiuleid. Õde Elsast sai pianist, vend Salmest viiuldaja, vend Ernstist laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservato...
Heino Eller 1887- 1970 Heino Eller sündis 17. Märtsil 1887. a Tartus. Muusikalised huvid olid laialt levinud ka teiste pere liikmete puhul, emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis ,, Kalevala" meeskvartetis ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kav...
Muusikaline tallinn Tallinn 2016 Muusikud, kes on pärit Tallinnast Olav Ehala René Eespere Ülo Vinter Rein Rannap Mihkel Kerem Muusikute nimelised tänavad Tallinnas Karl August Hermanni tn Miina Härma tn Johannes Kappeli tn Georg Otsa tn Rudolf Tobiase tn Konstantin Türnpu tn Muusikalised skulptuurid Gustav Ernesaksa ausammas Heliskulptuur Cromatico Laulev pink "Laulud nüüd lähevad..." Solidaarsuse kivi ja Chopini pink Muusikaline haridus Tallinnas G.Otsa nimeline Tallinna Muusikakool (Vabaduse väljak 4) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Rävala pst 16) Tallinna Muusikakeskkool (Vabaduse pst 130) Muusikalised suurüritused Tallinnas Laulupidu Eesti laul Ooperigala NAUTIMUS Suure reede kontsert. Arvo...
Lühikokkuvõte „nullpunkt“ "Nullpunkt” on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust .probleemsest kodust ja halvast koolist pärit johannesest, kel õnnestus end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida hea jutuga. kuid peagi avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusesse taandanud. kui johannese elupüramiidi kolm peamist tahku - kool, sõbrad ja kodu kokku varisevad, mõistab et on taas jõudnud nullpunkti. nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept , ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. raamatu tegelased: Johannes- mina tegelane Riina - johannese tüdruk Kairi - Johannese väga hea sõbranna Zaiid – maffiosniku poeg Olav,Ege,Paul,Kreete- johannese õed-vennad Sasa- johannese parim sõber kellega tutvus kairi kaudu. Raimo,Bianka,Paula,S...
1843-1907 Looming Oma maa inimeste eluolu oli loomingus esikohal. Griegi muusika on sügavalt rahvuslik ja sarnased on ka pealkirjad: pealkurjad rahva elust, norra tantsud, pulmapäev, mööda kaljusid ja fjorde. Vokaalmuusikas on tähtsamad tsüklid: ma armastan sind, kaks pruuni silma, lootus, jalutudkäik metsas. Arvukalt on ka soololaule: solveigi laul. Palju kantakse ette knataati uus isamaa. Griegil on ka 1 rahvalik ooper Olav Tryvason. Kuid helilooja orkestraalteosed on vlkaalidest palju tähetamad ja just see on maailma kuulus osa. Klaverikontserte on 2 millele lisanduvad klaveritsüklid (lüürilised palad) ja väikevormid (pallaadid, variatsioonid jne). Orkestrile kirjutanid ka populaarsed süidid sigrurd jor sarfar, horbergi süit, kaks eleegilist pala. Loomingu tipuks on orkestrisüit peer gynt. Muusika on kurjutatud borra dramaturg henrik ibseni samanimelisele teosele. Teos räägib elupõletajast loodrist peer gyntist ja ta imepärastest sei...
Eesti avaliku elu tegelase isikuandmed Nimi: Ivo Linna Sünniaeg, koht: 12. juuni 1949 Kuressaare Vanemate nimed, vanused, ametid: isa: Timoteus Linna(99), muuseumitöötaja, koorijuht ja õigeusu preester ema: Helene Peegel(78) Õed- vennad, nende nimed, vanused, ametid: vennad: metallikunstnik ja muusik Taivo(19411996), meisterkiviraidur Temme(1947) Abikaasa nimi, nimed, vanused, ametid: 1. 1973-1995 - Reet Linna(74),tele- ja raadioajakirjanik ning laulja ja laulusõnade autor. 2. 1999 juuni - raamatupidaja Imbi Ader Elukaaslase (armuke) nimi, nimed, vanused, ametid: Laste nimed, vanused, koolid; ametid, elu- ja töökohad: tütar: Hanna-Stina Linna(44) poeg: Robert Linna(35), popmuusik Hariduskäik: Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Töökohad: 1. Eesti NSV teeneline kunstnik (1987) 2. Ansambel Müstikud(19661967). 3. Ansambel System(1968) 4. Müstikud (1969) 5. laulusolist baa...
Liis Niilo Laura Moltsaar Reno Kööts Sisukokkuvõte Peategelane Johannes Tamm Teised tegelased Hinnang 21. sajandi nooruki elu Peategelaseks Johannes Tamm Vaene ja probleemne perekond Skisofreenikust ema Kaksikõde ja hingesugulane Kreete Vennad Paul ja Olav Õde Ege Koer Jessica Koolivahetus, heidikustaatus Elupüramiidi kokkuvarisemine Elukoha vahetus Tutvumine Sasa ja Kairiga Populaarsuse kogumise skeem Suvi Kairi maakodus Suhe Riinaga Laulusõnade kirjutamine Uus kooliaasta, enesetõestus Uued sõbrad ja seiklused Kuulsuseks saamine Kodurahu taastamine Keskkooli edukas lõpetamine Noorukieas keskkooliõpilane Loominguline Tark Sügava mõttemaailmaga, "katkise" hingega Sõbralik Sihikindel Keskpärase välimusega Sportlik Aktiivne KREETE RIINA Johannese kaksikõde Imeilus Maailmaavastaja ...
,,Küttepuuvargad" Autor: Mika Keränen Keilika Meos Olulisemad tegelased ja nende iseloomustused · Mari- nutikas, ei jäta pooleli oma alustatud tööd, peab · Anton- Olavi noorem vend, reeglitest kinni kardab teha midagi oma mugavustsoonist väljaspool · Olav- julge, oskab ennast kehtestada, talle ei meeldi · Sadu- tagasihoidlik, ent peale suruvad inimesed, heade ideedega, positiivse Antoni vend iseloomuga · Veiko Suur- valetaja ja kriminaal, ei mõtle enne kui ta midagi juba teinud on · Reilika-pöörab moele suurt tähelepanu, loominguline Kavapunktid Vargus ja manseti...
Filmimuusika Filmimuusika eesmrk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. ks esimesi filmiheliloojaid oli prantslane Gaston Paulin. Tummfilmide saatmiseks kasutati peamiselt klaverit, viiulit ja hiljem kinoorelit. Muusikat kasutati ka selleks, et summutada algeliste projektsiooniaparaatide mra. Pillimehed saatsid filmi saalis seda vaadates. 1927. aastal linastunud "The Jazz Singer", peaosas laulja Al Jolson, oli juba osaliselt helifilm. Kommertsmuusikal oli helifilmide puhul algusest peale suur vrtus reklaamina. 1977. aastal kirjutas Frank Churchill W. Disney "Lumivalgekese ja seitsme pialoisi" muusika. Kinoteek - nimekiri juba varem loodud muusikapaladest koos soovitusega, millist kugu, millise filmis toimuva tegevuse taustaks sobiks mngida. Charlie Chaplin kirjutas oma filmidele muusika ise. Ameerika filmide muusika tugineb ldreeglina mnele vga meeldejvale laulule, millest hiljem vib kujuneda ka iseseisev menulaul....
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER (ERSO) on vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis. Orkestri ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Lisaks iganädalastele kontsertidele Estonia kontserdisaalis esineb kollektiiv sageli ka teistes Eesti linnades ning mitu korda hooajas ka välismaal. ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni ning orkester on olnud peaaegu kõigi Eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajaks. Alates 2010. aastast on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi, aastast 2002 on kunstiline nõustaja Paavo Järvi ning aastast 2007 peakülalisdirigent Olari Elts. Orkestri varasemad peadirigendid on olnud Olav Roots (1939–44), Paul Karp (1944–50), Roman Matsov (1950–63), Ne...
Rakendus "Arvutite müük" Ülesanne 3 Tabelid vutite müük" Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Uldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arendatud filtrit. Eraldada skeemil näidatud väljad toodud järjekorras. Sorteerida tabel kahe tunnuse: vald ja nimi, järgi. Tabel P_müügid luua Table-objektina (List-objekt 2003-s) Müüjate nimede ning puidu liikide ja sortide valimiseks kasutada valideerimist. Vald leid...
Balti ristisõda 1. Ristiusu jõudmine Läänemere äärde a) Ristiusus nähti võimalust normannide tsiviliseerimiseks ja põhjast lähtuva ohu likvideerimiseks b) Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavias käis käsikäes riikide tekkega - kuningad nägid ristiusus vahendit enese ainuvõimu kindlustamisel : Taanis võttis ristiusu vastu ja lasi oma rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960.a paiku. Norras kinnistus ristiusk kuningas Olav Püha valitsemisajal (1016 1028). Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülekuningas (valitses 995 1022), kes lasi ennast ka ristida. Kindlamalt juurdus ristiusk Rootsis alles 12.saj. Samal ajal alustasid Rootsi kuningad ka Soome allutamist ning kristianiseerimist. c) 9.saj lõpul kujunenud Vana-Vene (e Kiievi-Vene) riik suhtles tihedalt õigeuskliku Bütsantsiga: kaubanduslikud kontaktid ja ühised vae...
Tallinna vanalinn Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud.Tallinnas kui ühes paremini säilinud keskaegses Euroopa linnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud ...
PANE TÄHELE JA MÄÄRA!!!!!!!!! Kes oli tummifilmiajastu suurkuju? Millega saadeti tummfilmi? Tummifilmimuusika eesmärgid? Tänapäevase filmimuusika suunad? (Hoolywood ja Euroopa) FILMIMUUSIKA AJALOOST "OPTILINE TEATER"-Gaston Paulin "Rongi saabumine"-tumm Järgmised filmid olid klaveri saatel Esimene helifilm -1927. aastal MILLEKS OLI VAJA MUUSIKA? Summutada algeliste projektsiooniaparaatide müra; Eriline värving; Helid rõhutavad filmitegelaste tundeid ja elamusi; Muusika muutub filmitegelasi sümpaatseks või tõukavateks; Atmosfääri kujundamine Muusika abil üritati võimalikult täpselt rõhutada ja täpsustada just seda mis antud hetkel ekraanil toimus HELILOOJATE FILMIMUUSIKA Spetsiaalne muusika mis on ettenähtud just antud filmile;(kirjutasid heliloojad) 1920.aastatel sündis juba rohkesti algupärast ja mõjutavat filmimuusikat "The Jazz Singer" esimene helifilm, mis sisaldas mõningaid muusikakatkendeid Muusik...
Eesti muusikateatri ajalugu 1865 Avati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine ja Estonia 1906 Avati esimesed kutselised teatrid 1908 Asutati Vanemuises sümfooniaorkester. 1911 Valmis Eesti esimene operett Adabert Wirkhaus ,,Jaaniöö" 1928 Valmis esimene ooper Evald Aar ,,Vikerlased" 1943 Valmis esimene balett Eduard Tubin ,,Kratt" 1965 Valmis esimene muusikal Arne Oit ,,Imeilus Galathea" Filmimuusika Filmimuusika aitab meeleolu lüüa Filmimuusika koosneb muusikast, kõnest, heliefektidest, taustahelidest Filmimuusika vastutaja helirezissöör(filmi helindamise eest) ja tema meeskond ning Helioperaator salvestab võtteplatsil kõik kõne ja taustahelid Juhul kui võtteplatsil toimunu ei vasta ootustele toimub järelhelindamine Foley operaator tegeleb stuudios heliefektidega Filmimuusikat kokku pannes valmib filmi partituur Helirezii on protseduur kus pilt ja h...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
